Ángime

Maqsatsyz ómir sýrgen adam netken bishara.

IY.S.Turgenev.

Auyldy jerde janalyq jata ma?!. Múnlyqtyng kelinshek әkelgeni Ynta auylyna tegis tarady.

- Oquyn tastap búzyq topqa qosylypty dep edi-i. E-e, jón boldy múnysy.

- Sonyng oqu oqyghany ótirik pe deymin, baraholkadaghy bazardyng reketi eken! Júrtty qan qaqsatyp, ózderi belgilegen «stapkylaryn» kýnde keshke sypyryp-siyryp jinaydy deydi.

- Osynday ósek-ayandy qaydan estiysinder?! Kózben kórip, qolmen ústamaghan song kýnagha jatady bile bilsender!

- Qalay degenmen ayaghy túsalyp, shanyraq kótergeni jón boldy. Jasy keldi emes pe?

-Bizding Qabylanmen týidey qúrdas, otyzdan asty janylmasam.

-Sening Qabylanyng tórt balanyng әkesi.

-Jә, eshten kesh jaqsy! Otyz jas orda búzar shaq emes pe?!

Mandayshasynda «Gýlnaz» degen aishyqty jazu ilingen azyq-týlik dýkenining aldynda ósek sapyryp túrghan ýsh-tórt әiel, ananday jerde kele jatqan Yqylas kәriyany kóre qalyp, әngime auanyn ózge arnagha búryp jiberdi.

Biyl búl auylda biday bitik shyghyp, ýsh ýlken sharua qojalyghyn biriktirgen yntalylyqtar audan ortalyghynan kelgen astyq satyp alushylargha jyldaghydan artyqtau baghagha ótkizip, tepse temir ýzetin er-azamattardy bylay qoyghanda, zeynetkerlik jasyndaghy shal-shauqandar men mektep oqushylaryna deyin qyrmandaghy júmysqa jabylyp, bir apta búryn ghana belderin jazyp dem alghan edi. Auyl adamdarynyng sonau jazgha deyin endi qoldary bos.

***

Yqylas otaghasynyng ýiine tanertengi shәidan song bes-alty kórshi kempir qútty bolsyn aita keldi. Týnde jayylghan dastarhandary әli jinalmapty. Balghanym sheshey qonaqtaryna ózi shәy qúiyp, ara-arasynda ýiding de úsaq-týiek sharualaryn tyndyryp, qoly tiyer emes. Anda-sanda tórgi bólme jaqqa jaltaqtay qarap qoyady. Tym-tyrys, esh belgi joq. «Apyrym-ay, әbden jolsoqty bolghan ghoy, - deydi óz-ózinen kýbirlep. Jә, jata túrsyn, tynyqsyn...»

Týske taqaghanda tórgi bólmeden esinep-qúsynap Múnlyq shyqty. Ýstinde qysqa jeng qyzyl futbolka, bútynda tar shibarqyt shalbar.

- Balam-au, úiqyng qandy ma? – dedi ydys-ayaq juyp jatqan anasy qolyn aljapqyshynyng etegine sýrtip.

- Qatyp qalyppyn. – Ádemishe qyr múryndy jigit esik aldyna shyghyp, dene shynyqtyru qimyldaryn jasay bastady. Sodan song byltyrghy jazghy demalysynda ózi ornatqan beltemirge tartyldy. Sonynan ere shyqqan anasy an-tan. «Ýilenetin úldyng týrin qara! Tórkindep kelgendey, kelinning jatysy anau?!. Qay betimdi aitayyn?!.» Qapelimde qara kempirding esine  shalynyng tapsyrmasy týse ketti de:

- Beti-qolyndy ju da, shәiindi ish, kelin oyandy ma? – dedi.

- Marjan jata túrsyn. - Balasy sonyna búryldy. – Men shәigha qazir baramyn.

«Jata túrsyny qalay?! Osy kýngi jastar da qyzyq, sabyr saqtayyn, oyanar, túrar...» Balghanym kempir balasyna ystyq shәy beru ýshin shәugimge eseley su qúiyp, gaz plitagha aparyp qoydy.

Múnlyqtyng qarny ashqan eken.

- Ýiding tamaghyn saghynyppyn, - dedi tabaqtaghy etti qalayy qasyqpen qarbyta asap jatyp.

