Ádebiyet missiyasynyng biri - kýreskerlik. Memlekettik Tәuelsizdikke jetkizgen kýreske toly últ tarihynda qazaq әdebiyetining orny men qyzmeti erekshe.

Jana zamanda janasha mazmún men sipatta últtyng oiy men sanasyn tyng arnagha salghan Alash joly ózining altyn jýlgesin joghaltqan emes. Alashpen ýndestik әr zamanda jalghastyghyn tauyp, últ qyzmetin órge sýirep otyrdy.

Kenes odaghy kәrin tógip túrghan tústa qazaq әdebiyeti kýreskerlik jolgha týsip, Alash júrtynyng sanasyn, ruhyn azattyq ýshin qyranday baptady. Sol jauynger әdebiyetting arqasynda Tәuelsizding shúghylasyn kórdik.

Últtyq armiyanyng qyzmetin atqarghan qaysar qazaq әdebiyeti sardarlarynyng biri hәm biregeyi - asa әigili jazushy, memlekettik syilyqtyng iyegeri Tólen Ábdik.

Tólen Ábdikting barsha júrt jadyna toqyp ósken ataqty «Ong qol», «Aqiqat», «Tozaq ottary jymynday» jәne taghy basqa shygharmalary jogharyda aityp ótken kýresker әdebiyetimizdegi tamyry teren, biyigi asqaq kórkem tuyndylar.

Tólen aghamyzdyng әrbir shygharmasy ólmes tuyndygha ainalyp, uaqytpen birge jasasyp keledi. Ári jazushynyng oqyrmandary da jasaryp keledi. Demek, Tólen Ábdikting kórkem shygharmalary uaqyttyng synynan ótken mәngilik ghúmyrly ruhany qazyna.

«Abai.kz» aqparattyq portaly avtordyng arnayy rúqsatymen jazushynyng shygharmalaryn berudi bastap otyr.

«Abay-aqparat»

 

Qayyrsyz júma

Ádebiyet missiyasynyng biri - kýreskerlik. Memlekettik Tәuelsizdikke jetkizgen kýreske toly últ tarihynda qazaq әdebiyetining orny men qyzmeti erekshe.

Jana zamanda janasha mazmún men sipatta últtyng oiy men sanasyn tyng arnagha salghan Alash joly ózining altyn jýlgesin joghaltqan emes. Alashpen ýndestik әr zamanda jalghastyghyn tauyp, últ qyzmetin órge sýirep otyrdy.

Kenes odaghy kәrin tógip túrghan tústa qazaq әdebiyeti kýreskerlik jolgha týsip, Alash júrtynyng sanasyn, ruhyn azattyq ýshin qyranday baptady. Sol jauynger әdebiyetting arqasynda Tәuelsizding shúghylasyn kórdik.

Últtyq armiyanyng qyzmetin atqarghan qaysar qazaq әdebiyeti sardarlarynyng biri hәm biregeyi - asa әigili jazushy, memlekettik syilyqtyng iyegeri Tólen Ábdik.

Tólen Ábdikting barsha júrt jadyna toqyp ósken ataqty «Ong qol», «Aqiqat», «Tozaq ottary jymynday» jәne taghy basqa shygharmalary jogharyda aityp ótken kýresker әdebiyetimizdegi tamyry teren, biyigi asqaq kórkem tuyndylar.

Tólen aghamyzdyng әrbir shygharmasy ólmes tuyndygha ainalyp, uaqytpen birge jasasyp keledi. Ári jazushynyng oqyrmandary da jasaryp keledi. Demek, Tólen Ábdikting kórkem shygharmalary uaqyttyng synynan ótken mәngilik ghúmyrly ruhany qazyna.

«Abai.kz» aqparattyq portaly avtordyng arnayy rúqsatymen jazushynyng shygharmalaryn berudi bastap otyr.

«Abay-aqparat»

 

Qayyrsyz júma

(әngime)

 

Áben Iliyasovich әldebir qújatqa sýikektete qol qoydy da, osynym dúrys boldy ma degendey kýmәndi jýzben qayta sholyp shyghyp, sodan keyin qaghazdy kómekshisine úsyndy.

- Kýtip otyrghandar bar ma? - dedi esikti kózimen kórsetip.

- Bar. - Múntazday kiyingen súlusha jas jigit bastyghynyng әr qimylyn qalt   jibermey baghyp túr.

Áben kómekshisinen basqa eshkim bayqamaytyn bir qimylmen basyn bolmashy iyzegendey boldy. Kóp úzamay kabiynetke qyryqtar shamasyndaghy qara tory, tolyqsha kisi kirdi.

- Keshiriniz,- dep ol әldenege abdyrap, esik aldynda túryp qaldy da, qúlap ketetindey qaltaqtap kelip, ministrding qolyn aldy.

- Otyrynyz,- dedi Áben júmsaq ýnmen.

- Keshiriniz.- Kelgen adam sheginip, alystau otyrdy. Ekinshi ret ótingen kezde ministrding qarsy betindegi oryndyqqa kelip jayghasty. Biraq osy jer men otyratyn oryn ba dep qysyl­ghanday, qaltasynan oramalyn alyp, tershigen mandayyn sýrte beredi.

- Sharuanyzdy aitynyz,- dedi Áben týsin jylyta sóilep.

- Men bir ózderinizge qarasty Ashysaydaghy kombinatta isteushi edim. Sizge kiruge jazylghanyma birneshe ay boldy. Áyteuir býgin bir, sәlem de sәtimen degendey...

Áben "yqylaspen tyndap otyrmyn, aita beriniz" degendi bildire basyn iyzedi.

Odan әri kelgen kisining sózi týsiniksizdeu bolyp ketti. Ózining qay jaqtan ekenin, jetim óskenin, adal enbegimen kýn kórip kele jatqanyn, taghy sol siyaqty ózine qajet bolghanmen, Ábenge qajeti joq bir әngimege týsip ketti. Aqyry ózining kombinatta  on jyldan astam isteytinin, biraq soghan qaramastan, kombinat diyrektorynyng ózine kýn kórsetpey, qughyndap jýrgenin aita bastaghan kezde Áben  әldebir jipting úshtyghyna qoly jetkendey bolyp, әngimening ne turaly ekenin jobalap, endi sonyng shyndyghyn bilgisi kelgendey, aldynda otyrghan adamnyng týrine barlay qarady.

