(Dәrigerding әngimesi)

Bizding psihiatriyalyq auruhana qalanyng batys jaghynda, er­neuine tas qalaghan shaghyn ózenning jiyeginde bolatyn. Auruhana es­ki edi. Sylaqtary týsip qalghan alabajaq kirpish  dualynyng tó­be­sinde әbden tat basyp, shiruge ainal­ghan qanyltyr shatyry bar. Manayda mashina jýretin  kóshe  bolmaghandyqtan, tónirek erteli-kesh qúlaqqa úrghanday typ-tynysh bolyp túrady. Kóktem kezinde ózennin  sarqy­raghan dybysyn terezeni ashyp  tastap, týnimen estip shyghasyn. Tau jaqtan  jel soqqanda arghy bettegi baqshadan jemisterding qyshqyltym  iyisi múryngha keledi. Jaz shygha bala-shaghalarymen kýnge qyzdyrynugha kelgen qala halqy jaghagha syimay ketedi. Jalpy auruhana, ýiining eskiligi bolmasa, túrghan jeri psihika dertine shaldyqqandar ýshin taptyrmaytyn oryn.

Senbi kýnderi aulada tughan-tuysqandarymen birge qydyryp jýrgen  aurulargha ashyq terezeden jalyqpastan qarap  otyrar edim. Olardyng nauqastan azap shekken jadau jýzderi, bylayghy júrtqa qorqynyshty bolyp kórinetin oghash qylyqtary, sóilegen sózderi janyma sonshalyqty ystyq. Men olardy janymday jaqsy kóremin. IYә, iyә, jaqsy kóremin.

Olardyng eshkimge eshqanday ziyany joq. Eger dýniyedegi bar ziyankestikti tekserer bolsaq, solardyn  bәrin  jyndylar emes, sau adamdar jasaghan ghoy.

(Dәrigerding әngimesi)

Bizding psihiatriyalyq auruhana qalanyng batys jaghynda, er­neuine tas qalaghan shaghyn ózenning jiyeginde bolatyn. Auruhana es­ki edi. Sylaqtary týsip qalghan alabajaq kirpish  dualynyng tó­be­sinde әbden tat basyp, shiruge ainal­ghan qanyltyr shatyry bar. Manayda mashina jýretin  kóshe  bolmaghandyqtan, tónirek erteli-kesh qúlaqqa úrghanday typ-tynysh bolyp túrady. Kóktem kezinde ózennin  sarqy­raghan dybysyn terezeni ashyp  tastap, týnimen estip shyghasyn. Tau jaqtan  jel soqqanda arghy bettegi baqshadan jemisterding qyshqyltym  iyisi múryngha keledi. Jaz shygha bala-shaghalarymen kýnge qyzdyrynugha kelgen qala halqy jaghagha syimay ketedi. Jalpy auruhana, ýiining eskiligi bolmasa, túrghan jeri psihika dertine shaldyqqandar ýshin taptyrmaytyn oryn.

Senbi kýnderi aulada tughan-tuysqandarymen birge qydyryp jýrgen  aurulargha ashyq terezeden jalyqpastan qarap  otyrar edim. Olardyng nauqastan azap shekken jadau jýzderi, bylayghy júrtqa qorqynyshty bolyp kórinetin oghash qylyqtary, sóilegen sózderi janyma sonshalyqty ystyq. Men olardy janymday jaqsy kóremin. IYә, iyә, jaqsy kóremin.

Olardyng eshkimge eshqanday ziyany joq. Eger dýniyedegi bar ziyankestikti tekserer bolsaq, solardyn  bәrin  jyndylar emes, sau adamdar jasaghan ghoy.

Biz tәni auyratyndargha  ayaushylyq bildirip,  olardy jaqsy kóre  týsemiz, al jannyng dertine shaldyqqandardy kórgende kó­keyi­mizde әiteuir ózimizding aman ekenimizge shýkirshilik  bildi­re­tin  qaskóy quanysh túrady. Gharipti ayasanyz - aqyl-esten aiy­ryl­ghandardy ayanyz, solardy sýiiniz.

Men sizdi bir senbide alyp baryp, auruhana ishin aralatayyn. Asyqpay әrqaysysymen jeke-jeke әngimelesip kórinizshi. Sózsiz jaqsy kórip ketesiz. Men tipti baqylau palatasyndaghy eng qauipti aurularmen birge úiyqtaugha  әzirmin. Qorqynyshty deysiz be? Qorqynysh degen ne tәiiri. Jaqsy kóru jetispeydi. Jaqsy kóru arqyly bәrin jenuge bolady.

Men sonda istegen biraz jyldyng ishinde neshe týrli jәitterdi basymnan keshtim. "Dert kóp, densaulyq bireu"  depti ghoy bir halyq. Ne kóp - aurudyng týri kóp... Biraq solardyng ishinde bir oqigha esimde airyqsha qaldy.