Óni aq shýberektey onghan úldyng betine qan jýgirgenin andaghan ana bayghús shyr-pyr:

- Al, ala ghoy, - deydi bәiek bola. – Taghy da jylytayyn ba quyrdaqtan?

- Toydym apa, rahmet! – dedi balasy tershigen mandayyn sýrtip. - Ákem qayda? Bir jaqqa ketken be?

- Qazir keledi.

- Marjan oyandy ma eken? - dep ornynan túra bergen balasyn Balghanym sheshey:

- Sәl ayaldashy, - dedi kidirtip. – Otyr, keneseyik.

- Al, otyrdym, - dedi balasy qayyra qúiryq basyp.

- Balam-au, ayaq astynan habar-osharsyz keluine jol bolsyn. Ótkende kelgeninde ýilenem dep aitpap edin, múnyng qalay?

- Reti solay boldy, apa, - dedi Múnlyq oilanynqyrap.

- Otpuski aldyng ba?

- Júmystan shyqtym, elde qaludy úighardym. Ashattyng ýsh balasyn  qosqanda jeti jan ekensizder. Ýiding kenjesi bolghan song olardyng qarashanyraqta túrghany dúrys. Auylda bos ýy tabylsa satyp alarmyz.

- Audan ortalyghyna kóshetin eki-ýsh shanyraq bar siyaqty. Púl bolsa, ýy tabylar.

- Qarajattan qysylmaymyz, - dedi Múnlyq. – Aqsha bar.

-Ózing kórip otyrsyn, ýiimiz tarlau. Eki kelinimdi júmsap, nemerelerime qarap otyrugha men de qarsy emespin.

-Apa-au, sizding kónilinizdi bilemin ghoy, aghayyn tatu bolghanmen, abysyndardyng alystan syilasqany jón shyghar. Eldi de saghyndym, bir-eki jyl túrsaq deymin.

- Bir esepten búl sheshiming maghan únap otyr. Sonymen toydy qashan jasaymyz? Qúdalargha qashan baramyz?

- Marjan ekeumiz aqyldastyq, - dedi balasy. – Toygha asyqpayyq, qúdalardyng aldynan ótudi sodan song sheshermiz.

- Búlaryng qyzyq eken! El-júrtqa ne aitamyz?

- Júrttyng ne aqysy bar? «El ne demeydi, esek ne jemeydi» deytin be edi?!.

- Qoy balam, úyat bolady, oilanyndar.

- Oilanatyn týgi joq, apa, toy qayda qashar deysiz... Jasaymyz keyin...

***

Múnlyqtyng ayaq astynan ýilenuine ne sebep boldy? Marjan qanday qyz? Endi sol oqighany bayandayyq.

Bes balanyng ortasyndaghy jalghyz qyz bolghandyqtan Marjan erke bolyp boyjetti. Úldar bir tóbe de, búl bir tóbe. Qarshadayynan kiyimdi de tandap, talghap kiydi. Ózine ne kiyse de jarasa ketetin. Bastauysh synyptan bastap shiraqtyghynyng arqasynda ekpindiler qataryna qosylyp, maqtaugha tym erte ilikti. Eshkim betinen qaqpaghan ýidegi erkelik, mektep qabyrghasyndaghy asyra marapat jas qyzgha baq emes, aldaghy ómirine sor bolaryn qaydan bilsin bayghús ata-ana.

Jogharghy oqu ornyna týsemin dep Almatygha kelgen jyly-aq oinaqtap jýrip ot basty. Kórseqyzarlyghynyng kesirinen uniyversiytetting ýshinshi kursynan shyghyp qaldy. Tәkappar qyz asa uayymdaghan joq. Adamdarmen tez tiltabar minezinin, shiraqtyghynyn, ajarly ónining arqasynda tirshiligi du-du qaynaghan, alyp megapolistegi aituly meyramhanagha dayashy bolyp júmysqa túrdy.

Súlu boyjetkenge kim súqtanbas. Kóp úzamay meyramhana qojayynynyng kózine týsip, sonynda ashynasyna ainaldy. Sodan bastap Marjannyng tasy órge domalady. Ózinen on jeti jas ýlken Mәkeng jas qyzgha ýlken shahardyng dәl ortasynan oiyp túryp eki bólmeli pәter alyp berdi. Joghary oqu ornyna qayyra qabyldanyp, eki jyldan song qolyna tabaqtay diplom tiydi.