Júqalau shashyn bir jaghyna múqiyat taraghan, búghaghy men eki shyqshyty búltiyp túrghannan tóbe jaghy shoshaqtau kóri­ne­di. Sholaq múryn, qoy kóz - kóshede eng kóp kezdesetin, so­syn da este qalmaytyn eleusiz bet pishin. Adamgha tura qaramaydy, jasqanshaq, biraq kózge iline bermeytin әldebir qimyl-qozghalysynan, sóz saptasynan ministrden basqa adamgha, әsirese, qaramaghynda isteytinderge bir kórsetip qalatyn mine­zi­ning de joq emes ekeni bayqalyp túr.

- Qansha ólip-tirilip isteseng de, bir ósirmeydi, - dedi ol aitar aryzynyng tobyqtay týiinine jaqynday týsip. - Ósu ýshin para beru kerek. Jaghympazdanu kerek. Ne tuysy boluyng kerek. Áytpese, kóretin kýning osy...

- Para alatynyn dәleldey alasyz ba? - dedi Áben manadan bergi júmsaq ýnin sәl-pәl qataytyp.

- Ne dәleldeytini bar, júrttyng bәri biledi.

- "Júrttyng bәri biledi" - dәlel emes.

- Endi qaytyp dәleldeuge bolady? Onyng parany maghan kórsetip almaytyny belgili.

- Para alu - qylmys. Qylmystyny sottau kerek. Al júrt­tyng bәri biledi degen aiyppen adam sottau zangha tura kelmeydi,- dedi Áben talay aityp jýrgen sózin qaytalaghanday selqos ýnmen. Ýitkeni múnday aryzben keletinder kóp bo­latyn.

Kelgen adam taghy da oramalyn alyp, betin sýrtti.

- Men endi, shynymdy aitsam,- dedi jalynyshty ýnmen,- onyng para alghan, almaghanyn dәleldeyin dep kelgenim joq. Sottatu da oiymda joq. Júrt biletin shyndyq bolghan son, el basqaryp otyrghan ózinizge aityp jatqanym ghoy. Al mening aryzym - tek sol kisining qudalauynan qorghasanyz eken... Áp-әdemi sehtyng bastyghy bolyp istep jýrgenmin. Mening orynymdy ózining bir kónili jaqyn adamyna әperdi de, meni master qylyp auystyrdy...

- Jalaqydan qansha útyldynyz?

- Útylgham joq,- dedi ol "mәsele onda emes" degendey mandayyn tyjyrayta, basyn shayqap,- qayta qazir búrynghydan kóbirek tabamyn. Mәsele moralidyq jaghynda bolyp túr. Týk jazyghym joq. Bar tapqany: "júmysynda kemshilik bar" deydi. Onday kemshilik kimde joq? Ózinde de bar.

"Týsinikti,- dedi ishinen Áben,- kishkentay da bolsa, bastyq bolghym keledi deysiz ghoy... Áytse de, orynbasaryma tapsyrayyn, obal bop jýrui de ghajap emes".  Áben sony oilap, qolyna qalamyn alyp, ashuly jatqan blo­knotyn aldyna jaqyndatty.

- Familiyanyz?

- Qoybagharov... Qoybagharov Aman Qoybagharovich.

- Jaqsy, jazyp aldym.

Áben Qoybagharovty taghy da ózi jayly úzyn-sonar әngimege týsip bara jatqan jerinen toqtatty da, "Aman"  degen attyng qazaqy sypayylyqqa salghanda qalay atalatynyn jóppeldemede esine týsire almay, oilanyp baryp:

- Ábeke, - dedi dausyn kótere,- men jazyp aldym. Sharuanyzdy tapsyramyn. Tek uaqyt jaghy tyghyz. Bas­qa da adamdar kýtip otyr.

Qoybagharov bir sәt ýnsiz qaldy da, kelgen sharuasynyng is bolyp shyghatynyna senbey qalghanday, únjyr­ghasy tý­sin­kirep, mingirley qoshtasyp, kabiynetten kónilsizdeu shyqty.

Lyp etip kómekshisi kirdi.

- Ortalyq Komiytetten telefon soqty. Sizdi otyr ma dep súrady,- dedi esik aldynda túryp.

- Kim?

- Hatshynyng kómekshisi.

- Maghan nege telefon soqpaydy? - dedi Áben "әlde osydan bolyp túr ma" degendey qyzyl telefongha tanyr­qay qarap.

- Bilmeymin, - dedi kómekshi, - osymen ekinshi ret telefon soghyp otyr. Ketetin bolsa, bizge ait dep maghan tapsyrma be­rip qoydy.

Áben saghatyna qarady. Jeti jarym. Býgin qysqa kýn - júma ekeni esine týsti. Biraq júmysqa berilgen adam­gha ýiden kense jaqyn. Ýige barsa, televizordan basqa ermek joq, eki qolyn qayda syidyraryn bilmey, sendelip jýretin kezderi bolady. Al kensede ózin suda jýzgen balyqtay sezinedi.

Áben әlde de birer saghat otyra túrmaq oimen:

- Kirsin, - dedi taghy da esikti kózimen kórsetip...

Saghat segizde "Kremlevka" shyr ete qaldy. Ekinshi ret shyryldaghanda Áben trubkany kóterdi.

- Allo.

- Áben Iliyasovich?

- Tyndap túrmyn, - dedi Áben hatshyny dausynan tanyp.

- Maghan kelip ketinizshi.

- Jaraydy.

Hatshy basqa sóz aitpay trubkany qoya saldy.

Áben knopkany basyp, kómekshisin shaqyrdy da:

- Mashina túr ma? - dedi aldyndaghy qaghazdardy jinap jatyp.

- Túr.

Áben qabyldau bólmesine kirgende hatshynyng kómekshisi búghan әldebir qúpiya týrmen:

- Otyra túrynyz, - dedi kreslony kórsetip. - Qazir shaqyrady.

Áben hatshynyng múnysyna renjip qaldy. "Tap qazir eshkim joq qoy ishinde. Esigining aldynda eki minut bolsa da kidirtip qoyghannan lәzzat ala ma eken?"