Mart aiynyng ayaq kezinde bizge jasy on jetiler shamasyndaghy bir qyz týsti. Qabyldau ýstinde ata-anasy qyzdyng ózin ózi birneshe ret qylghyndyryp óltirmek bolghanyn aitty. Manyndaghylardyng aralasuymen aman qalghan. Al qyzdyng ózi mýlde basqasha bayandaydy. Ol: "Maghan qastandyq jasaghan mynau, búl meniki emes, mýlde bóten qol, meni óltirgisi kelip jýr", - dep ózining ong qolyn kórsetedi. Bizde múny ishki túlghanyng ekige jaryluy dep ataydy. Psihopatologiyanyng bir týri. Yaghny bir denening ishinde eki týrli "jan iyesinin" kezektesip, ne qatar ómir sýrui. Múnyng bәri midyng sheshilmey jatqan júmbaqtary ghoy...

Sheshesi qyzynyng kiyimderin ústap túryp, úzaq jylady. Qyzdy shomyldyryp, auruhananyng halatyn kiygizip, birden baqylau palatasyna jiberdik. Aty Alma eken.

Qyz óte súlu edi. Shashy iyghyna týsken, búiralau kekili bar. Qatty azap shekkennen eki qabaghynyng arasyna jal­ghyz syzyq - tik әjim týsken. Biraq boy basy taza, ózin-ózi kýte alatyn sekildi.

Bizding bólimshege  kelgennen keyin men Almany jeke baqylaugha aldym. Túiyq. Eshkimge qosylmaydy. Ýnemi qorqynysh ýstinde jýretini kórinip túr. Bir ghajaby,  qyzdyng jýris-túrysynan, sózinen syrqat belgisi bayqalmaydy. Biraq ústamasy óte qaterli eken. Ong qol shynynda da óz betinshe aqylgha syimaytyn әreketter jasaydy. Ony eng alghash kezekshilikte  otyrghan týni kórdim.

Saghat týngi ýsh shamasynda ashyq túrghan Almanyng palatasynan shynghyrghan  dybys  shyqty. Áldeqalay  shyldyrlaghan  telefonnyng trubkasyn kóteruge ýlgirmey, túra jýgirdim. Men palatagha kirgende Alma kereuette jatyr eken. Ong qoly kenirdegin  tas qylyp qysyp alghan. Sol  qolymen  jantalasyp  aiyrmaq boldy. Sestra ekeumiz ong qolgha  qatar  jarmas­tyq. Qolyn qayyryp, kereuetting astyna aparghanda týri  kókpenbek  bolyp ketken Alma kózin ashty. Túla boyy qalshyldap, kópke deyin ózine-ózi kele almady. Men qolynan, betinen sipap, ýreyin basugha tyrystym.

- Eshtene etpeydi, Alma, qazir bәri de basylady, - dedim kózine týsken shashyn keyin qayyryp. - Búnday әreketter jýikening sharshauyna baylanysty bola beretin qúbylys. Sen qoryqpa! Nege sonsha dirildeysin? Eshtene de bolmaydy. Kәne, sabyr et. Men sening janynda әli úzaq otyramyn. (Kózimning qyrymen ong qolgha qaradym. Taghy bir әreketke da­yyndalyp jatqanday kereuet astynda biz qayyryp qoyghan jerde qimylsyz jatyr.) Sabyr et, bilding be?.. Erteng jazylyp shyqqannan keyin, bizdi tughan kýnine shaqyrasyn. Tughan kýning qashan? Sentyabri! Sentyabri aiy jemisting pisken shaghy. Biz sening tughan kýninde mas bolghansha limonad ishemiz. (Almanyng týrinen kógergen týs kete bastady.) Túra túr, terlep kettin. Sýrteyin... Mineki, osylay. Álde men saghan ertek aityp bereyin be? (Alma bolmashy jymidy.) Qalaysyn?

Alma basyn iyzedi. Sodan keyin ýreylenip, ózining ong qolyna qarady.

- Qoryqpa, - dedim, taghy da bir qalypty, bayau dauyspen, - búl sening óz qolyn...

- Joq! - dep baj ete qaldy Alma. - Joq, joq! Meniki emes... Joq, joq!.. - Alma taghy da terlep ketti.

Men Almanyng kereuet  astyndaghy qolyn ústadym. Qol dir ete qaldy.

- Mineki, eshtene de joq. Qorqatyn týk te joq... Búdan bylay men saghan  kýnde  jatarda әngime aityp berip túramyn. Jaray ma?

- Jaraydy, - dedi azdap tynyshtalghan Alma.

- Qarashy, qanday әdemi qyzsyn. Erteng jazylyp shyqqan son, biz seni kinogha týsiruge jiberemiz...

Alma eptep kónildene bastady. Men onyn  janynda tang bozar­ghansha otyrdym.

