21 qantarda Abaydyng 175 jyldyq mereytoyynyng resmy ashylu rәsimi elordadaghy «Astana Opera» teatrynda ótti. «Qazaq halqy – Abaydyng halqy» atty merekelik konsertke qatysqan Preziydent Qasym-Jomart Toqaev pen eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaev elimizding barlyq ónirinde jәne shetelderde ótetin merekelik sharalardy resmy týrde bastap berdi.

Endi bir jyl boyy elimizding әr ónirinde úly aqynnyng mereytoyy ayasynda 500-ge juyq is-shara ótedi. QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining esebinshe, osy sharalardy ótkizuge 3 mlrd tenge júmsalady eken. Búl turaly viyse-ministr Núrghisa Dәueshov aytqan bolatyn.

«Abaydyng 175 jyldyq mereytoyyna arnalghan sharalar QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining 3 mlrd tenge kólemindegi jyldyq josparlanghan qarjysy esebinen ótedi. Mysaly, Abay atyndaghy Opera jәne balet teatry gastrolidik saparlaryna bólingen jyl sayynghy qarjyny Abay jylyna arnap, Mәskeu, Týrkiya, Qytaygha baryp óner kórsetedi», - dedi Núrghisa Dәueshov.

Qazir әleumettik jelide bolsyn, aqparat qúraldarynda bolsyn basty nazar osy 3 mlrd tengege auyp túr. Adamdardyng bәri Abay toyy ayasynda qanday iygi sharalar ótetinine, ol sharalardyng elge qanday payda beretinine emes, osy bir «azyn-aulaq» aqshany sóz etip jýr. Búl jerdegi «azyn-aulaq» degen sózdi bizding shendilerding budjet qarjysyn júmsaudaghy «tәbetine» salystyrmaly týrde aityp otyrmyz.

Qazaq shendilerining sausaghynyng úshy qimyldasa bolghany milliondar men milliardtar «atqa qonatyny» әuelden belgili. Bas-ayaghy eki-aq kýndik jinalysqa (XII Astana ekonomikalyq forumy) respublikalyq budjetpen 1,4 mlrd tenge júmsaytyn bizding biylik, bir jyldyq mereytoygha 3 mlrd bólip «sarandyq» tanytyp otyr búl joly. Biyl Dubayda ótetin EKSPO kórmesine 9 milliard tenge júmsaghaly otyrmyz. Ony az deseniz, 2017 jyly óz elimizde ótken EKSPO-gha baqanday 565,1 mlrd tenge bólingen.

Tipti búnday bir rettik sharalardy aitpaghan kýnning ózinde, jyl sayynghy sporttyq, merekelik, mәdeny sharalargha da milliardtar bólinip jatady. Biz búghan deyin Shymkenttegi stadiondy qayta jóndeuge 44 mln euro (18,5 mlrd tenge) júmsalatynyn jazghan edik. Al Qostanaydaghy shaghyn jabyq alang - «Tobyl-Arenany» salugha 4,5 mlrd ketti. Futboldan premier-ligada baq synaytyn 12 komandagha el budjetinen jyl sayyn 30-40 milliard tenge bólinedi. 2018 jyly dәl osy futbolshylargha jalaqy tóleuge 80 mln euro (33,5 mlrd tenge) júmsalghan kórinedi. Al elordalyq «Barys» hokkey klubyna 2019 jyly 3,6 mlrd tenge júmsalghan. Ári búl sandar jyl sayyn qaytalanyp otyrady...

Sondyqtan nazarymyzdy Abay toyyna bólingen qarjygha emes, mereytoy ayasynda ótetin is-sharalargha audarghanymyz jón. Áriyne 3 mlrd tenge emes, 3 myng tenge bolsa da el qazynasynan shyghyp otyrghandyqtan, onyng esebin súraugha halyqtyng qaqysy bar. Esebin ghana súramay, qarjynyng halyq paydasy ýshin júmsaluyn talap etuimiz kerek.