Biraq búl oiy qate boldy - ishten ekinshi hatshynyng kómekshisi shyqty da, múny kórip, keremet quanghan adamday:

- O, Áben Iliyasovich, haliniz qalay? - dep qolyn qayta-qayta qysyp, mәz bolghan týr kórsetti.

"Akter".

- Kiriniz.

Áben qabyrghalary only aghashpen qaptalghan, zalgha úqsas ýlken kabiynetke kirdi. Túghjiyp birdene jazyp otyrghan hatshy búl kirgen song da júmysyn jalghastyra berdi. Álden song qalamyn jauyp, kreslosyna shalqaya otyrdy da:

- Jaghday qalay? - dedi oiy basqa jaqta otyrghan adamnyng týrimen búghan aidalagha qaraghanday qarap.

- Jaghday bir auyz sózge syimay túr-au, - dedi Áben kýlip.

Hatshy sózden tosylyp qalghanday bir sәt ýndemey qaldy.

- Densaulyq qalay? - dedi "qarap otyrghansha әngime bolsyn" degendey bir ýnmen.

- Jaqsy, - dedi Áben oghan tanyrqay qarap.

- Biyl demalysqa shyghyp pa ediniz?

- Joq.

- M-m... Endeshe bylay bolsyn, - dedi hatshy stolgha enkeye týsip. Sony aityp taghy da ýndemey otyrdy da: - Ministr bolyp istegeninizge neshe jyl? - dedi.

- Alty jyl.

- M-m... Alty jyl - biraz uaqyt. Kóp enbek ettiniz. Ony eshkim joqqa shyghara almaydy. IYә. Biraq... óziniz bilesiz, ómir bir orynda túrmaydy. Uaqyt, zaman ózgerude. Keshegi is, keshegi aqyl býginge jaramay jatyr...

Aldynda týkke týsinbey otyrghan Ábenning jýregi kenet su ete qalghanday boldy.

- Áneugýni ózinizge de kórsettim,- dedi hatshy sózin jal­ghap, - ýstinizden aryz kóp... Sizge búdan búryn da eskertu jasaghanbyz. Odan nәtiyje bolmady. Bәlkim sharshaghan da bolarsyz. Adam temir emes qoy. Eshkimning mandayyna jazylyp qoyghan qyzmet joq. Erteng bәrimiz de ketemiz kezegimiz kelgende. Sondyqtan sizge auyr da bolsa, aitugha tura keledi... - Hatshy "kelesi aitatyn sózime jýikesi shydar ma eken" degendey Ábenning jýzine barlay qarady.- Sizge búl júmystan qútylu kerek... Alda da ghúmyr bar. Keyinirek bir qyzmet tauyp berermiz.

Ayaq astynan búlay bolar dep oilamaghan Áben sileyip otyrdy da qaldy. Birdene degisi kelip edi, tamaghy qúrghap, dybysy shyqpady.

- Óziniz bilesiz, júmystan ayanghan kýnim joq, - dedi әlden son. - Kemshilik bolsa, bar shyghar. Biraq ol kimde joq. - Áben ózining managhy aldyna kelgen adamnyng sózin qaytalap otyrghanyn sezip, tang qaldy. - Sonshalyqty aqsap jatqan eshtene joq sekildi. Ony óziniz de bilesiz. - Dausynyng jalynyshty shyghyp, janyn qorlap jatqanyn, aityp jatqan sózine hatshy týgili ózining de senbey otyr­ghanyn bayqady. Biraq búl sózining jalghandyghynan emes, qúty qashqannan edi. - Basqa júmys deysiz... Qalaysha endi ayaq astynan... Eger senim bildirsenizder, әli de istey berer em... - Áben kilt toqtady. Ýitkeni ózining mýlde
abdyrap, sózinen bereke qashqanyn anyq sezdi.

Hatshy:

- Tәjiriybeli adamsyz, jaghdaydy týsinuiniz kerek, - dep edi, Áben jenilgenin bilmeytin aqylsyz baladay jaghdaydy týsingisi kelmedi.

- Ne jazyghym bar, aitynyzshy? - dedi dausy shәnkildep. - Kimning jolyna bóget boldym? Kimge kerek bolyp qaldy mening orynym?

Hatshynyng jýregi qylp ete qaldy, ýitkeni Ábenning songhy sózi aldyn orap ketkendey boldy.

Ótken joly bir ýlken mekemening bastyghy "meni týsirmek bolyp, material dayyndap, sonyma týsip jýr" dep tura buronyng ýstinde ekinshi hatshygha bas salghan. Ekinshi hatshy amalsyz: "Onday material dayyndalghan emes",  - dep jauap beruge mәjbýr boldy. Al shyn mәninde dayyndalyp jatqany ras edi. Ony anaghan jalpy bólimde isteytin bir jigit jetkizipti. Buroda resmy týrde jauap berilgennen keyin, is qozghalmay, mekemening bastyghy orynynda qaldy. Onyng orynyna jalpy bólimdegi jigit júmystan shyqty.

Sony oilaghan hatshy mynau isti býldirip alar ma ekem dep sho­­shyp qaldy. "Biraz arbasugha tura keldi-au" dedi ishinen miy­nistrding onaylyqpen jan bermeytinin bay­qap. Endi ol lәm-mim demey, ýn-týnsiz Ábenning aitaryn aityp, aryny basylu­yn kýtti.

Ózining sinirgen enbegin, adaldyghyn, әdildigin aityp biraz sharshaghan Áben:

- Siz sheshim qabyldamay túra túrynyz, - dedi sabasyna týskendey bolyp.- Men Birinshige ózim kirip shyghayyn.

Hatshy әli ýnsiz. Aldynda túrghan tetigi kóp apparatty shúqylap, Birinshining qabyldau bólmesimen sóilesti. Birinshining qalada joq ekenin, myna mәseleni dәl osy kezde sheship qong ózine tapsyrylghanyn aidan anyq bilip túrsa da:

- Ýlken kisi bar ma? - dedi aktershe roli oinaugha mәjbýr bolyp.- Á-ә, solay ma? Qashan? Álginde me? - Taghy da biraz ýnsiz otyrghannan keyin: -  Ketip qapty ghoy, - dedi Ábenge qarap. - Sәrsenbisiz kelmeydi dep otyr.