Sol týnnen bastap  Almanyng nauqasy turaly jeke kýndelik jýrgizdim. Tipti ózime jeke ghylymy obektining tabylghanyna quanghanymdy da jasyra almaymyn. Ong qol Almagha tek qalyng úiqy qúshaghyna engende shabuyl jasaydy. Yaghny ózine  qansha týsiniksiz bolghanmen, ózin-ózi óltiru  niyeti qyzdyng miynda bar degen sóz. Biraq ol niyet kimnin  niyeti, qaydan kelgen. Almanyng býkil ótken ómirin, minez-qúlqyn, adamdarmen qarym-qatynasyn zerttey kelip, múny óz basynan tughan niyet deuge sebep taba almadym. Búl qalayda qanmen, túqym qualap kelgen niyet. Nauqastyng sheshesi, iә әkesi, iә әkesining әkesi bir kezde ózin-ózi óltirmek bolghan. Endi  olar әldebir qúpiya zandylyqpen  Almanyng sanasynda túryp, ózderin-ózderi óltirgileri keledi. Biraq olardyng ózderi joq. Sanasynyng iyesi - qyz óluge tiyisti. Álgi niyet qyzdyn  organizmi tolyq  tynyshtyqqa engen kezde tanghajayyp qaterli refleks arqyly oyanyp, ong qolgha signal beredi. Ústama ýsh-tórt kýnde bir, keyde tipti kýn sayyn bolyp túrady. Alma ýrey men shala úiqydan mýlde jýdep ketti. Biz endi ong qoldy kereuetke baylap tastaytyn boldyq. Búl alghashqy  kezde  jaqsy nәtiyje berdi. Alma  bir aptaday tamasha úiyqtap jýrdi. Biraq ong qol bas­qa  bir  qulyq oilap tapty. Ol Almanyng kózi ilinisimen  baylaudan júlqynyp, damylsyz yrghap, oyata bastaydy. Úiqysyzdyqtan azap shekken  Alma gallusinasiyagha  úshyrady. Endi ong qoldy baylaudan  bosatyp, tek týngi saghat ýsh pen besting arasynda búrynghysha  kýzetip otyratyn boldyq.

Shynymyzdy aitsaq, kýzetkennen basqa eshteme bitirmedik. Eshqanday dәriden de, elektroterapiyadan da (qayta elektroterapiya jaghdaydy qiyndatyp jiberdi) әser bolmady.

Senbi kýni saghat toghyzdan bastap Almanyng sheshesi men aghasy keledi.

- Qúlynym, - deydi anadaydan sheshesi, - qalaysyn, qúlynym?

Alma ýnsiz basyn iyzeydi.

Sheshesi ýiden әkelgen taghamdary men jemisterin sómkesinen shyghara bastaydy.

- Keregi joq, - deydi Alma basyn shayqap. - Tamaqtyng keregi joq.

Sodan keyin orauly jemisti alyp, otyrghyshtyng ýstine qoyady. Sheshesi men aghasy Almanyng týrine qarap biraz otyrady.

- Qúlynym, - deydi sheshesi oramalymen kózin  sýrtip.

Sosyn ótken týni ýige qonaqtar kelgenin, olardyng Alma jatatyn palatanyng nomerin súrap alghanyn, aldaghy senbide kelip  qalulary mýmkin ekenin әngime qylady. Alma ýndemeydi. Sheshesi Almanyng bir qúrbysynyng televizordan taqpaq oqyghanyn aitady. Alma qabaghyn  shytady. Sheshesi qyzynyng týrine ýnsiz barlay qarap, qabaq shytuyn dertten bolyp otyrghan qúbylys dep ózinshe  úghyp, jym boldy. Olar ýilerinde bolyp  jatqan әrbir  qyzyq oqighanyng Almagha shanshuday qadalatynyn týsinbeytin.

Jandaryna men kelemin. Sheshesi, býkil bәleden qútqaratyn qúdiret mening qolymda túrghanday, maghan súrauly, jalynyshty kózben qaray beredi. Men Almanyng shashyn sipaymyn:

- Alma erten-aq jazylyp shyghady, - deymin senimdi, kóterinki dauyspen. - Sizder bekerge qayghyra bermenizder. Bizde derti asqynyp ketken aurular da jatyr. Onyng janynda Almaniki oiynshyq qoy...

Qyzy mýlde jazylyp shyqqanday, sheshesi esi shyghyp quanyp, qayta-qayta oramalyn alyp, kózin sýrtedi.

- Aytqanyng kelsin, ainalayyn, - deydi dausy qaltyrap. - Baghyng ashylsyn!  Baqytyng jansyn, ainalayyn!..

Sodan keyin bir aitqan  sózin әldeneshe qaytalap, Almanyng sýt kenjesi ekenin, kózining qarashyghynday ayalap, tәrbiyelegenin, ýide de, týzde de tiri pendege qaqtyryp kórmegenin, al endi myna dert eshqaysysynyn  túqymynda bolyp kórmegen súmdyq ekenin aityp,  múnyn shaghady. Olar Almanyng kónilin  qaytip  aulau kerek ekenin bile almay, bir-birine jaltaqtap qaraumen týske deyingi uaqytty  ótkizedi de, ahylay-ýhiley, kózderining jastaryn syghyp, ýilerine qaytady.

Alma eshtemege selt etpegen kýii melshiyip qala berdi.