Qyzyghy mol yrdu-dyrdugha toly kýnder mezi qylatyn qyzdy. Mәkenmen tanysqanyna tórtinshi jylgha ayaq basqanda esin jighanday boldy. Bastapqyda әsem qalanyng qaq ortasyndaghy pәterine, әielimdi tastap saghan ýilenem degen Mәkenning uәdesine senip, uaqyt ótkizip alghanyna ókingendey. Bir jaqqa shyghuy kerek. Betting qyzyly da onar, tәnning qyzuy da qaytar! Sol ma jetken úshpaghy! Bolmas búlay jýrgeni! Ne nәrsening shegi bar! Ata-anasyn da bәri jaqsy dep aldauyn qoyar emes.

- Mәke, - dedi qyz bir kýni. – Áyelinmen ajyras dep aitpaymyn, ana eki balannyn  kóz jasyna qalmayyn.

- Nege olay deysin, Mara?!

- Sebebi bar.

- Ayt búltaqtamay.

- Saghan bala tauyp bere almaymyn! - Jana ghana kózderi jaynap, kónildi otyrghan Marjannyng jylaghanyn kórgen Mәkeng qyzdy ayady. Qúshaqtap bauyryna tartty.

- Ayaghyng auyr edi ghoy?! Qalaysha-a?!

- Bes ret abort jasattym! Sonyng nәtiyjesi... qúrsaq kótermeymin...

- Mýmkin emes, Ma-ra-a! Medisina damyghan mynaday zamanda, mýmkin emes, aitpa ertegini.

-Bәri mýmkin! Bes sharanany jatyrda óltirdim! Eshkimge kinә artpaymyn! Ózimning aqymaqtyghymnan aiyqpas dertke shaldyqtym!

-  Tausylma óitip.

- Keshe oqydym, adam balasy jaqsylyqty da, jamanshylyqty da Alladan ózi súrap, tilep alady eken.

- Absurd! Adamnyng qolynan kelmeytini joq! Bizding medikter qauqarsyz bolsa, bar ghoy ana shetel, aitalyq Izraili, Germaniya taghy basqalary.

- Oghan shala býlinip qaytesin! Sen aitqan shet elge de bararmyn, kóterermin bir shiyki ókpeni.

-Osylay jónine kelsenshi, zәremdi úshyrdyng ghoy, janym.

-Jaraydy, Mәke, taqyrypty auystyrayyq. Oilap otyrsam, uaqyt zymyrap barady. Dayashy bolyp jýre beremin be osylay?! Jalyqtym.  Aqshasy mol, júmysy az qyzmet istegim keledi.

- Júmys deysing be?! Ta-ak! Jalaqysy kóp, jauapkershiligi az. Kópten oiymda jýr edi, aitugha úyalyp edim. Bylay, kishkene neleu... las deymiz be, haram deymiz be?!

- Aqsha jýrgen jerde adaldyq bola ma?! Áueli aitsanshy?! Kelisu, kelispeu sodan keyingi sharua.

- Jezóksheler ýiin ashyp bereyin. Vo, biznes! Kryshang qyzyl jaghalylar! Sening missiyang - jengetaylyq! Týsinding be?!

***

Birer jyldyng ishinde Mәkeng ashqan jezóksheler mekeni qylmys әlemine keninen tanyla bastady. Bastapqyda qala ortasynan tórt bólmeli pәter jaldasa, keyinirek shahar shetinen, Alatau baurayynan ýsh qabatty kottedj satyp aldy. Jengetay Marjan kele-kele tәjiriybe jinaqtap, aldap-arbaudyng neshe týrin mengerdi. Áuelde qyzdar saudasymen ózi ainalysyp, uaqytynyng kóbi soghan ketetin. Bir jarym jyl búryn dispetcherlik vakansiya ashyp, oghan ózining qúrbysyn otyrghyzdy. Búghan deyin jolaushylar poyyzynda jolserik bolyp istegen júlymyr qyz barlyq aitqan isti tas-týiin qylady. Marjannyng mindeti, eki jerdegi jaghdaydy baqylau jәne kýnde aqsha jinau. Ózi bi, ózi qoja.