Áben jan-jaghynan qorshaghan anshylardyng qatary ózine taqap, ghúmyr shenberi taryla týsken annyng beydaua kýiindey sasqalaqtay bastady.

Hatshy jýike taytalasy ózining paydasyna sheshilip jatqanyn sezip:

- Áben,- dedi beybit ýnmen, - óziniz bilesiz, siz de, biz de mina izdegen saperlar sekildimiz. Ár qateligimiz eng songhy qatelik bolugha tiyisti. Al, shyny kerek, sizde bir emes, birneshe qatelik boldy... Ótken jylghy júmysshylardyng ereuili. Ony jariya qylmay, basyp tastadyq. Biraq biz ony bilemiz ghoy. Ashysay kombinatyndaghy órt. Asylyp ólgen buhgalter. Aghylyp jatqan anonimkalar. Osylardyng qay-qaysysy quraghan qau sekildi tamyzyq tiyse-aq, órtke ainaluy op-onay nәrseler. Eger búl osylay sozyla  berse, mәsele erteng mýlde basqasha qoyyluy mýmkin. Qazir eng qolayly kez. Sondyqtan balalyq jasamanyz. - Hatshynyng ýni búrynghydan da júmsaq shyqty. - Biz seni mýlde jýgen-qúryqsyz bosatyp jibergeli otyrghan joqpyz ghoy. Sәl shydasan, birdene tauyp beremiz...

Hatshy osy sózben býkil әngimeni bitirmese de, mәsele negizinen sheshiler dep oilaghan edi. Biraq Áben әlgi eki ortada tynyghyp alghan adamday, yshqynyp qayta kóterildi.

- Jo-oq, toqtay túrynyz, - dedi aldynda otyrghan adamnyng hatshy ekenin úmytyp ketkendey órshelene. - Júmysshylar ereuili, birinshiden, qylmystylardyng úiymdastyr­ghan sharuasy. Ekinshiden, ereuilding qoyyp otyrghan mәselesi men sheshetin nәrse emes, myna ózderiniz sheshetin mәsele. Sonou Ashysaydaghy órtke meni kinәli qylmaqsyz, mening ornymda bolsanyz, siz ne ister ediniz? Týk te istey al­maysyz. Al buhgalter, keshirersiz, ózining semiya jaghdayymen әlgindey boldy... Endi soghan da kýidiresizder me? - Áben ózin qoldaytyn adam izdegendey alaqtap jan-jaghyna qarady. - Al endi, anonimka degenge qalaysha mәn beretinderinizge tipti de týsinbeymin. Eger ol adam shyn mәninde әdil bolsa, aty-jónin nege jasyrady?

- Qalay deseniz de, anonimkalardyng 75 prosenti shyndyq bolyp shyghyp otyr. Al, ekinshiden, sizding uchas­tokte bolyp jatqan qylmysty oqighalargha sizden basqa eshkim de jauap bere almaydy.

- Jaqsy, jauap bermey-aq qoysyn. Ózim-aq bereyin. Biraq nege mәseleni mindetti týrde osylay qoy kerek? Jalpy jospar oryndaldy ma, oryndaldy. Al әlgi aitylghan nәrseler basqa ministrlikterde joq pa? Aytyp bereyin... - dep sausaghyn býge bergen Ábendi hatshy toqtatty.

- Jaraydy, jaraydy, onyng keregi joq. Qazirgi әngime siz turaly.

- Apyr-au, nege tek qana men turaly? Ashyq aitynyzshy maghan, kim ýshin meni kýidirgeli otyrsyzdar? Joq men múny búlay qaldyra almaymyn. Aryz da jazbaymyn!

- Jazasyz, - dedi hatshy túnghysh ret dausyn qataytyp.

- Jazbaymyn! - dedi qyzynyp alghan Áben rayynan qaytpay. - Shygharsanyz, shygharynyz. Biraq men erteng Birinshining ózine baramyn.

- Barghanda ne bitiresiz?

- Ol jaghyn ózime qaldyrynyz. Sizden de basqa mәsele sheshetin adamdar bar.

- Slushay, - dedi hatshy bóten bir dauyspen oryssha sóilep.- Ty ne rebenok, y ne pervyy god rabotaeshi ministrom. Pora ponyati, chto dostoinstvo nujno ne toliko dlya pobedy, no y dlya porajeniya. Nado umeti proiy­gryvati, a ne ustraivati duraskui ssenu.

Hatshynyng oryssha sózi shyndyqtyng betin birjola ashqan, tura әngime boldy: manadan bergi aitylghan sózge qaraghanda әldeqayda әserli shyghyp, úrystyng eng sonyna saqtalghan qúpiya qaruday Ábenning esin birden jighyzdy.

- Ymgha týsinbegen dymgha týsinbeydi dep... - Hatshy keshe adamgha keyigendey basyn shayqady.

- Ýlken kisining tapsyrmasy ma? - dedi Áben әlde tanyr­qaghanday, әlde ýreylengendey bir ýnmen.

Hatshy Ábenge ýnsiz tesile qarady. Isting mәnine Áben sonda týsindi; kýsh-quatynan airylyp, qúr sýlderi qalghanday, býkshiyip,  basyn kótermegen kýii hatshygha qolyn sozdy. Hatshy, kýni búryn dayyndap otyrghanday, bir paraq aq qaghaz ben qalamdy qolyna ústata saldy. Áben esengiregen kýide aibaq-saybaq jazumen  óz erkimen júmystan bosatudy ótinip, aryz jazdy. Sosyn әli úiqydan oyanbaghan adamday ýn-týnsiz ornynan túryp, hatshymen qoshtaspastan, kabiynetten shyghyp, әldene dep ýn qatqan kómekshining de sózine týsinbesten, tensele basyp syrtqa shyqty.

Sodan keyin-aq  býkil oi-sezimi ózgerip sala berdi. Álginde ghana mynau ghimaratqa ministr bolyp kirgen adam endi ministr bolmay dalagha shyqty. Bir ózi ghana emes, býkil ómir ózgerip ketkendey. Qarapayym adam kýiinde qalay qaray jýrerin bilmey daghdaryp túrghan sekildi. Zamandastarynyng auzynan әldebir ministr ornynan týsip, túnghysh ret ýiine mashinasyz qaytugha tura kelgende qay transporttyng qayda baratynyn bilmey, "Apyr-au endi ýige qalay jettik?" - dep kýizelipti degendi estip edi. Ázirge astynda mashina bolghanymen, erteng ózining de basynda osy jaghday bolatyny anyq. "Shynynda da, bizding ýige qanday avtobus barar eken" degendey jol jiyeginde qalyp bara jatqan ayaldamagha túnghysh ret ýnile qarady.

