Jaqynda Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng «Abay jәne XXI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasy jaryq kórgeninen júrtshylyq jappay habardar dep oilaymyn. Preziy­dent maqalasynda Abay әlemin býgingi kýnmen, memleket qúrylysymen, el damuymen baylanystyra otyryp keninen taldau jasady. Búl barshamyzgha Abay múrasyna janasha qarau kerektigin anghartty. Qasym-Jomart Kemelúly alghash ainalymgha týsip otyrghan «parasatty patriotizm» úghymynyng basty shartyn da osy maqalasynda kórsetti. Ony «Biz endi últty Abaysha sýydi ýirenuimiz kerek. Úly aqyn últyn qatty synasa da, tek bir ghana oidy – qazaghyn, halqyn tórge jeteleudi maqsat tútty» degen tújyrymnan anyq bayqaymyz..

Abay múralary eki ghasyr­gha tayau uaqytta kóp zertteldi. Abay­tanudyng bastauy HH ghasyr basyn­daghy qazaq tarihynyng oqshau qúbylysy Alash qozgha­lysy túsynan bastalady. Degen­men, Abay múralaryna sayasy filosofiya túrghysynan qarau – onyng janasha qyrlaryn asha týspek. Preziydenttin  «Ol әdilet­ti qogham qúru iydeyasyn kótergen. Demek, Abaydyng kózqarastary HHI ghasyrdaghy Qazaqstan qogha­my, onyng bereke-birligi ýshin asa qúndy. Hakim Abay ústa­nym­dary ór­keniyetti memleket qaghiy­dalaryna ýndesedi» deyti­ni sondyqtan. Osy arada Pr­e­ziy­dentting saylaualdy baghdar­la­­ma­synyng negizgi túghyry da «Ádildik» ekenin eske salu artyq bolmas edi.

Abay Qúnanbayúly qazaqtyng oy aghynynyng tarihy búrylysyn jasady. Ol qazaq әdebiyetin ghana emes, ózinen keyingi tútastay oilau jýiesin jana arnagha búr­ghan danyshpan. Endeshe, Abay­dyng izin basa alashtyng tuuy zandy­lyq edi. Olar Abay ansaghan «әdilet­ti qogham» ghana emes, Abay jýie­legen kýlli adamdyq, kisilik qún­­dy­lyqtardy tútas eldik mi­nez­ge ainaldyrudy múrat tútty. Álihan Bókeyhannyn, Ahmet Baytúrsynúlynyn, Mir­ja­qyp Du­latúlynyng Abay turaly tol­gham­darynan osy ansar kórinedi.

Abay ainalasyna ýlgi shashyp, sәule týsirip otyrghan. Zamanynda Abaydyng ainalasynda jýrip, ónegesin kórgen belgili aqyn­dar kóp. Búl turasynda Qayym Múhammedhanov aqsaqal arnayy zertteu de jasaghan. «Abaydan songhy aqyndar» kemengerding ynghayymen baghdar alyp, baghyt tauyp otyrghany belgili. Sonday aqynnyng biri – Kókbay. Ol hәkim turaly esteliginde ózine Abaydyng arnayy tapsyrma berip, Kenesary-Nauryzbay tarihynan dastan jazudy jýktegenin aitady. Tipti Kókbay ózining Nauryz­baydyng Aghybaydan syigha alghan ataqty «Aghauyz» aty turaly shumaqtaryn Abay jaqtyrmay, «Mynauyng Nauryzbay minetin at emes» dep synap, ertesi «Shoqparday kekili bar, qamys qúlaq» atty ólenin jazyp, ony da únatpay, «Búl da mes bolyp ketti» dep ókingenin de jazady.