Qojayynmen ýsh ret qana jolyqty. Onda da meyramhananyng alakólenke, onasha bólmesinde. Qyryq jastardaghy qasqa bas jigit aghasyn kórgen kezde ish jiyp qaldy. Artyq auyz sózge joq shefining isker adam ekendigin seze qoyghan. Qoryqpa degen Marjangha. Kliyentterinnen shy shyqpasa, bizding biykeshter senimdi. Enbek aqylaryn apta sonynda beresinder. Aqshadan jymqyrugha jol bersender, renjime dedi shegelep. Qayda qyzmet jasaytynyn, aty-jónin aitqan joq. Laqap esimi – Shef!

- Saghan bir adam keledi. Saualyna ghana jauap ber. Bizge kerek adam, tapsyrysyn orynda, - dedi qoshtasarda.

- Týsindim, - dedi jengetay.

Erteninde shefi syrttay tanystyrghan kisimen ofiste jolyqty.

- Kliyenttering riza ma? – dedi ózin Maks ataghan qysyq kóz jigit birden senge kóship.

- Razy shyghar. Keyingi bir aida «kontingentti» janarttyq. Qazirgileri jas qyzdar.

- Naqtyraq aitqanda?

- On segiz ben jiyrma ýsh jas arasy.

- Úzyn sany?

- On bes.

- Ásili «quyrshaqtaryndy» kóp ústaugha bolmas! Alty aida auystyryp otyrghanyng jón. Jar-raydy! Bir zakaz. On alty jastaghy qyz kerek.

- Pәk...

- Oiymdy oqyp otyrsyn.

- Onday «quyrshaqtyn» tabyluy qiyn! Defisiyt! Narqy da uday!

- Jigitterdi qúlaqqaghys qylayyn.

- Kelistik.

- Mynau avans, - Qysyq kóz jigit aq qaghazgha orauly qomaqty konvertti stol ýstine qoydy.

- Sizge senemiz. «Tovar» tabylghan song bermediniz be? – Kýlim kóz jengetaydyng janary jarq etti.

- Azyrqansan, taghy qosamyn.

- Sizding mәrttiginizdi estigenmin.

- Jeti myng baks!

- O-o-i-y! Kóp emes pe?! Uәde berip oryndamasaq, úyat. Býgingi kýni pәktigi saqtalghan qyzdy tabu óte qiyn.

- Sol ýshin tólep otyrmyn.

- Izdeymiz! – Marjan konvertti seyfke jytyrdy.

***

Anasha satushylarmen baylanysy bar qylmysty toptaghy Aida esimdi jas qyz polisiya qarmaghyna ilindi. Súraq-jauap barysynda qyzdyng kinәsi joghy anyqtaldy. Shyndap kelgende bosatyp jiberuge de bolady. Biraq, ýlken bastyghynyng tapsyrmasy bar. Pәktigin saqtaghan jas qyzdy tabuy tiyis. Ony bilu qiyn emes. Veronikany qasyna bir-eki saghatqa aparsa boldy. Aidanyng qasynda jarty kýn «otyrghan» Veronika jas qyzdyng bar syryn anyqtady.

Bes jyldan jeti jylgha deyin bas bostandyghynnan airylasyng degen qoqan-loqqydan qoryqqan anghal boyjetken tergeushining talabyn oryndaugha aqyry kelisti. Ózge amaly joq edi.

Qysyq kóz jigit aghasy nәpsi qalauyn iske asyrdy. Jas qyzdyng kóz jasyna qaraghan joq. Óitkeni aqshasyn tóledi!.. Satyp aldy!..

Erkek tósekten túryp, dәlizge shylym sheguge shyqqanda Aida halatyn kiyip balkongha keldi. Sýigen jigitine qay betimen qaraydy? Ómir nege búralan?! Taghdyrynnyng oilamaghan jerden tas-talqan shyghuy ózine baylanysty emes-au?! Óksip-óksip jylaghysy kelgen. Kózinen jas shyghar emes. Keude týkpirinen ar-úyat, jiger, namys atty sezim bas kóterdi. Ayalap, әlpeshtep ósirgen ata-anasy aldynda jer boldy au?! Ana kisining ólip-óshken túrpayy qimyly, ýzdige shyqqan jalghan sózderi oiyna oralyp, janary jasaurap, kózderi qarauytty.  «Qorlyq!.. Ólim!.. Masqara!..  Jer basyp jýruding keregi bar ma búdan bylay?!.»

-Aida! – degen dauys estildi jatyn bólmeden.