Áben tipti ózining mashinagha qalay otyrghanyn sezgen joq. Shopyry:

- Áben Iliyasovich, bir jeriniz auyryp kele me? - degende "sen qay­dan shyqtyn" degendey oghan ajyrayyp, tanyrqay qarady.

Áben bir jeri auyrghan adamday qinala ynyrsyghanyn ózi de estidi. Shopyrynyng súraghyna ne dep jauap bererin bilmey, oilanyp otyrghanda taghy da qinala ynyrsydy. Sonda baryp ómiri auyrmaghan tisining syzdap auyrghanyn sezdi. Nege ynyrsyghanyna endi týsindi.

Kenet esine әldene týskendey:

- Toqtashy, - dedi shopyryna aidalada adasyp jýrgen adamnyng kónilinde әldebir ýmit oty jarq ete qalghanday bir ýnmen.

"Mәskeuge nege telefon soqpaymyn? Ortalyq ministrlik qoya túryndar dese, búl jaqtaghylar ne isteydi?!" Biraq ol  oiy úzaqqa barmady. Mashinany toqtatyp, ózine súrauly jýzben qaraghan shopyryna birdene aitqysy kelip túrdy da, kenet kózi mashinanyng saghatyna týsti. Týngi on! Eshkimge telefon soghu mýmkin emes. Sol kezde baryp Áben óz mәselesin sheshu ýshin aptanyng songhy kýni - júmany olardyng beker tandap almaghanyn, osynyng bәri әngimeden keyin eshqayda telefon soghylmauy ýshin, syrttan ózderine de telefon soqtyrmau ýshin әdeyi istelgenin jәne múnyng bәri búrynnan jasalyp kele jatqan ýlken tәsilding biri ekenin endi týsindi.

Tisi taghy syzdady.

- Kettik, - dedi shopyryna aqyryn ghana.

Ministrding dausy búrynghy qojayyndyq erkindigin joghaltyp, beytanys jolaushynyng ótingenindey júmsaq shyqqanyn shopyr da bayqady.

Ýige kelgen song әieiline ne derin bilmedi. Astan-kesteng bolghan jan-dýniyesi endi ýy ishine auysatynyn, onyng da osylay astan-kesteng bolatynyn, búrynghy úghym, búryn­ghy kónil-kýi, búrynghy minez-qúlyqtyng mýlde basqasha bolyp ózgeretinin sezgen kezde әlde birdene ýzilip ketkendey ishki sarayy solq etti. Ol tipti jayshylyqta "erteng ministrlikten týskende" dep joldastarynyng aldynda emin-erkin qaljyndap jýrse de, shyntuaytqa kelgende dәl mynanday bar ýmitin ýzdirip, bar jaryqty sóndiretinin sezgen joq edi. Jәne osy bir ýreyli sezim birte-birte basyludyng ornyna barghan sayyn, ózining qanday jaghdaygha tap bolghanyn týsingen sayyn jan-dýniyesin talqandap, kesepat dauylday ýdey týsti.

Ózining aryz jazyp, hatshygha tastap ketkenin әieline aitpaq bolyp eki-ýsh ret oqtalsa da, jýregi daualamady. Ýitkeni odan keyin qaytadan basynan bastalatyn kýizelis ózine tym auyr tiyetin kórindi. Bayaghyda azghantay uaqyt miy­nistr­ding orynbasarlyghynan týsip qalghanda әieli týnimen bo­taday bozdap, orynnan týsip qaludyng qanday qasiret eke­nin ózi sonda baryp týsingendey bolghan.

"Sondyqtan shyday túrayyn, - dep oilady ol. - Tym bolmasa, ózime ózim kelip alayyn..." Biraq ózine ózi kelu onay ma eken? Uayym jaylaghan óz ishine ózi bir kirip alghannan keyin, inge qamalghan jәndiktey qaytyp syrt­qa shygha almay qaldy. Eger shyqsa, ana әielimen, balalarymen dúrystap adamsha sóilesse, myna bir jarylghan óttey ózegin qyjyldatqan ashy uayymnan bir sәtke bolsa da  bosanar ma edi...

Áyeli as ýiden shyghar emes. Orta ýide qyzy men baldyzy televizor kórip otyr. Ónkey bir qyrghyn, apat ja­yyndaghy filimder. Bәlenbay qabat ýidi órt shalyp, adamdar otqa kýiip, balkonnan qúlap ólip jatyr.

Áben jan dýniyesindegi jaghdaydy osynday bir alasapyran apatqa úqsatty. Kinodaghy órt sóndirushiler sekildi búl da óz ishindegi órtti sóndirmek bolyp tyrysyp edi, oghan shamasy jetpedi. Úmytugha, oilamaugha bolmaytyn birdene. Osydan keyin әbden sharasy tausylyp, janyp jatqan ýiine ýn-týnsiz qarap otyrghan ýy iyesindey qarsylasudy dogharyp, oi-sezimin kýizelisting qolyna birjola ústatyp qoya berdi.

Tisi syzdady. Endi bayqady, tek tisi emes, býkil jaq sýiegi, tipti moyyn omyrtqasyna deyin syzdap auyratyn sekildi.

Bir ghajaby, tәn azaby jan azabyn azdap jenildetkendey boldy. Birauyq әlgi oqighany úmytyp, jaq sýiegi men tisining syzdaghanyn qaytsem qoydyram degen oimen ózin ózi autotrening tәsilimen emdey bastady. "Auyrghan jerim basyldy, auyrghany basyldy, basyldy" dep ishtey tynymsyz qaytalay berdi. Álden son, shyn basyldy ma, әlde ózine әsheyin solay bolyp kórindi me, әiteuir, syzdaghan jeri sәl sayabyrlaghanday bolyp, biraq onyng esesine óz basyndaghy jaghday esine qaytadan týsti. Jazyqsyz zәbir kórgen adamnyng sezimindey bir әsermen bolghan isting sebebin, týpki tamyryn izdedi.