Dýniyedegi eng qiyn zat jalghyzdyq qoy. Tónireginde ishtegi qayghyng men quanyshyndy ózinmen bólise alatyn jan serik adamdar barda tirlikting de, ólimning de  bir maghynasy boluy haq. Búdan ras, ólimning salmaghy jenildep ketpeydi. Ólim qashan da qorqynyshty. Biraq senin  ólimnen qashyp, tirshilikke yntyghuynnyng ózi sol tirshilikting maghynasy baryn  dәleldeydi. Al jer betinde býkil tirshilik atauly
joyylyp, әlemde jalghyz qalghan bir sәtindi elestetip kórshi. Múndayda ólim  qorqynyshty emes, kerisinshe, tirligin  qorqynyshty bolmaq. Alma boyyndaghy ruhani  jalghyzdyq ta osyghan  úqsas birdene edi. Men Almanyng jal­ghyzdyqtan qúlazyghan  kóniline  qalay da olay jalghyz  qarasyn  bolyp engim keldi. Oigha alghan maqsatyma  berilgenim  sonsha, kýn  sayyn týngi kezekshilikti  bir ózim atqaryp  jýrdim. Men qaterli  ústamanyn  qay mezgilde  bolatynyn  jaqsy biletinmin, sondyqtan  dәl osy uaqytta Almanyng qasynda  bolyp,  ong qolyn baqylap, keyde  tipti tas qylyp  ústap  otyratynmyn. Birde  úiyqtap jatqan  Almanyng janynda kitap oqyp otyrghanmyn. Kenet tónirekte  әldebir qimyldyng bolghanyn sezdim de, basymdy  kóterip aldym. Sol kezde  men ong qoldyn  keude  boyymen alqymgha qaray jylan sekildi  aqyryn jyljyp bara jatqanyn kórdim. Búl shynynda da óte qorqynyshty  kórinis edi. Almany oyatyp almaugha  tyrysyp, barynsha eppen qoldy  qysa ústap, kereuetke bastym. Qol bir-eki júlqyndy da, qaytyp qarsylaspady. Alma oyanyp ketti. Maghan әldekimdi ajyrata almay  otyrghanday, týiile qarap biraz jatty. Sosyn júp-júmsaq alaqanymen mening qolymdy sipap jatyp, qaytadan kózin júmdy. Biraq kóp úzamay shoshyp oyandy. Ýreylene shynghyrghan Almany әreng degende toqtattym.

- Ne boldy? Nege shoshydyn?

- Týs kórdim, - dedi ol dirildegen ýnmen.

- Qanday týs?..

- Qylghyndyrdy... - dedi dausy odan sayyn dirildep.

Men tiksinip qaldym. Eger ong qol týsinde qylghyndyra bastasa, oghan mening esh qayranym joq edi. Tek Almanyng qorqynyshyn basu ýshin:

- Ol әnsheyin kóp oilanghannan bolatyn týster ghoy, - dey berdim. - Men tiri bolsam, seni  aman saqtap qalamyn. Týsinemisin?! Men seni kýzetip  kýni-týni otyrugha  barmyn... Tek sen býitip qoryqpa. Maghan sen...

Alma mening moynymnan qúshaqtap, jylap qoya berdi. Kish­ken­tay balasha kóz jasyna malshynghan bet-auzyn betime ýikedi. Au­zy­ma kóz jasynyng kermek dәmi keldi...

Jalpy mening ózim de sol kezde bolmashy shalyq dertine shaldyqqan boluym ghajap emes... Almagha degen ózimning qúpiya kó­ni­limdi  tipti qazir de tolyq dәleldep bere almaymyn. Bar biletinim - Alma ruhany jalghyz bolatyn. Al ony túnghysh  týsingen menmin. Ol jalghyzdyqtan qashyp, maghan tyghyldy. Biraq oghan  kim bolsa da bәribir edi. Áyteuir bireuge tyghylu qajet boldy... Men Almanyng ong qolyn alaqanyma salyp, sәby erinderi týrilip, úiyqtap jatqan  týrine qalghyp-shúlghyp qarap otyrugha әbden daghdylanyp aldym.

Mening kýn sayyn óz erkimmen týngi kezekshilikte qalyp, divan­gha jatyp, kóz shyrymymdy alyp jýrgenimdi júrt ózinshe úqty. Aqyry joldastarymnyn  arasynda men turaly  "eshkimge aitpay, kandidattyq dissertasiya jazyp jýr" degen laqap  tarap ketti. Teginde ózi emdep  jýrgen jyndylardyng bireuimen  qúpiyalas, syrlas eken degen oigha eshqaysysynyng batyly jetpegen bolu kerek.

Men bir ret týngi  kezekshilikke  bara almay qaldym. Kelesi kýni Alma sol qolymen  bilegimnen sipap otyryp:

- Siz bolmasanyz men әldeqashan  ólip qalar edim, - dedi sybyrlap. - Siz nege kelmediniz, týnde qatty pristup boldy.

- Keshir, kele almadym...

- Siz ylghy keshkilik mening janymda bolasyz... Qashan qydyrasyz?.. - Alma halatynyng týimesin  shúqylay bastady. - Qyzynyz bar shyghar... Sizge qydyru kerek qoy...

Onyng búl sózi maghan mýlde únamady.