Qyz balkonnan biraq sekirdi. Odan keyingisi búlynghyr. Esin auruhanada jidy.  Ne bolghan maghan?!.  Ap-auyr ne zat?!. Gipske salyp tastaghan ba?!.»

Atalmysh tótenshe jaghday audandyq ishki ister bólimine dabyl qaqtyrdy! Jezóksheler ýiine de, jengetay  Marjangha da tyqyr tayady. Shefi búnyng eki kýn ishinde Almatydan kózin joghaltuyn kesip aitty.

***

Avtobus ayaldamasynan týsken Marjan basy aughan jaqqa kete bardy. Sanasy emes, ayaghy alyp keledi. Baghyty beymәlim. Qúday-au, mynau qay kóshe? Qoghamdyq kólikke otyrmaghaly qashan? Almatygha kelgen sonau jyldary ghana minetin. Keyin ghoy bәrin úmytty. Astynda appaq «Mersedes». Qysy-jazy qara kózildirigin sheshpeytin oqqoghary, әri mәshiyne jýrgizushisi Vadimning arqasynda Almatynyng qay búryshyna, qay jerine barmady. Vadim senimdi edi. Artyq sózdi bilmeytin ol qoyghan súraqqa ghana jauap qayyratyn. Múnyng qazirgi jaghdayyn bile me eken ol?! Shef eshkimge jariya qylmas. Vadimge telefon shalsa qazir-aq jetip keler. Onyng qajeti qansha? Jasynan erkeshora, namysqoy, birbetkey ósken qyz onday-onday jasyqtyqqa bara qoymas. Áste! Odan da ólip ketkeni onay...

«Eki kýn ishinde Almatydan qarandy batyr!..»

Týsi suyq, yzbarly qasqa bas osylay dedi. Ol daghy tyghyryqqa tireldi! Ana qyzdy aitam! Beyshara! Ar-úyat, adamgershilik qay teni?! Pәktigimnen airyldym dep, ózin-ózi balkonnan tastaghany baryp túrghan aqymaqtyq! Nu y chto?! Ázirshe tiri. Jambas sýiegi byt-shyt deydi. Kórgen jigitter aityp keldi... Jә, qaydaghy bir shópjelke qyzdy uayymdap. Ol ólmey túrghanda tabanymdy taydyrayyn...

Basyna joqtan ózgening keletini qalay? Oiyna jerlesi, ýsh-tórt jas ýlkendigi bar Múnlyqtyng týse ketkeni. Ekeui bir mektepte oqydy. Basy qatty isteytin jigit. Institutta syrttay oqyp, osynda júmys jasaytynyn biletin. Sonau mekteptegi kezden Marjangha ólerdey ghashyq. Qyr múryn, jigitting súlttany derlik qara torynyng әdemisi. Búl artynan jýgirgen úldardyng birine de qaraghan joq mektepte. Jigit ataulynyng mysyn basyp, yntyqtyryp túraryn jaqsy bilgen súlu qyz óz baghasyn biletin.

Qaydaghy-jaydaghy neshe týrli oimen kele jatqan qyzdyng kózi tas tóbesine shyqty. Álginde esine alghan Múnlyq qarsy aldynda túr.  Quanghan qyz jerlesin qúshaqtay aldy. Múnyn shaghyp, kóz jasyn kóldetken Marjandy ayaghan Múnlyq ony Seyfullin danghylyndaghy jataqhanasyna alyp bardy. Ekeui sol týni otau tiguge sheshim qabyldap, erteninde poyyzgha otyryp  jigitting auylyna  jýrip ketti.

***

Basy bos sybay-saltang qyz kónili qúlaghan, ózine únaghan jigittermen әsem shahardyng nebir meyramhanalarynda sauyq-sayran qúryp, oinap-kýlip týn ortasyna deyin jýretin de, onyng sony óz qalauymen qúmaryn basugha jalghasatyn. Jyn oinaq pen yrdu-dyrdugha ýirengen kýlimkóz kelinshekting jalghyz kýieuge basybayly tanyluy, bir erkekpen ghana shektelui mýldem jalyqtyrdy. Jýz týtinge de jetinkiremeytin auylda kimmen sóileskenin, kimmen jýrip-túrghanyng alaqandaghy әjimdey ap-ayqyn.