Áben tumysynda jalghyz jigit bolatyn. Qol úshyn beretin  yqpaldy aghayyny da bolghan joq. Ózining pysyqtyghynyng ar­qasynda aghany da, dosty da keyin tapty. Isker de beynetqor edi. Atqa erte minuine sebepker bolghan da osy qasiyeti. Eng alghash kombinatqa kelgende diyrektordyng kózine týsti. Diyrektor bayaghy 40-jyldardaghy ot pen sugha týspese otyra almaytyn, tesik ókpe eski kadrlardyng biri bolatyn. Kýn-týn demey, ýiine de, qara basyna da qaramay, qyzmette jýredi. Alghashqy ómir mektebi sodan bastalyp, Áben de ólgen-tirilgenine qaramay júmys isteudi  ýirendi.  Sonyng arqasynda jaqsy atqa iligip, búghan joghar­ghy jaq kónil audara bastady. Qoldaushylar, janashyrlar tabyldy. Jiyrma jeti jasynda kombinatqa diyrektor, odan ministrding orynbasary, aqyry ministr bolyp taghayyndaldy. Endi mine alty jyl degende ornynan týsip, elsiz qu mediyen dalada qanghyp qalghanday bolyp otyrghan otyrysy mynau.

" Qalaysha týk qyzyq qalmady búl ómirde, bar shyghar әli de?"  - degendey ózining kónil týpkirinen birdene izdegendey bolady. Eshtene taba almaydy. Bәlkim, múnyng bәri alghashqy әupirim sezim bolar, artynan basylar, jal­ghyz men emes shygharmyn qyzmetten týsken dep ózin ózi júbatqysy keledi, biraq osynyng bәri dalagha aitylyp jatqan sózdey, ózine týk qatysy joqtay, boyyna darymaydy.

Áben syrt kózge shyn baqytty adam bolyp kórinuge tiyisti. Sýigen jary kórikti. (Ábenning ózi de kelbetti, ajarly jigit). Ózinen ainymaytyn úly, әielinen ainymaytyn qyzy bar. Alghash otau kótergennen bastap qatty múqtajdyq kórgen emes. Baylyqtyng qyzyghyn kórip jýr deu de qiyn. Óitkeni  toqshylyqqa әu bastan ýirengen. Sol sebepti adamdy dýniyeqonyz qylatyn artyq ashqaraqtyq, qighash peyil búlarda bola qoymady.

Alayda, "túyaghy býtin túlpar, qanaty býtin súnqar joq"  dep qazaq aitqanday, ishten ýnilgen adamgha búl ýiding de ózine jeter qayghysy barshylyq. Qayghynyng basy - jal­ghyz úl. Ol tughanda quanyshynda shek bolghan joq. Otbasynyng bazary boldy. Júmystan sharshap kelgende sony aimalap, jany jay tabatyn. Komandirovkada jýrgende kishkentay shúlyghyn qaltasyna salyp, iyiskep jýretin. Sәbiyining júpar iysi tynysyn ashyp, jýregin saghynysh toly bir sezimderge bóleushi edi. Álpeshtegen, ýmit artqan sol úly óse kele sabynday búzyldy. Mektepte sabaghynan aqsady. Jýre-bara týzeler dep, ony kóp uayym qylmaghan. Kóshe balalaryna qosylyp ketip, odan әreng aiyryp aldy. Institutqa týsirip edi, ony oqy almady. Ishimdikke ýiir boldy. Tóbeleske aralasyp, bireuge pyshaq salyp, isi sotqa týsti. Áyteuir bar bedelin salyp, odan da alyp shyqty. Qay últ ekeni belgisiz  bir jezókshege ýilenem dep,   eng ýlken qayghy sol boldy. Aqyry aitqangha kónbey, ýilenip tyndy. Qazir bólek túrady. Osynday qasireti bar  otbasyn kim aitar baqytty dep.

Áben úlynyng taghdyryn kóp oilaghan. Ýlde men býldege bóledi. Ne ishem, ne jeymin degen joq. Ras, kýndelikti tәrbiyesine aralasa almady. Mektebine baryp kórgen emes. Qu qyzmet bosatty ma. Tanertengi saghat segizde ketkennen ýiine týngi on-on birde bir-aq keledi. Búl kelgende de, ketkende de balasy úiyqtap jatady. "Papam komandirovkada ma?"  - dep súraytyn kórinedi sheshesinen.

Áben osy tústa әldebir shyndyqty moyyndaugha tura kelgendey, basyn shayqap, auyr kýrsindi. Apyr-ay, óz balamdy tәrbiyeleuge uaqytym bolmasa, onymen kýndelikti ómirding auyr-jenilin bólispesem, quanysh-qayghysyna ortaq bolmasam, syrlaspasam, múndaspasam, balam shyn mәninde tiri jetim bolyp óskeni ghoy. Tәrbiyeni kósheden alghan bala kóshening balasy bolmaghanda, kim bolady?

Bir oidy bir oy týrtip, Ábenning kónili odan beter qúlazydy. Óz ómirine ýnilgen sayyn, búrynghy kórgen qyzyq, sýrgen dәuren mýlde basqasha elesteydi. Bәri de mәni joq, nәri joq birdeneler sekildi. " Sonda sen osy tirliginnen ne taptyn?"  - deydi óz ishinde bayaghyda úiyqtap qalghan bireu jana oyanyp, basyn kótergendey. Búl oghan mingirlep, dúrys jauap bere almaydy. Jar qyzyghy... IYә, jar qyzyghy bar eken-au. Biraq әielimen aradaghy baylanystyng úly men ekeuining arasyndaghy qarym-qatynastan úzap ketkeni shamaly. Ýnemi syrtta jýrgendikten, syrttyng qyzyghy jýregin kóbirek jaulap, ýidegi qyzyq moyyndaghy bir mindet sekildi kórinetin. Ot basynyng bar yrysy otaghasynyng lauazymy arqasynda kelip jatqandyqtan, barlyq tilek, maqsat sol lauazymgha tikeley baghynyshty edi. Birdene bolsa, "papannyng qyzmetine ziyan bolady", "papannyng júmysyna kedergi bolady" degen sózder búl ýide qúrannyng sharighatynday estiletin. Tirshilikting bar jaghdayyn jasaghan, abyroy, bedelge jetkizgen әlgi Lauazymdy әieli keyde múnyng ózinen de artyghyraq kóretin sekildi...