Búl jerde mәsele at turaly emes, býgin­de júrt tamsanyp, at synynyng ýlgisine ainaldyr­ghan «Shoqparday kekili bar, qamys qúlaq» Nauryzbay mingen «Aghauyzdyn» shenine kelmese, Nauryzbay mingen at qan­day bolghany? Al ol atty mingen Nauryzbay she? Onyng aghasy han Kene mingen «Kókburyl» qanday? Meninshe, Abay sózinde, sol erlerge degen sheksiz qúrmet pen sýiinish jatsa kerek. Ol ruh­ty bahadýrlerge  degen qúr­metin osylay anghartqanday әser qaldyrady. «Japyraghy quraghan eski ýmitpen» elding ense­sin kóteretin namysty ansaytyn kóni­lining zaryghyn solay bildirse kerek.

Abay Qúnanbayúly da óz zama­nynyng perzenti. Tútastay alghanda Aziyalyq, berisin ait­saq, týrki-qazaqtyq oilau jý­yesi jeke túlghalardyng jetek­shiligine kóbirek senedi. Biz­ding foliklorymyzdyng qahar­man­dary da osyny anghartady. Andap qarasaq, jyrlarymyzdyng bәrinde jalghyz atty erler el­di tendikke jetkizip jatady. Epostyng ortasynda tughan, batyrlar jyrynyng sarynymen ósken Abaydyng da osynday ruhpen tәrbiyelengeni dausyz. Abylay han dәuirining asqaq dauysy әli qúlaghynan kete qoymaghan zaman ýshin Kenesarynyng qayghyly uaqighasy sonday tosyn әri jan tebirenterlik edi. Otarlyqtyng da qos ókpeden qysqan shengeli endi batyp kele jatqan uaqyttyng tumasy osy ýsh ýlken aghynnyng qúighanynda, dәuir saparynyng búrylysynda, tarihy kezenning ólarasynda eseydi.

Taqsyz han, taqtaly by Qúnanbaydyng auyly qanday danyshpan oilar men dansaly ansarlardyng toghysatyn jeri bolghany onsyz da týsinikti bolsa kerek. Biraq Abay tolysa kele:

«Arzan, jalghan kýlmeytin, shyn kýlerlik,

Er tabylsa jaraydy qylsa súhbat...» – deydi. Abaydyng eri kim? Jaqsysy qan­day? Osy súraqtardyng jauaby bizge Abay túl­ghasyn ghana emes, keshegi zaman suretin, bý­gingi kýnning kelbetin, bolashaqtyng súlba­syn kóruge septeserlik anyq baghdar bolar edi.

«Tughyzghan ata-ana joq,

Tughyzarlyq bala joq.

Tuysqan, tughan, qúrbylas,

Qyzyghymen jәne joq...», – dep jәne nalidy. Taghy da súraq. Abay ansaghan «Tughyz­arlyq bala» kim? Ol qanday azamat bolmaq?

Hakimning sózderin saralasaq, búl súraq­tardyng jauaby aldymyzdan shyghady. Abaydyng shygharmalaryn zerdelep oqysaq «Ádildik, arlylyq, mahabbat» úghymy sayrap túr.

«Mazlúmgha janyng ashyp, ishing kýisin,

Haraket qyl, paydasy kópke tiysin.

Ejelden kópting qamyn tәniri oilaghan,

Men sýigendi sýidi dep iyeng sýisin».

«Paydasy kópke tiyetin» hareket ghylym men bilim. Abay­dyng tútas múrasynda ten­dikke jetudin, eldi qatargha qosudyng jalghyz joly – bilimdi erler ekeni ózekke ainal­ghan. Preziydent maqalasynda da «Abay qazaq­tyng damylsyz oqyp, ýirengenin jan-tәnimen qalady. «Ghylym tappay maqtanba» dep, bilimdi iygermeyinshe, biyikting baghyna qoymaytynyn aitty. Ol «biz ghylymdy satyp mal izdemek emespiz», – dep tújyrymdap, kerisinshe, el dәuletti bolu ýshin ghylymdy iygeru kerektigine nazar audarady», – degen payym bar.