Kelin bolyp týskenine nebәri jeti ay bolsa da, sol azghana uaqyt sauyqqúmar jangha súmdyq úza-a-a-q kórindi. Qúday-au, barsakelmes aral siyaqty ghoy búl auyl dep elegizip, ýige syimaytyn boldy keyingi kezde. Búlan kezdespegende qayter edim?!.

Kýieuining dosy Búlan kýndiz oiynan, týnde týsinen shyghar emes. Kózderi ótkir, kórkem jigitti ә degennen qúlay sýidi. Erte ýilenip, ata-anasyna qaraylap auylda qalypty. Qatardaghy shofer bolghanymen, kózi ashyq. Tariyh, әdebiyet, sayasat, jahandanu deymisiz, bilmeytini joq. «Intelekt! - dedi Marjan tanqalyp. – Mynanday talantpen, joghary bilim almay elde qalghany obal-aq! Kýieuim osy dep kórsetuden  úyalmaytyn jigitting súltany!..»

Erkek ataulynyng mysyn basyp, siqyrsynyp, kózderimen arbap ózine yntyqtyratyn әkki әiel birden sezdi. Jigit te ket әri emes. Ol daghy kýlimkóz kelinshekti kórgen sәtten kózsiz kóbelekshe qalbalaqtap, jýregi dýrsildep, qayta-qayta qaraghyshtay bergen. «Á-ә, qarmaqqa týsting be?!.» Sezimi aldamapty. Sonyng nәtiyjesi - ekeuden-ekeu ózen jaghasynda jatyr.

-Sen jaqsy jigitsin, - dedi aqshaghyl qúmgha bauyryn tósep qyzdyrynyp jatqan jalanash tәnining eki jeri ghana qymtauly súlu mýsindi aq sazanday kelinshek.

Kәmpiyt-kelinshekting mysy basty ma, Búlannyng basy ainalyp kózi qarauytty. Ón boyy bir ysyp, bir suyndy. Jýregi qúrghyr dýrs-dýrs. «Shynynda kәmpiyt! Múnlyqtyng qyzghanatynday jóni bar. Iya, sәt...»

- Shyn aitam, sen jaqsy jigitsin, - dedi  kәmpiyt-kelinshek audarylyp týsip. Qaraqat kózderi oinaqshyp ketti. Túnghiyghyna tartyp barady.

Jigit: «Arbap jatyr qanshyq!»

- Át-te-en, mening Múnlyghym sen siyaqty bolsa ghoy! Jali! Onyng adamgershiligin qayteyin, tósekte osal bolghan son... Jali-jali!..

Jigit: «Bәse-bәse, qalay dúrys topshylaghanmyn. Temirdi qyzghan kezde soghuym kerek!..» Keshir janym! – Jigitting jýregi asau atsha tulap «kәmpitke» tóne týsti. «Iya, sәt!» - Sen... bylay bóten oilama!

Kelinshek: «Malghún, búl qay sasqany?!.»

- Múnlyq mening dosym, ayaymyn ony, - dedi jigit. – Iya, ayaymyn, shynyn aitsam, seni odan qyzghanam.

Kelinshek: «Tfu, derevnya! Múnlyqty aitqansha, qúshyp sýimey me?!»

Jigit: «Ne istesem eken! Ýrkitip alamyn ba, bas salsam?!.»

Kelinshek: «Bolsanshy endi! Órtemeshi! Ne boldy maghan?!»

Jigit: «Iya, sәt!»

Emeshesi ýzilgen erkek enkeye bergeni sol edi, moyylday janary jalt etken kәmpiyt-kelinshek aunap ketti: «Joq, birden berilmeuim kerek! Onym әlsizdigim! Yntygha týssin әli de!..»

- Múnyng ne, Búlan-au! Seni adal jigit pe desem?!

Jigit: «Sayqal, útyp ketti. Abdyraghanymdy sezip qaldy. Batyldyq qajet, batyldyq! Múnday shaq endi oralmas!..»

Kelinshek: «Biraz búldana týseyin.»

Jigit: «Dәnene shyghara almaymyn ba?! Jo-joq!» Marjan, beri qarashy bir miynótke?!

Kelinshek shalqasynan jatty. Kózderi shoqtay jaynay týsken. Erkek andamay qaldy. Enkeye bere «kәmpittin» ernine erni tiyip erip jýre berdi.