Tisining syzdaghany basylar emes. Keshki tamaq batpaghan son, tósegine kelip qisaydy. Ózi sóilemese, múnyng tynyshtyghyn búzugha ýy ishinde eshkimning dәti barmaytyn. Qyzmet babynda birdene bolghan shyghar. Sony oilap otyrghan bolar... Áyeli kelesi sәrsenbide ózine mashina kerek ekenin aitty. Áben ishtey myrs etti: "Beyshara, kelesi sәrsenbide mashina týgili basynmen qayghy bolyp otyrarsyn, amandyq bolsa". Bir ghajaby, ýy ishindegi adamdarmen әregidik tilge kelse de, olardyng boylarynan tirshilik belgisin - dem alysyn, jýrek  jyluyn sezip otyrghan joq. Olar oq ótpeytin shyny qabyr­ghanyng ar jaghynda, basqa bir әlemde tek týri ghana kórinip jýrgendey. Jaqyndayyn dese, jaqynday almaydy. Gha­yyptan payda bolghan beymәlim jalghyzdyq qasynan ýirilip shyqpay jýr.

Oylap otyrsa, shyn senisip, syrlasatyn dosy da joq eken. Bayaghy dostardyng ornyna qyzmettes dostar keldi. Olar tap bir auysyp túratyn kiyim sekildi. Eski dostarmen aralasyp túrugha uaqyt joq. Ekinshiden, olardyng kóbi búdan tek dәmetkennen basqa eshtene bilmeydi. Kómek, qyzmet súraydy, bәlenshege ait, týgenshege ait, bitpeytin bir ótinish. Tuys keledi - ol da birdene súraydy. Qol úshyn bermese, kólenkesine it jatpaytyn qayyrsyz deydi. Olar kóp, búl jalghyz - qaysysyna jetedi? Aytqanyndy eki etpeytin, aqyryp qalsan, jany shyghyp ketkeli túrghan baghynyshty, jalynyshty jandar bar. Olardy dos dey almaysyn. Anda-sanda bir keletin, at qúiryghyn birjola ýzbegen bir dosy bar edi, onyng ózi syrtynan: "Ministr bolam dep jaqyn-juyqtyng bәrinen aiyryldy, bayghústyng menen basqa eshkimi joq", - deytin kórinedi.

Eshbir qisyngha, eshbir zangha syimaytyn búl ómirding syryna kimning kózi jetken? Keybireuler adam óz taghdyryna ózi qoja dep dauryghady. Kýndelikti josparmen jasalyp jat­qan is-әreketing taghdyr emes. Taghdyr - sening qu tirliging men syrt­qy jaghdaydyng shayqasynan tughan búiryqty nesiben. Sening yrqyna baghynbaghannan keyin de ol taghdyr bolyp esepteledi. Búl da oilaytyn: "Ómir tabaldyryghynan attaghannan keyin, aldan  san taram jol shyghady, әr joldyng qayda baratyny belgili, qalaghan jolyna týs te, jýre ber"  dep. Sýitse, olay emes eken. Ómir degen nu jynys orman sekildi. Sol ormannyng arasynan saghan qanday sýrleu búiyrady - ol ózinning baq-talayyn. Áben dәl osy joldy tandap alsam dep oilaghan emes. Mandayyna búiyrdy. Ras, onay jol bolghan joq. Túnghysh moyynyna búghalyq týsken asauday talay búlqynghan. Talay balalyq arman, qiyaldarynyng kýli kókke úshqan. Qysqasy, qogham iylep-iylep, búdan ózine kerek adam jasap aldy. Áben ýndemeudi ýirendi, ótirik qúptaudy, ishtegi sózin jasyryp, basqanyng sózin aitudy ýirendi. Júrt múnyng minezin ornyqty, sabyrly dep oilaytyn, shyn mәninde, artyq sóilep qoidan qoryqqan bassaughadan basqa týk te emes edi. Biraq búl bir ghana adamnyng emes, býkil qoghamnyng basyndaghy jәit emes pe? Ózge emes, óz biyliging ózine jetpeytin zamanda kim ne tyndyrghanday? Biylik deydi-au, kimde bar ol biylik? Ministr týgili әlgi hatshynda da joq. Managhy qalt-qúlt etip aldyna kelgen Qoybagharovtan onyng artyq jeri qaysy? Qayta hatshygha qaraghanda Qoybagharovtyng úiqysy da, jýikesi de tynyshyraq shyghar. Tipti sol biylik Birinshinning ózinde bar ma eken? Bireuge kýjireyip, bireuge kishireygen zamanda biylik tuy tigilgen jer bizding kózimiz jetetin jerde emes. Áride, tym әride. Osyny bilsek, kinәlasudyng ornyna bir-birimizdi ayayyq...

Áldeqalay jýregi qyjyldady. Asqazany bolar. Studenttik kezden qalghan gastriyti bar. "Degenmen dәriger shaqyrtsa qayter edi" degen oy keldi basyna. "Apyr-au, dәriger bar eken ghoy, ony qalay úmytyp ketkenmin" dep ishtey tipti  quanghanday boldy. Biraq dәrigerdi eske aluy múng eken, tisi de, asqazany da birte-birte basyla bastaghanday boldy. Jalpy ýide otyrghanda bir jeri auyrsa, dәrigerding aldyna barghanda jazylyp ketetin әdeti bar-dy. Dәriger әr jer-bir jerin sipalap, "qalay, auyryp túr ma" degende, "joq" dep amalsyz moyyndaugha tura keletin.

Boyy sәl-pәl tynystap edi, kezek meniki degendey, uayym qayta oraldy. Uayymnyng basy - "endi ne isteuim kerek" degen jauaby joq súraq edi. Ne sharua kýittep, ne kórgen-bilgenin kitap qylyp jazyp, el qataryna qosylatyn bir de bir qasiyeti joq eken. Tipti ministr bolghannan basqa eshtene qolynan kelmeytin sekildi. "Endi qayttim?" - dedi ol toryghyp. Múng shaghatyn eshkim joq. Bәri de әdire qaldy. Áldeqanday birdene sanasynda kólbendep, "múndasatyn, syrlasatyn men bar" dep, ózining bar ekenin sezdirgendey bolady. Álgi "bardyn" ne ekenin týstep aiyra almay túrdy da, aqyry tanydy. Onysy - ózin ómir boyy qúl qylghan, aryna da, janyna da kisen salghan, bauyrdan, dostan aiyrghan, elden aiyrghan taqsyr Qyzmet eken. Endi ol da joq. Mynau túrghan onyng kólenkesi ghana...