- Mening qyzym joq, sondyqtan keshke eshqayda qydyrmaymyn, - dedim betine tura qarap.

Almanyng jýzinen búrynghy aiyqpas azap belgisi joghalyp, әldeqalay  ózimshil shattyq, erkindik, adamdy iymendiretin tergeushi kózqaras payda bolypty. Men dәl  osy kózqarasty, kimnen ekeni belgisiz, biraq dәl osy kózqarasty kópten kýtip jýrgenimdi sezdim.

- Keshe bir úly aqynnyng kitabyn oqydym, - dedi Alma bas jaghyndaghy tumbochkagha qarap (kitap sol tumbochkanyng ishinde bolu kerek). Sodan keyin jasóspirimderge tәn anqaulyqpen tebirene: - Sonyng ishinde "Dauyl" degen óleng bar eken, - dedi kәdimgidey qatulanyp. - Kemening dingegi qirap, ruli synghan, jelkeni jyrtylghan. Kókjiyekke batyp bara jatqan kýnmen birge keme de tenizge batyp barady. Júrttyng bәri jantalasyp, ólim dúghasyn oquda. Árkim ózining jaqyn  kóretin  adamdarymen qúshaqtasyp, qoshtasyp jatyr. Tek bir adam ghana ólimnen qorqudy da, qashudy da oilamaydy. Ol tek: "Shirkin, osynday óler sәtte qúshaqtasyp qoshtasatyn adamnyng bolghany qanday baqyt", - deydi ishinen  kýbirlep. (Alma ózimen birge mening de tanqalghanymdy tilep, betime qarady.) Qaranyzshy, ólim auzynda túrghan eng baqytsyz jandar da endi bireu ýshin sonshalyq baqytty bolyp kórinedi. Óitkeni olardyng óler sәtte qoshtasatyn jaqyndary bar. Siz meni týsinip túrsyz ba?..

Men ýndemedim. Almanyng osynsha sap-sau adamsha sóilegen sózderi mening zәremdi úshyrdy.

- Kómektesinizshi, - dedi ol kenet jalynyshty ýnmen. - Syrt­qa shyghyp, kóshemen jýrgim keledi. Qydyrghym keledi...

Ne derimdi bilmedim, óitkeni ol menen dәrigerlik kómek súrap túrghan joq edi. Ras, psihiatriyalyq auruhanada jat­qan adamdarda múnday tilekter kóp bolady. Biraq olargha aitatyn jauabymdy Almagha aita almas edim.

- Bәribir qaytyp kelem ghoy, - dedi Alma taghy da bilegimdi sipap.

- Jaraydy, oilanayyn, - dep qaldym. Osy sózden-aq ózimning túzaqqa ilinuge tayap qalghanymdy bildim. Almanyng ýmitpen, jalynyshpen qaraghan kózderine kózim týskende  túzaq moynyma birjolata ilikken edi. Osy sәtte meni tanghajayyp bir tәuekel sezim biyledi.

- Ayaghyna neshinshi razmer kiyesin? - dedim óz sózime ózim onsha mәn bermegen bolyp.

- Otyz alty...

- Kóilekten?

- Qyryq alty, - dedi Alma tanyrqay týsip...

Men sol kýngi júmysty da, týngi kezekshilikti de qalyng oidyng qúshaghynda jýrip ótkizdim. Shynynda da mening búl oiymdy deni sau adamnyng oiy dep aitu qiyn edi. Alayda kóz aldyma óz qiyalymnan tughan suretterge qúnyqqanym sonsha, búl pighylymnyng dúrys-búrysyn taldaugha tipti uaqytym  bolghan joq. Almany  týnde qalagha alyp shyghyp qydyrtatynymdy, onyn  qalay mәz bolyp quanatynyn kóz aldyma elestetkende sol quanysh óz boyyma taraghanday jýregim órekpip, basylmay qoydy. Men tiri jangha tis jarugha bolmaytyn óz qúpiyama ózim eltip, esim ketti. Úiqydan týs kezinde oyanyp, apyl-ghúpyl shayymdy iship, magazin aralaugha shyqtym. Birinshi  barghan  ayaq kiyim magaziyninen satushy әielding aqylymen 36-razmerli, ýstinde doghasy bar aq tufly aldym. Odan  kóilek satatyn magazinderdi jaghalap, úzaq jýrdim. Kóilekterdi qaraghan  kezde  jaqsysyn tabugha  tyrysyp, janymdy salghanym sonsha, borsha-borsha bolyp terlep kettim. Jaqsy men jamandy aiyru tap men oilaghanday  op-onay nәrse bolmay shyqty. Ústaghan kóilekterimdi  oisha qalaghan adamyma kiygizip, kóz aldyma elestetuge suretkerlik qabiletim jetpedi.