* * *

Jýk mashinasynyng rólindegi qaratory kórkem jigit auyl kóshelerining birine búrylyp, qyzyl qaqpaly ýiding aldyna kep toqtaghan song kabinadan shyqpay, men-zeng qalypta úza-a-a-aq otyrdy. Araq uyty miyna shauyp, ynqy-tynqysyn shygharghanymen, múng torlaghan oiy setinep kónili kóterildi. Ánsheyinde sózge shorqaq jigitting ynyldap әn salghysy keldi me-au?

Qasyng qanday, qaraqat kózing qanday,

Kýlking qanday, sharapat sezim qanday.

Quanatyn balasha kezing qanday,

Ózing qanday, janyma jaghatyn, sózing balday-y!

A-a-a-a-a-a-ai-y!..

Marjan ýiinde me?! Múnlyq she? Áy, Múnlyq! Múnlyq!.. Eski dos!.. Baghy janbaghan sorly! Obalyna qaldym ba? Keyingi kezde qatty iship jýr deydi. Qazir de mas bolyp jatuy! Marja-an! Mar-ja-an! Kórgisi keldi dәl qazir. Adasqan bolarmyn aqyldan. Áytpese, ne boldy elu shaqyrymnan esh júmysy joq, qos ókpesin qolyna ústap jeligip jetkeni. Biraq-biraq, Marjannyng jalt ete qaraghan janary, lapyldap-órtegen ot qúshaghy, ua jalghan, toymaydy-au!

Qajet zatyn úmytqanday qaltasyn qarmanyp, shylymnyng jalqy talyn ernine qystyrdy.

- Oi, әkennin!

Kýiip-pisip qaramaghan jeri qalmady. Oryndyghynyng astynan, kiltterding arasynan tapty. Temekini qúshyrlana sordy. Kók týtin auyzdan da, múrynnan da ketip jatyr.

- U-u-u-h!

Sausaqtary tyz ete týskeni. Byqsyghan túqyldy laqtyryp, kelesi talyn tútatty. Ashugha boy aldyryp, shamshyl minez tanytyp jýr birazdan. Oghan ne se-be-ep?! Qashanda kýlimdep jýretin, bazbir shaypau qatyndar siyaqty dauys kóterudi bilmeytin jan jary Nesipbalanyng jazyghy joq qoy!

Búlannyng kózine, ózi «kәmpiyt» ataytyn súlu kelinshekting appaq tәni eles bergen sәtte alpys eki tamyry iyigendey kýy keshkeni qalay?!

«Sonynan uayym-qayghy әkeletin lәzzattan qash!..»

Qaydan oqyp edi? Esinde joq. Áytse de teris pәlsapa! Dúrys emes-s! Al meniki jón be?!.

Qaranghylyq qonlanyp keledi. Oghan keregi osy. Eshkimning kózine týspegeni jón. Joly týsip jolyqsa, qoshtaspaq. Búlay jalghasa berse opynary haq! Kórshi audangha qonys audaru turaly Nesipbaladan ózge eshkim bilmeydi.

- Osynym dúrys-s!

Jýregi qarmaqqa týsken balyqtay.

Ydys-ayaq juayyn dep as ýige engen Marjandy bolmashy qaghylghan dybys eleng etkizdi. Qúlaghyn tosyp edi, tym-tyrys siyaqty. «Qoryqqangha qos kórinedi degen?!» Ayaq-tabaq juugha zauqy soqpady. Taghy da tyrs-tyrs tereze qaghylghanday. Jýregi auzyna kep tyghyldy. «Kim de bolsa kóreyin!». Esik ashsa Búlan.

-  Barsyng ba, janym-au?!

Jigit qúshaqtay aldy. Kelinshek ony ózine qaratty.

- Qayda barasyng entelep?

- Ýide me?

- Úiyqtap jatyr. – Sybyrgha kóshti. – Baghana kelgen tәltirektep.

- Qatty mas pa?

- Uday.

- Oyana qoymas.

- Oyanyp ketse she?

- Oyanbaydy! Bes miynótke múrsat ber.

- Zәrem úshyp túrghany.

- Ótinem, janym!

- Bolmadyn-au!..