Ishki әleminde dauyl qayta bastaldy. Ýilerdi qiratyp, tenizderdi arnasynan shygharyp, bógetterdi búzatyn, eldi mekendi topan sugha qaryq qylatyn dýley dauyl. Ol óz ishinen osynday bir apatty sezdi. Qaytuy joq, dauasyz apat.

Áldebir ókinish sekildi jetim sezim kónil týpkirinde adasyp jýrgen sekildi. "Áttegen-ay! - dedi ynyrsyp. Ony jany qinalyp aitty ma, tәni qinalyp aitty ma - ózi de aiyra almady. Tegi eki auru qosylyp ketkenge úqsaydy.

Asqazanynyng qyshqyly kóbeydi-au  - qyjyl kýsheyip ketti. Sirke suyn ishkendey qolqasyna deyin ashytyp, tesip barady. Búl bir toqtamaytyn, basylmaytyn úshy-qiyry joq kýizelis boldy.

Áben ózining týsetin jerinen ótip ketken poyyzda­ghy jolaushynyng sezimindey bir kýide: "Qap, manadan beri dәriger shaqyrtugha bolatyn edi-au!" - dep oi­la­dy. Endi qazir jylangha arbalghan baqaday aurudyng yqpalynan shygha almay jatyr. Qozghalghysy ke­le­di - qozghala almaydy, sóilegisi keledi - ýni shyq­­pay­dy. Ábenning jan teri shyqty. Beymәlim dert aghash kesken araday tózimin júqartyp, birjola tauysu­gha ja­qyndap qalghan sekildi.

Áyeli, bala-shaghasy ózinen bólinip, qol jetpeytin, dauys jetpeytin jerge alystap barady. "Áttegen-ay!" - demek boldy, taghy da ýni shyqpady. "Ókinishti..."

Kenet әldekim ózegin ystyq temirmen kýidirip ótkendey boldy da, Áben esinen tandy. Tek osy azaptyng nemen bitse de, tezirek bitkenin tilep ýlgirdi.

* * *

Ábennin  infarktan qaytys bolghanyn hatshy senbi kýni tanerteng júmysta otyryp estidi. Keshe keshkilik óz aldynan sap-sau ketken adamnyng qalay ólip qalghanyna  týsinbey:

- Qalaysha, qalaysha? - dey berdi abyrjyp.

- Týn ortasynda úiyqtap jatqan kezde bolghan sekildi. Semiya­sy da býgin tanerteng bir-aq bilipti, - dedi úiymdastyru bólimining mengerushisi memlekettik qúpiyany ait­qanday sybyrlay sóilep.- Maghan auruhanadan osy әlginde telefon soqty. Ekinshige habarladym. Qazir ózi de shaqyryp qalar.

Hatshy tym-tyrys, úzaq otyrdy. Qaltasynan dәri alyp ishti. Hatshynyng densaulyghyn ózinen kem bilmeytin kómekshisi dәriger shaqyrtty. Dәriger osylay bolaryn bilip, koridorda kýtip túrghanday, lezde keldi. Qan qysymyn ólshep, jýregin tyndap bolghannan keyin, auruhanagha jatqyzbaq boldy. Hatshy kelispedi.

Ministrding ólimine baylanysty qúrylghan komissiyany  ózi basqardy. Jer alu, orkestrge zakaz beru, janaza asyna qarajat bólu, mekemelerden venok әkeldiru, tughan jerindegi mektepke, qaladaghy bir kóshege marqúmnyng atyn berudi arnayy qaulygha kirgizu taghy basqa sharualardyng bәrin múqiyat qadaghalady.

Hatshynyng jalghyz bauyryn jóneltip jatqanday mynau iske ayanbay kiriskenin júrt ýlken adamgershilikting belgisi dep tanydy.

Kelesi kýni ózining kómekshisin ertip, hatshy kónil aitugha Ábenning ýiine keldi. Marqúmnyng otbasy  qazanyng qú­diretin moyyndap, onyng ornyn ólikke júmsaghan qyz­met­terimen toltyrghysy kelgendey, kirip-shyqqan kisi­ler­di ký­tip, tynym tappay jýgirip jýr.

Marqúmnyng qara jamylghan әieli kózine jas alghany bolmasa, dauys qylyp jylaghan joq. Ábenning qazasyn estip, hatshy auyryp qalypty degendi estigen bolatyn.

Kónil aitu rәsiminen keyin, marqúmdy jóneltu sharalary tónireginde birer sóz boldy. Qaraly әiel hatshygha raqmetin aitudy úmytqan jaq. Býkil ziyaly qauym, qalyng el qabyrghalary qayysyp, qayghygha ortaq bolyp jatyr eken. Ásirese, Ýlken kisining habardy estisimen, komandirovkasyn tastap, әdeyi kelgenin, tanerteng ýige kirip shyqqanyn aitqanda osyny ózine zor bedel, maqtanysh tútatynyn jasyra almady.

- Dәm-túz tausylyp túrsa, oghan kim arasha bola alady?- dedi әiel taghdyrdyng búiryghyna kelisken bir ýnmen. - Kesheden beri búghan da ýirendik. Shýkirlik ettik. Áyteuir mynanday qyzmette jýrip ketkenining ózi júbanysh sekildi. Áytpese, osynsha ýlken qúrmet bolar ma edi... - Áyel taghy da kózine jas aldy.

Qabyrghada qara lentamen kómkergen Ábenning sureti túr. Sәl jymiyp týsipti. Kesheden bergi oqighanyng osylay bolyp ayaqtalghanyna ózi riza bolyp túrghan sekildi.

Hatshy suretke úzaq qarady. Onyng ózimen eng taghdyrlas, ózine eng jaqyn adam ekenin qalay bayqamaghanyna ishtey qayran qaldy. Sol sәtte kelesi ólim kezegi óziniki ekenin sezgendey, jýregi bolar-bolmas shym etti.