Aqyry shetkeri magazinderding birinde әielder  kóilegine túrghan qalyng kezekting ýstinen týstim. Búl bir syrmasy jelkesine  salynghan, etegi deldiyinki, kókshil týsti, jyltyraghan, sheteldik kóilek eken. Túrghan eldin  kóptigine qarap, jaman bolmas dep oiladym. Biraq men jete bergende kóilek bitip qaldy. Shashyn qap-qara qylyp boyap alghan, últy belgisiz, ajarly satushy әiel qansha jalynsam da, "bitip qaldydan" basqa sóz aitpady.Sonda da tabighatymda joq bir ólermendikpen  satushynyn  qyr sonynan qalmadym. "Erteng ýilenu toyym edi, toygha arnap kóilek tiktire almay qaldyq, endigi  ýmitim osy ghana", - dep zuyldatqan kezimde ózimdi-ózim tanymay qaldym. Ólermendiktin  paydasy tiydi. Halyqtyng bәri tarap bitkende ýstine 5 som qosyp, satushydan 46 razmerli bir kóilek aldym.

Qas qaraya satyp alghan zattarymdy, ózimning kýnge kiyetin qara kózildirigimdi sumkama salyp, auruhanagha keldim.

- Nege bop-bozsyn, auyryp túrghan joqsyng ba? - dedi birinshi kórgen sestra.

- Joq... Ánsheyin bolar... Tynyshtyq pa? - dedim qyzmet babynda sóilegen týr bildirip.

- Tynyshtyq.

Men aurulargha resept jazylghan kitapshany audaryp otyryp, kózimning qyrymen sestrany andudamyn. Sestra shymyldyqpen qorshalghan  prosedura kabiynetine kirgende sumkamdy ala sala, jýgire basyp, Almanyng bólmesine kirip kettim.

Alma tóseginde kitap oqyp otyr eken, mening týrime ýreylene, әri tanyrqay qarady.

- Mә, tez kiyin, - dedim, sumkany aldyna tastay berip. - Men ýsh ret qatty jótelgende  bólmennen shyq ta, tómen týse ber. Úqtyng ba? Tez!

Men bólmeden jyldam shyghyp, ornyma kelip, búryn­ghysha resept kitapshasyn alyp, betaldy aqtara bastadym. Saghatyma qarap qoyamyn. "Neshe minutta kiyinip boluy mýmkin" deymin ishimnen degbirsizdenip. "Eki tufly - "bir, eki", kóilek - "ýsh, tórt, bes", jaraydy, "alty", kózildirik - "jeti" - bitti ghoy... Kiyinip boldy ghoy... Jaraydy, taghy azghantay uaqyt. "Bir, eki..." Bes minut ótti. Men prosedura  kabiynetine kirdim. Sestra iyne qaynatyp túr eken. Barymsha qatty ýsh ret jóteldim. Sestra tang qalyp, betime bajyraya qarady.

- Apay, - dedim janyna taqay týsip. - Bir ýlken sharuam bolyp túr... Qyzyma barushy edim... Eki-ýsh saghatta oralamyn. Ayaq astynan eshtene bola qoymas... Almanyng esigin  ashpanyz men kelgenshe... úiyqtap jatyr...

Sestra jer ortagha kelse de әli qartaya qoymaghan, kýlimdegen kózinen jastyqtyng qyzyghynan kezinde qúr qalmaghan  adamnyn  nyshany bayqalatyn әiel edi.

- Óz erkinde ghoy, - dedi ótken bir qyzyghy esine týskendey jymyndap. - Maghan nesine aitasyn?..

Men Alma shyghyp ýlgirmedi me eken degen kýdikpen taghy da sestrany tang qaldyryp, melshiyip bostan-bosqa biraz túrdym. Sonan song әlde de uaqytty ótkize týsu ýshin, sestrany tan-tamasha qaldyryp:

- Raqmet, - degen sózdi (ne ýshin aitqanymdy bilsem, búi­yr­­masyn) ejelep, әreng aityp boldym da, búrylyp, kabiy­netten shyqtym. Tómen týssem, basqyshtyng búryshynda shashyn  omyrauyna týsirip,  qara kózildirik kiygen Alma tómen tý­suge bata almay túr eken. Men Almanyng qoltyghynan  ústaghan kýii basymdy kekireyte ústap, shyghar esikke bettedim. Arty­myzdan:

- Mynanyng bir ózi kirmep pe edi, qyzy qay jaqtan kirip ketken? - degen sózdi ekeumiz de estidik.

Syrtqa shyqqanda avgust aiynyng týngi samaly tynysty keneytip, erkindikke, onashagha shaqyrghanday quanyshty, әuey sezim әkeldi. Men kózimning qiyghymen úrlanyp, Almagha qaray berdim.

Taldyrmash denesine kókshil kóilek qúiyp qoyghanday jarasa qalypty. Bet-jýzin jabynqyray týsken qap-qara shashtary men kózildirigi әiel pishinine qalyptasyp ýlgirmegen shybyqtay әsem túlghasyna týn ishinde erekshe bir qúpiya týr berip túr.

- Kóileging dúrys pa? - dedim dúrys ekenin kórip kele jatsam da. Alma betine týsken  shashyn  keyin  qaray silkip tastady da, balanyng maqtanysh bildirgenindey bir týrmen boyyn kerip,  maghan qarap jymiyp qoydy. Sodan keyin enkeyip, ayaghynyng basyna qarady:

- Eptep qysady, - dedi.

