(әngime)

Ufa  guberniyasynda  Iliyas degen bashqúrt  ómir sýredi. Iliyastyng әkesi bay emes edi. Iliyasty ýilendirgen song bir jyldan keyin qaytys bolady. Sol kezde  Iliyastyng qolynda 7 biye, 2 siyr, 20 qoy qalady. Iliyas sharua bolatyn, әieli ekeui kýn demey, týn demey júmys isteydi, erte túryp kesh jatady, mal - mýlik satyp alady, jyldan  jylgha bayidy. Iliyas enbegimen tyrbynyp jýrip 35 jyl ómir sýredi, ýlken baylyq jinaydy.

Iliyastyn  maly 200 jylqy, 150 siyr jәne 1200 qoygha jetedi. Jalshylary jylqysyn baghyp, onyng biyelerin  sauady, qymyz ashytady, siyr sýtinen may alady, irimshik qaynatady. Iliyasta molynan jetetin;  manyndaghy adamdar Iliyastyng ómirine qyzygha qaraytyn. Olar: «Iliyas baqytty adam, bәri molynan jetedi, ólip keregi joq» deytin. Jaqsy adamdar Iliyaspen tanysyp - bilisedi.  Iliyasqa alystan qonaqtar kele bastaydy. Iliyas olardy qonaq qylyp, qymyz ishkizetin. Kim kelmesin bәrine qymyz, shay, sherbet susyny men qoy eti әzir túratyn. Qonaq kelgende  tezdetip qoy soyatyn, ne ekeuin birdey jygha soyatyn, kóp qonaq kelgende bie soyylatyn.

Iliyastyng eki úly men qyzy bar edi. Iliyas úldaryn ýilendirip, qyzyn kýieuge beredi. Iliyas kedey bolghanda úldary ózimen birge júmys isteytin,  tabyn kýzetetin, qoy baghatyn, olardyng baylyghy asqan sayyn úldary erkeley bastaydy, bireui araq iship ketedi. Bireuin, ýlken úlyn tóbeleste óltirip ketedi, al ekinshi, kishi úlyna  tәkappar әiel kezigip, әkesin tyndamay, Iliyas úlyn bólek shygharugha tura keledi.  

Iliyas  úlyn bólek  shygharyp, ýiin, malyn beredi, osylay  onyng baylyghy kemy týsedi. Artynan qoylaryna  auru tiyip, aram qatady. Bir jyly shóp shyqpay, maly júttan qyrylady. Qalghan jylqy  tabynyn qazaqtar barymtalap ketedi, osylay Iliyastyng mýlki azaya týsedi. Kýnnen  kýnge dәuleti tómendey beredi. Kýsh quaty qaytyp, 70 -ke tayaghan shaghynda amalsyzdan qolyndaghy jyly ishik tondardy, týs kilemderin, qymbat er túrmandardy, kýime arbalaryn  satyp kýn kóredi, artynan qalghan malyn satady. Iliyastyng baylyghynan eshtene qalmaydy. Búrynghy baylyqtan eshtene qalmaghanyn ózi de kórmey qalady. Iliyastyng ýi- jayy, ýstindegi kóilegi, ishigi, tymaghy, kebis mәsi men әieli Sham – Shemagha ghana qalady, onyng ózi kәri kempir edi. Úly basqa eldi  jaghalap, alysqa ketedi, qyzy qaytys bolady. Qartayghanda olargha qaraylasatyn eshkim qalmaydy.

Kәri  adamdargha kórshisi  Múhamedshah kómektesedi. Múhamedshah kedeyde emes, bayda emes,  birqalyppen ómir sýretin jaqsy adam edi. Iliyastyng nan túzynan dәm tatqanyn eske alyp, olargha jan ashyp, Iliyasqa: «Iliyas, sen, kempiring ekeuing maghan kelip túryndar. Jazda  baqshagha júmys kýshi kerek, al qysta mal jaylarsyn, Sham –Shemagha bie sausyn, qymyz ashytsyn. Ekeuine tamaqtaryndy beremin, kiyindirem, súrasandar kerekterindi bereyin» deydi. Iliyas kórshisine alghys aityp, Múhamedshahqa әieli ekeui júmysqa jaldanyp túra bastaydy. Basynda qiyn bolghanmen,  artynan ýirenip, júmys istep ketedi.