Abay osy jolda ózi de, Qúnan­bay әuleti úrpaqtaryn da jeteleydi. Inisi Haliollany óz qarajatymen oqytty. Tipti qyz­daryna deyin Semeyge әkelip zamannyng oquyna kirgizdi. Dese de, eng ýmit kýtken balasy Ábish edi. Biraq ghúmyry qysqa bolghany barshanyzgha belgili. Búl qaza Abaygha óte auyr soqty. «Keshe­gi ótken er Ábish» dep kýniren­di. Osy kýnirenis túsynda biz jogha­ryda aitqan «Abay­dyng ERI kim?» degen súraqqa jauap shyghady. Abaydyng eri – za­ma­ny­nyng ghylymy men bilimin iyge­rip, bilimning shynyna shyqqan Ábish siyaqty azamattar. Ábish siyaqty azamatta Kenesarynyng ruhyn, Abaydyng bilimin tútastay túla boyyna jinaqtaghan jana zamannyng ór úlandary bolatyn. Endigi zaman bilekting emes, bilimning zamany ekenin qapysyz úqqan, qayrausyz janylghan tútas buyn kele jatyr edi.

Sol ýlken qazanyng ýstinde hakim:

«Jana jyldyng basshysy ol,

Men eskining arty edim.

Qayghy degen ashy sol,

Sýiekke tiydi qart edim», – dep tolghanady. IYә, Jana jyldyng basshysy Ábishter edi. Biraq jalghyz Ábish qana ma? Danyshpan Abaydyng ózi aitqan «Kim jaman bolsa zamandasy kinәli». Endi múnyng kelesi jaghy bar. Eger jaqsy bolsa...

Ábishting zamandastary Áliy­handar men Ahmetter edi. Qara ormanday qaulap kele jatqan Alash qozghalysynyng bozdaqtary bolatyn. Olar qazaqtyng «Qayta órleu» dәuirin tughyzugha kele jat­qan tútas buyn. «Jana jyl­dyng jarshysy» bolghan olar qazaq­tyng alghashqy gazetin shygha­ryp, tútas terminologiya­syn qalyp­tastyrdy. Qazaq ghylymy tútastay sol Alash qoz­ghalysy túsynda qalypqa týsti. Qazaqtyng әdebiyet teoriyasy, lingvistikasy, tútastay jara­tylystyq ghy­lymy, shyghystanu, tútas aka­de­­miyalyq ghylymynyng sala­syn­da Alash arystary túr. Qazaq­­tyng alghashqy partiyasyn qú­ryp, Europalyq ýlgidegi jana mem­leketting irgesin qalaghan da solar.

Danyshpan Abay osyny sezgen. Hakim ony ghana emes, olardyng qay­ghyly taghdyryn da sezgen siyaqty. «Kók túman keledi aidap kóp suretti», – deydi. Áuliyelik dersiz...

Alash azamattary da endi tek ghylym men bilim ghana jenetin zaman kelgenin qapysyz úqty. Ghy­lymgha shólirkey úmtyldy. Biz­ding de zamanymyz solay. Ghylym men bilimning zamany. Al ghylym men bilim manday ter­lemey kelmek emes. HHI gha­syr­daghy Qazaqstangha hakim Abay HIH ghasyrdan osynday ósiyet aitady. Ol ósiyet eskir­­meydi. Alash azamattary siyaq­t­y ósiyetke adal bolu biz­ding de min­detimiz. Preziydent «Álem­dik mә­deniyette Abaydy qan­shalyqty jo­ghary dengeyde tanyta alsaq, últy­myzdyng da me­reyin sonsha­lyqty asqaqtata týsemiz», – dedi maqalasynda. Búl da bizding mem­lekettik saya­saty­­myzdyng basym baghyty ekeni dausyz. Endigi min­det – Alash­­ty әlemge Abay ar­qyly tanytu, jana ghasyrdaghy Qazaq­stan­nyn, jas úrpaqtyng keskin-kelbetin, baghyt-baghdaryn Abay múrasy men ónegesining negizinde qalyptastyru. Búl jolda tútas qogham birigip, bir ýiding balasynday, bir qoldyng salasynday júmylyp júmys isteui kerek degen oidamyz. Óitkeni biz osy arqyly óz bolashaghymyzdyn, el keleshegining keregesin keneytip, shanyraghyn tiktey týsemiz.

Berik Uәliy,

Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Baspasóz hatshysy

Abai.kz