Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Alashorda 6441 27 pikir 20 Qantar, 2020 saghat 10:52

Jat jerde jýrip qyzyldargha qarsy kýresken babalarymyz súrausyz kete me?..

Ataqty Keyki siyaqty songhy demi qalghansha qolynan qaruy týspegen qazaq jerindegi batyrlardy bәrimiz bilemiz. Al, qazaqty orys otarshyldyghynan azat etu ýshin jat jerde kýresken babalarymyzdyng aty-jónderin bilemiz be?!

Tәuelisizdik alghannan keyin tabu qoyylghan bir taqyryp: qazaqtardyng shet elderdegi otarshylargha qarsy jalyndy kýresi boldy. Kýni býginge deyin qúzyrly organdar әli sonyna týsip otyrghan әuletter әli kýnge óz babalary jayly aitugha dәrmensizdik tanytyp otyr. Onyng basty sebebi 1916 jyldan bastap el aughan kezde «sary orystyng bәri orys» dep «Diny ghazauat» aityp, otarshylardy jas-kәri, bala-shagha dep bólip-jarmay qandy qasap jasaghan jandardyng qazaq biyligi tarapynan «últ batyrlary» dep tanylyp aqtalmauy. Azattyq sarbazdaryn biletin, әr júma qúran týsiretin aqsaqaldardyng bәrining kózi ketti. Onyng ýstine búl babalarymyzdyng elge esimderi belgisiz. Olar Han Kenening «Orta Aziyalyq» qazaq-ózbek birligi amanatyna adal, dindi tәrk etken kommunisterdi de, imperiyalyq aq patsha biylep-tóseuin de qúp kórmeytin, tek «eldi kәpirlerden azat etu» iydeyasyn tu etip kótergen dinine berik jandar-tyn.

1960 jyldyng ayaghy men 1970 jyldardyng basynda «qadymshy» jәne «jәditshi» aqsaqaldardyng birin-biri moyyndamay qazaq shaghatayymen qyzyl kenirdek bolyp daulasqanyn talay kórdik. Aughan men Iranda orysqa qarsy kýreste bastan keshken oqighalaryn qyzygha tyndadyq. Olar kezinde kommunist, komsomol bolghan shaldardy aralaryna jolatpay, «ýsh әripting salpanqúlaqtary» dep ataytyn. Meni basymnan sipap, «әkeng tua jalghyz emes, jýre jalghyz. Bes aghasy jat jerde kóz júmdy», deytin.

Azattyq ýshin Iran men Aughan jerinde jasaqtalghan әskeriy-partizandyq toptardyng qyzyldargha qarsy kýresine orys otarlaushylary tarapynan songhy nýkte 1945 jyly qoyyldy.

Qyzyl Armiya tarapynan Iranda jýrgizilgen tazalau operasiyasy barysynda qolgha týsip atylghan, asylghan, Sibirge itjekkenge 25 jylgha aidalghan babalarymyzdyng suretteri KGB arhivterinde mәngige qúlyptauly jatyr.

Mening qolyma sarghayghan eski foto týsti. Osy fotany alghan adamym aty-jónin atamaudy ótindi. Jәne 5 jyl jariyalaugha rúqsat bermey, kelmesting kemesine minerde bir jerde jariyalaudy amanattap edi. Endi mine «Abai.kz» caytynda sol alash batyrlarynyng suretterin jariyalap otyrmyz.

Osy fotodaghy batyr babalarymyzdyng úrpaqtary bar ma eken? Foto 1930 jyldardyng ortasynda Iranda týsirilgen. KGB arhiyvinde qúpiya saqtalghan. Osyghan izdeu salatyn jornalshy ne tarihshy tabylsa jaqsy bolar edi. Tek 1940 jyldardaghy songhy shayqasta fotodaghy batyr babalarymyzdyng birazy iran-týrkimen shekarasynda shahid bolyp, keybiri qolgha týsken. Aty-jónderimen keyingi taghdyrlary belgisiz.

Átten, KGB arhiyvindegi OA últ-azattyq qozghalysyna qatysushy qazaqtardyng Iran men Aughanstanda týsken kóptegen fotolary men derekteri Mәskeuden elge qaytarylsa, ýlken iygi is bolar edi. Jәne 1916-1945 jyldardaghy 30 jylgha sozylghan últ-azattyq kóterilisinde shahid bolghan babalarymyzgha eskertkish ornatudy qoghamdyq keneste kóteru kerek.

Olar 1941-1945 jylghy soghysqa qatysqan atalarymyzday imperiya ýshin emes, OA konfederasiyasy ýshin kýresti. Búl kýreske qatysushylardy últ jadynan óshirmeu – perzenttik paryzymyz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

27 pikir