Múhamedshahqa  múnday adamdardy ústau tiyimdi edi,  óitkeni olar sharua, isting mәnisin biletin, erinbey, adal júmys isteytin  adamdar edi; Múhamedshah olargha qarap, biyikke jetken osynday adamdar qalay  tómen týsip ketkenderine qynjylatyn. 

Birde Múhamedshahqa  alystan qonaqqa qúdalary  keledi; qonaqta molda bolady. Múhamedshah Iliyasqa qoy ústap, soydy  tapsyrady. Iliyas etti mýshelep, pisirip qonaqtar aldyna jiberedi. Qonaqtar et jep, shaylaryn iship, qymyzdan ala bastaydy. Qonaqtar  ýy iyesimen mamyq jastyq jastanyp, kilem ýstinde, keseden qymyz iship, әngimelesip otyrady, Iliyas júmysyn bitirip, ainalasyn jinap,  esik aldynan ótip bara jatqanda Múhamedshah Iliyasty kórip qonaqqa: 

— Esik aldynan ótken qartty kórding be? –deydi.

— Kórdim, — deydi qonaghy, — oghan tanqalatyn nesi  bar?

— IYә, tanqalatyny  sol, esimi – Iliyas,  bizdegi eng bay adam bolatyn, mýmkin estigen shygharsyn?

—  Qalay estimeyin, — deydi qonaq,—   kórmesem de onyng ataghy alys jerlerge  taralghanyn bilemin.

—  Endi mine, dәuletinen eshtene qalmady, әieli ekeui maghan jaldanyp júmys isteydi, әieli bie sauady.

Qonaq   qayran qalyp, tandayyn qaghyp, basyn shayqay beredi:

— IYә, solay,  baqyt degen úshyp  qonady, ainalyp jýrip;  bireudi joghary kóteredi, al bireudi tómen týsiredi. IYә, bәlkim,  shal ótkenine qayghyratyn shyghar? — deydi qonaq.

— Kim bilsin,ýndemeydi, tynysh, júmysty jaqsy isteydi.

Qonaq  bolsa:

— Onymen sóilesuge bola  ma? Odan ómir turaly súrasaq qalay?- deydi.

— Nege bolmasyn! — dep,ýy iyesi, kiyiz ýiden aiqaylap shaqyrady:

— Babay  (bashqúrtsha -  ata), ýige kir, kel, qymyz ish, әielindi shaqyr.

Iliyas әieli ekeui ýige kiredi. Iliyas qonaqtargha, ýy iyesine sәlem berip,  dýghasyn oqyp, esik aldynda tizelep otyra salady; әieli shymyldyq artyna  baryp ýy iyesi bәibishesining qasyna otyrady. Iliyasqa qymyz qúighan kese úsynady. Iliyas qonaqtargha, ýy iyesine basyn iyip,  qymyzdan shamaly úrttap, dastarhangha qoyady.

— IYә, ata, —  deydi qonaq, —  bizge qarap, búrynghy ómirindi saghynatyn  shygharsyn, — búryn baqytty edin, endi qayghy- qasyretshilegen  ómir qalay eken?

Iliyas jymiya kýlip:

— Eger men baqyt pen baqytsyzdyq turaly aitsam,  maghan bәribir sen senbes edin; odan da mening qatynymnan súra; ol jýregindegisin, auzyndaghysyn aitatyn qatyn; súraghanyng turaly barlyq shyndyqty aityp beredi,  - deydi.

Qonaq shymyldyq  artyna:

—  Solay bolsyn, әje, kәne,  odan da sen aitshy, búrynghy baqytty ómirin  men qazirgi kýibeng tirshiliging turaly ne oilaysyn?