Týsinen shoshyghanday basyn oqys kóterdi Múnlyq. Áyeline ilesip ýige bireuding kirgenin de, tórgi bólmege enip qúshaqtasa ketkenin de, ýzdigip úz-a-a-q sýiiskenderin de sezdi, bildi, estidi. Qany basyna shapshyp, ashu-dúshpan iyektep zorgha jatqanymen shydap baqty. Apyrym-ay, mynau Búlannyng dausy ghoy! Qalaysha?! Nege?!. Júrttyng ósegi ras boldy ma?!.  Býginge sheyin elemey kelip edi. Ondaghy oiy, bala jastan birge ósken dosyna sengendikten. Búlan-ay, qayteyin!.. Sening de satqyn bolghanyng ba?! Saytan azghyrghan qatyn-n! Sezip edim osylay bolaryn! Jo-joq-q, mýmkin emes!  Mýmkin emes?! Búlangha dausy úqsaytyn basqa, bóten kisi bolsa iygi edi.

Tórgi ýidegiler esterin jidy. Áyel jigitti túrghyzyp, jalynyp-jalpayyp dәlizge ertip shyqqan. Jigit qoshtasyp tabaldyryqtan ary attady. Dala tastay qaranghy. Týngi suyqtan denesi múzdady. Auyl jata bastaghan. Dýkenning qasyna qaldyrghan mәshiynesine ot aldyryp jýrip ketti. Laysang jolgha qaramay yzghytyp keledi. Eki-ýsh shaqyrym auyldan úzaghan song mashina motory sóndi. Kiltti qosyp edi, ot almady. Búghan ne boldy dep janar-jaghar may shkalasyna qarasa nóldi kórsetip túr.

Ol kabinany jauyp auylgha tartty. Kýni boyy qar suy erigen joldyng balshyghy ezilip jatyr. Ókpek jel túrdy. Qara tonynyng jaghasyn kóterip, malaqayynyng qúlaghyn týsirdi.

-Qaytedi-ey, myna esirik jel?!.

Esik tútqasyn ústap ýige ene bergen Marjan kýieuining jótelgenin estip túra qaldy. Esin jiyp alghan ba?! Bizding isimizdi sezgen-au! Qolyna týssem ayamas! Qanyna qarayyp jýr onsyz da?! Ayaq dybysyn bildirmey ýiden eppen shyqty. Qoyyn-qonyshyn suyq keuledi. Qaranghy týn ýrey shaqyrady. Jýgire basyp auyl shetindegi qúrbysy Baghilanyng ýiine jetti.

- Kim búl? – Jalghyzbasty kelinshek beymezgil shaqtaghy tarsyldan zәre-qúty qalmady.

- Marjanmyn-n! Ashshy, jyldam-m!

- Tynyshtyq pa?!

- Qazir bәrin de aitam. – Kýieuining kýpәikesin ghana kiygen, jalang bas jas әielding tonghannan tisi-tisine tiymedi.

...Ashu bughan Múnlyq kereuetten atyp túrdy. Marjan әli joq. Nege keshigip jatyr? Álde anaumen erip ketti me?!

- Afirist qatyn-n! Osydan ýige kelsin! Óz qolymmen óltirem!..

Tonazytqyshtan bir shólmek araq aldy. Tyghynyn ashyp shәy kesege qúidy da, óneshine aqtara saldy. Dastarhannan nan iyiskep, dәlizge shyqsa... Búlan kirip kele jatyr.

- Qaydan jýrsin?

- Mashinamnyng benziyni tausylyp... bireuler qúiyp alghan ba, it biledi.

- Nege keldin?!

- Rúqsat ber, qonyp shyghayyn.

- Áy, Búlan-ay?! Qaydaghylardy eske týsirip...

- Ne aityp túrsyn?!

-  Kirmeshi ýige.

-  Baratyn jerim joq.

-  Qaytshy!.. Ótin-em-m!..

-  Keudemnen iyterseng de ketpeymin! Qonamyn osynda.

Dosy dәnene bolmaghanday qannen-qapersiz, su sinip auyr tartqan batpaq-batpaq etigin sheshuge ynghaylandy. Múnlyqtyng kózi qarauytty, basy ainaldy, jýregi keudesin tesip shygharday. Alapat ashudy auyzdyqtay alar emes. Ne istep, ne qoyaryn bilmeytin esirik halde. «Búl basynghandyq!.. Boldy!.. Jetti!.. Osymen tәmam!..» Ázәzil oy osyp ótti miyn. Dәlizben japsarlas kiletten et mýsheleytin ótkir pyshaqty aldy da, enkeyip etigin sheship jatqan jigitting ong jaq býiirin túspaldap qatty siltep qaldy.

Abai.kz