- Otyz altynshy razmer ghoy, - dep aqtaldym men.

Trolleybusqa otyrdyq. Tanys bireuding kózine týspes ýshin, Almany kólegeylep, teris qarap túrdym.

- Sening tuysqandarynnyng biri kórip  qalsa, masqara bolamyz, - dedim qúlaghyna sybyrlap. Men onyn  tuysqandaryn bylay qoyghanda, basqalardyng da kórgenin qalamadym.

- Jaraydy, - dedi Alma. Biraq týrinen onsha mәn bergendik bayqalmady. Tipti osydan bәlendey masqara eshtene kórmey túrghany sezilip túr.

Parkke kelip týstik. Men qaranghy  búryshtarmen jýrmek bolyp edim, Alma ashyq alanmen ótudi qalady.

Joldyng eki jaghyna ósken alqyzyl gýlder keshki sәulemen qúlpyryp, diril qaghady. Jazghy sahnadan shuyldaghan orkestr ýni keldi. Alma kónildene bastady. Mening qolymdy júp-júmsaq alaqanymen qysyp-qysyp qoydy. Kinoteatrdyng túsynan óte bergende:

- Kinogha kireyik, - dedi toqtay qalyp.

Jýregim zyrq ete qaldy. Biraq Almanyng aldynda qorqynyshymdy sezdirgim kelmedi.

- Kirsek, kireyik, - dedim jan-jaghyma alaqtap.

Kinogha biylet alarda da, kirerde de, zalgha enip otyrghannan keyin de mening kózim әldebireuler kórip otyrghan joq pa degen kýdikten aryla almay, ainalagha jaltaqtaumen boldy.

Aqyry kino bastaldy. Adamnyng ishin pystyratyn, әri talay ret qoyylghan eski filim eken. Adamdar da az jinalypty. Men kinony kórmedim desem de bolghanday. Qara­kólenkede ekrangha sýzile qarap, qimylsyz otyrghan Almadan eki kózimdi ala almadym.

Men onyng kózine qaraghan sayyn, býkil qiyalymda jýrgen súlulyqtan Almanyng әldeqayda artyq ekenin sezdim.

Aytyp beruge kelmeytin, eng bir qúpiya, beymәlim әser - súlulyq әseri. Biz ózimizding býkil moralimizdi adamnyng tәn súlulyghynan jan súlulyghyn joghary qonggha negizdesek te, ómirde sol tәn súlulyghymen betpe-bet kelip qalghan kezde ózimizding әlgi qaghidamyzdy qalay búzyp ketkenimizdi bilmey qalamyz. Óz erkimizben aqyly az bolsa da súlu әielderge ýilenuge dayynbyz, biraq aqylgha bay, kóriksiz әielderge jolaghymyz kelmeydi. Sanamyzdy jabayy instinkt sekildi bir әuey kýsh jenip ketedi. Biz eng osal jerinen qolgha týsip, tyrp ete almay qalghan angha úqsaymyz. Endeshe súlulyqtyng әli de zerttelmegen nemese bile túryp, aitqymyz kelmeytin bir syrlary boluy mýmkin...

Men Almanyng tizesining ýstinde túrghan qolynan (sol qolynan) ústadym. Jýreksingennen alaqanym terlep ketti. Alma jymiyp, qolymdy qúp-qúrghaq, júp-júmsaq alaqanymen qysyp qoydy da, mening týrimde kisi tanqalarlyq birdene barday badanaday kózderin keng ashyp, antaryla qarady.

Kinodan shyqtyq. Alma kónildenip, sóiley bastady.

- Kinoda nege ylghy súlu әielder oinaytynyna týsinbeymin? - dedi qolyn jayyp. - Súlu emes әielder júrtqa ýlgi bola almay ma? Olardyng boyynan jaqsy qasiyetter tabugha bolmay ma?

- Jaqsylyqtyng tereng tamyry súlulyqta, óitkeni tirshilik tәnnen  bastalady. Al súlu adamdardyng aqylsyz, jaman bolyp shyghuy - disproporsiya, ómirding kýrdeliliginen, qiyndyghynan alghashqy tepe-tendikting jiyi-jii búzyluy...

- Balmúzdaq jegim keledi, - dedi ol mening sózimning ayaghyn kýtpey.

Balmúzdaq kezdespedi. Ekeumiz qarakólenkege qoyyl­ghan, arqa­lyghy joq, jaydaq oryndyqqa otyrdyq.

- Maghan gýl júlyp bershi, - dedi kenet betime tesile qarap.

Men onyng osynsha qisynsyz talabyn qalay úgharymdy bilmey, daghdaryp qaldym.

- Qazir, - dedim de, qorqyp túrghanyma qaramastan, ornymnan túryp, gýl alanyna bettedim. Búl bizding ýlken qateligimiz boldy. Alaqanday bolyp, qauyz ashqan qyp-qyzyl gýlderding eki talyn júlyp alyp, jiyekke shyqqanymda:

- Beri, beri jýriniz, - dep sausaghymen ilip tartyp túrghan, portfeli bar, qalqanqúlaq milisionerdi kórdim.