Sham-Shemagha shymyldyq artynan :

— Men  bylay oilaymyn: shalym  ekeumiz elu jyl ómir sýrdik  – baqytty ómir izdedik, taba almadyq, qolymyzda  eshtene qalmaghasyn, mine, eki jyl boldy, jaldanyp,  jýrip jatyrmyz, naghyz baqytty taptyq, bizge basqa kerek joq.

Qonaq tandanyp qaraydy, ýy iyesi de búnday jauapqa tanghalyp  kempirdi kóru ýshin shymyldyqty qayyryp, ornynan túryp shaqyrady,  Al kempir bolsa qolyn keudesine qoyyp miyghynan kýledi, shalgha qaraydy, shal  kempirine jymiyp qaraydy. Kempir taghy sóileydi:

—  Shyn aitamyn, әzilim  emes: jarty ghasyr bay bolyp, baqyt izdedik, taba almadyq,  qazir eshtene qalmady, adamdar arasyna keldik - sonday baqytty  taptyq, búdan artyq ne kerek.

— IYә, sonda sizderding qazirgi baqyttarynyz nede?

— Múnyn  syry mynada: bay  bolghanda, shalym ekeumizde  tynym bolmaytyn; әngimelesuge,  janymyzdy ayap, qúdaygha syiynugha múrshamyz joq bolatynn.  Uayymymyz artyp jetetin! Ýige qonaq kelse — olargha qanday tamaq beremiz, úyat bolmas ýshin ne syilaymyz dep uayym jeytinbiz. Qonaq ketken son, qyzmetshilerdi andyimyz – olar  júmysty jatyp istep, tәtti jegendi jaqsy kóredi, biz bolsaq ózimizdiki joghalyp ketpesin dep kýnәgha batatynbyz. Qúlyndy, ne búzaudy qasqyr jaryp ketpese eken, úrylar tabyndy aidap ketpese eken dep uayymdaymyz,  úiyqtayyn deseng otar qozylardy taptap ketpesin dep kóz ilmeysin, úiqy joq; endi tynyshtaldyq- au degende qysqa azyq jinau kerek. Búl az bolghanday shal ekeumiz jaraspaytynbyz. Ol bolsa maghan bylay isteu kerek edi  deydi, men bolsam oghan bylay isteu kerek edi deymin, ekeumiz kýnәgha batyp, daulasyp, kerisetinbiz. Bir uayymnan ekinshi uayymgha, kýnәdan kýnәgha batyp jýrip, baqytty ómirdi kórmey qalyppyz.

— Al, qazir she?

— Qazir shal ekeumiz túrghan boyda sýiip qosylamyz, syilap kórisemiz,  bizge kerisetin, uayymdaytyn eshtene joq, - tek bir uayym bar, ol qojayyngha qyzmet etu. Bar kýshimizdi salyp, ynta jigermen, qojayyn shyghyngha batpasa eken, tabysty bolsa eken dep júmys isteymiz.Týste  kelseng - týski as әzir, keshte - keshki asyng dayyn, qymyz bar. Tonsang – jylynatyn tezek bar, tonyng bar. Sóilesuge, janyndy kýtip, qúdaygha syiynatyn uaqyt bar. Elu jyl baqyt izdedik, endi taptyq.

Qonaqtar kýle bastaydy.

Al Iliyas sonda :

— Bauyrlarym,  kýlmender, búl oinaytyn nәrse emes, búl adam  ómiri. Biz kempirimiz ekeumiz aqymaq boldyq, baylyqtan aiyryldyq  dep jyladyq, endi qúday bizding kózimizdi ashty, ermek ýshin emes, senderge  jaqsy bolsyn dep aityp otyrmyz.

Molda:

—  Búl  aqyldy sóz, Iliyas shyndyqty dәl aitty, qasiyetti kitapta jazylghan.

Qonaqtar kýlgenderin dogharyp, oilanyp qalady.

1886 j

Audarghan: Salauat Kәrim 

Abai.kz