«Biyl osy mereytoy ayasynda 500 ge juyq is-shara ótkizu josparlanyp otyr. Olardyng ishinde iri halyqaralyq jәne respublikalyq qoghamdyq manyzy bar, ghylymi, aghartushylyq is-sharalar, konferensiyalar, simpoziumdar, plenerler, dóngelek ýstelder, synyp saghattar, poetikalyq jәne әdeby konkurstar, baspasóz turlary jәne ózge de is-sharalar bar», - dedi mereytoygha arnalghan is-sharalar turaly baspasóz mәjilisinde viyse-ministr Núrghisa Dәueshov.

Viyse-ministr atap ótken is-sharalargha kóz salsaq, kóbi kóne sýrdek konferensiyalar men jattandy jinalystar ekenin bayqaymyz. Áriyne búlardan ózge iygi sharualar bar ekenin joqqa shygharmaymyz. Biraq bir jyl boyy búnday esep beruge arnalghan dóngelek ýstelder men paydasy az plenerler ótkizuden eshtene útpaymyz. Eger taghy da búrynghyday konferensiyalar men fleshmob shenberinde qalyp ketsek, naghyz kók shyghyn sonda bolady. Jastardyng jyryn jyrlay almaghan «jastar jylynday» bar men joqtyng arasynda óte shyghady...

Sol ýshin úly aqynnyng 175 jyldyq mereytoyynda Abaydy shyn úlyqtaugha, Abaydy úlyqtay otyryp halyqqa paydaly is jasaugha atsalysqanymyz on. Ol ýshin kóp bolyp kenes aityp, úsynys bildiruimiz kerek.

Bizding oiymyzsha, Abay mereytoyynyng qazaq halqyna berer eng ýlken paydasy - últtyq iydeologiyanyng qalyptasuyna әser etpegi. Últty úiystyra alatyn úlyq iydeyanyng joqtyghynan, halqymyzdyng jartysy arab, jartysy orys, jartysy kәris bolyp jýrgeni jasyryn emes. Sol ýshin Preziydentting ózi úitqy bolyp otyrghan mereytoydyng arqasynda Abaydyng úly parasatyn jalpyúlttyq iydeologiya dengeyine kóteruge kýsh salu kerek.

Abaydyng ólenderin, qara sózderin jatqa aitudan jarys úiymdastyra bergennen góri, Abaytanu kurstaryn oqytudy qolgha alghan jón-aq. Abay ilimin mektep qabyrghasynan bastap terendey ýiretuding paydasy mol. Áytpese, úly Abay jastardyng nazarynda konferensiyalar men mýshayralarda ghana eske alatyn eski úghymgha ainalyp ketui mýmkin.

Taghy bir asa manyzdy mәsele, úly aqyn tuyp-ósken ónirding auyr ekologiyalyq ahualy. KSRO-nyng qandy qylmystarynyng biri, qazaqtyng qasireti - Semey poligony osy aimaqta ornalasqan. Yadrolyq synaq alanyna ainalghan aimaqta ómir sýrip jatqan halyqtyng densaulyq mәselesine basa nazar audaru qajet. Yadrolyq synaqtan japa shekken ónir túrghyndaryna kómekti kóbeytip, aimaqtaghy poligon zardaptaryn tolyqtay joy kerek.

Sóz sonynda aitarymyz, Abaydyng 175 jyldyq mereytoyy qatardaghy kóp merekening biri bolyp qalmasa deymiz. Memlekettik til dep sarnaghanymyzgha 30 jyl bolsa da, tilimiz túghyryna qonghan joq. Onyng basty sebebi, naqty sharalar qolgha alynbay, zang qabyldanbay, konferensiya-jinalystar men arzan úran dengeyinde qalghandyqtan. Eger Abay toyynda da naqty is istemey, bos maqtangha salynsaq, bayaghy jartas - sol jartas kýiinde qalarymyz sózsiz. Sol ýshin bir kýndik sharalardy emes, ómirsheng jobalardy jolgha qoyaghanymyz jón...

Abay toyynda Abay eline paydasy tiyer is-sharalar atqarlysyn deseniz, óz oilarynyzdy pikir alanyna qaldyrsanyz bolady. Nemese úsynystarynyzdy jazyp, bizding saytymyzdyng elektrondy poshtasyna joldanyzdar...

Quanysh Qappas

Abai.kz