2019 jyly Qytaydyng JIÓ kórsetkishi 100 trln yuangha jetip,  ósim14,4 trln dollardy qúrapty. Al jan basyna shaqqandaghy JIÓ kólemi alghash ret $10 276 qúraghan. Búl turaly The Global Times basylymy jazdy.

Biyl 17 qantarda QHR Últtyq statistika burosy Qytayda halyq sany 1,4 milliard adamnan asqanyn mәlimdegen. Búl - Qytay ekonomikasy men әleumettik damuyn mazmúndy taldau ýshin óte qúndy derekter ekeni ras.

Qytaydaghy JIÓ-ning 6,1%-gha ósui onyng ekonomikasyndaghy tómendeu prosesining әli ayaqtalmaghanynyni kórsetkishi. Eger Qytay 2020 jyly da ekonomikalyq ósimdi  6% dengeyinde saqtaugha tyryssa, kýrdeli synaqtargha tap bolady. Alayda, Qytay 1 trillion dollardan asatyn JIÓ-ning ósu qarqyny jaghynan qazirding ózinde әlemdik derjavalardyng ishinde alpauyttardyng biri. Salystyrmaly týrde aitsaq, AQSh ekonomikasynyng ósimi 2,3% dengeyinde. Al Euroodaqtyng lokomotiyvi sanalatyn Germaniyanyng ekonomikasy bar-joghy 0,6% ósimge iye. Ýndistan ekonomikasy 5%-gha ósti. Japoniya men Ontýstik Koreya ekonomikasynyng ósu qarqyny 1%-dan sәl joghary jәne 2%-dan tómen boldy.

2018 jyly Qytay jan basyna shaqqandaghy JIÓ kórsetkishi boyynsha әlemde 67 oryndy iyelendi, Meksika 66 oryn. Reseyden 60 oryn. Taghyda salystyru ýshin, 2008 jyly Qytay jan basyna shaqqandaghy JIÓ boyynsha 104-shi orynda, al 2000 jyly 133-shi orynda túrghan edi.

Áriyne, Qytay ekonomikalyq túrghydan órleuge ýlken mәn beredi. Árbir qogham bolashaghyn oilaydy. Árbir kompaniya jyl sayyn óndirisin úlghaytugha tyrysady. Memleket te osyghan úqsas. Qytay ondaghan jyldar bergi ekonomikalyq ósimnen keyin erte me, kesh pe, daghdarysqa tap bolatyny anyq. Ekonomika resessiyagha tap bolghan kezde, ol halyqtyng senimine ghana emes, sonymen birge ekonomikanyng ómirshendigine, onyng ishinde júmyspen qamtu jәne kәsipkerlik operasiyalargha da әser etedi.

Qytay halqy 1,4 milliard adamnan asty degen esep әrtýrli pikir tughyzady. 28 elden túratyn Euroodaqtyng halqy 512 million adam. AQSh pen Kanadanyng birikkendegi halqy - 364 million. Japoniyada 127 million adam, Avstraliyada jәne Jana Zelandiyada 30 million adam. Álemning damyghan elderining halqy 1,12 milliard adamgha jetedi, búl Qytaymen salystyrghanda 280 million adamgha az.

Batys elderimen salystyrghanda masshtaby anaghúrlym ýlken Qytaydy basqaru óte qiyn. Búl Qytaydyng túraqtylyghy men qarqyndy damuyn qoldau ýshin ýlken qozghaushy kýshti, sonymen qatar erejeler men joghary dengeydegi kelisimdi qajet etedi. Biylik osy kórsetkishterding bәrin tenestirude búryn-sondy bolmaghan qiyndyqqa tap boldy. Qytay ýkimeti qazirding ózinde damyghan batys elderining orta jәne kishi ýkimetterine qaraghanda eldi algha jyljytu ýshin kóp jauapkershilik alghany anyq.

Qytay qoghamy biylikke әr týrli talaptar qoydy, al Qytay azamattary ekonomika qaghidalaryn jaqsy bilse de, olar Qytay ekonomikasy 2020 jyly 6 payyzdyq ósu qarqynyn saqtay alady dep ýmittenedi. Al әlemdik sarapshylardyng pikirinshe, Qytay 2020 jyly barlyq problemalar men belgisizdikterge tap boluy mýmkin.

Kerimsal Júbatqanov 

Abai.kz