Men jaltaqtap Alma otyrghan jaqqa qaray berdim.

- Beri dedim ghoy men sizge! Álde taghy bireuleriniz bar ma?

- Jo-joq, - dedim zәrem úshyp.

- Bólimshege!

- Siz nege kórip túryp, ysqyrmaysyz, - dedim men yza bolyp. - Siz әdeyi júlsyn dep túrsyz. Óitkeni sizge bireudi ústau kerek...

Milisioner bir sәt antarylyp, jauap bere almay qaldy. Sodan keyin meni әdeyi sayqymazaqtyqpen aityp túr dep oilaghan boluy kerek, taqay bere jenimnen ústady da, dórekileu júlqyp qalyp, bólimshe túrghan jaqty iyegimen kórsetti. Bólimshe ishine kirgende azdap esimdi jidym. "Kóp bolsa shtrafyn tólep qútylarmyn" dedim ishimnen, yustisiyadan biletin azghantay zandarymdy esime týsirip.

- Kәne, dokumentiniz, - dedi telefonnyng qúlaghynda otyr­ghan egdeleui meni kórgenge quanyshty janday kónildene dauystap.

Osy kezde bólmege Alma kirip keldi. Men infarkt bolugha sәl qaldym. "Bitti endi" dedim ishimnen ýmit ataulydan kýderimdi ýzip. Bir sәtting ishinde ózimning dәrigerlik atqa say emes, qylmysty әreketterimmen býkil auruhanagha, dәrigerlerge, qyzdyng ata-anasyna, qala berdi býkil qala halqyna әigi bolghan masqara kýiimdi elestetip ýlgirdim.

Biraq Almanyng kelui jaghdaydy mýlde ózgertip jiberdi. Almanyng súlulyghy otyrghandardyng bәrine birden apiyn sorghanday әser etti. Telefon qúlaghynda otyrghan egde milisioner de, meni ertip kelgen qalqanqúlaq ta, formasyz, jay kiyingen jas jigit te yzgharly jýzderin jylytyp, mýlde ózimiz sekildi qas-qabaghy týsinikti, et-sýiekten jaralghan, kәdimgi adam qalpyna keldi. Bәrining kózderinen "iyә, otyrynyz, sharuanyzdy aitynyz, kómekke biz dayyn" degen sekildi qúp niyet sezildi.

Alma óz ýstemdigin jaqsy sezinetin, kәdimgi tәjiriybeli súlu biykeshterdey manayyna jymiya kóz tastap, mening qasyma keldi de, qolymen shashymnan sipay ústap:

- Men kinәlimin, aghay, - dedi milisionerge. - Men әdeyi júmsap edim, gýl júlyp ber dep...

- Nege? - dedi qalqanqúlaq qatang dauyspen, biraq týri jymiyp, әsheyin әzil ekenin bildirip túr.

- Ádeyi, - dedi Alma qaytalap, - әdeyi, meni sýie me eken dep...

Mening boyymdy tok soghyp ótkendey boldy.

- Oho, - dedi telefon qúlaghynda otyrghan egdeleu milisioner, - mineki, qazirgi jastar... Qanday ashyq minez!..

- Jigitti solay synaugha bola ma? - dedi formasyz jigit. - Búl qoghamdyq tәrtipti búzu... Jigitti basqa jerde synau qajet.

- Keshiriniz, - dedi Alma meni sol qolymen qapsyra qúshaqtap. - Bir jolgha keshirinizder... Áytpese, jaraydy, meni-aq aiyptanyzdar...

- Jaraydy. Qyzdyng aldynda jigitting bedelin týsirmey-aq qoyayyq. Milisionerler de tasbauyr jandar emes, ainalayyn. Bәrimiz de jigit bolyp kórgenbiz. Mә! - Egde milisioner maghan pasportymdy úsyndy.

- Raqmet!

Syrtqa shyqqannan keyin parkting qaqpasyna jetkenshe bir-birimizge til qatysqan joqpyz.

- Gýl júlyp bereyin be? - dedim toqtay qalyp, yza bolyp túrghanymdy jasyra almay.

Alma qolymdy alyp, júp-júmsaq qoltyghyna qysty.

- Bolady endi, - dedi ilgeri tartyp, - maghan eshtenening qajeti joq.

Taksiymen qayttyq. Áldeqalay kóshe shamdary sónip qaldy. Ay aq búlttardyng ar jaghymen zymyrap barady. Auruhananyng aulasyndaghy otyrghyshtardyng túsyna kelgende Alma algha oza bergen meni toqtatyp, ózine búrdy da, moynymnan qúshaqtay aldy. Men ernime júp-júmsaq, dymqyl erinning tiygenin sezdim. Qúday-au, ne degen júp-júmsaq, nәzik erin. Men Almanyng taldyrmash denesin qúshaqtap, bauyryma bastym. Sodan keyin sәbiydi  iyiskegendey, júp-júmsaq bet-auzyna betimdi ýikep, demin júttym. Álde bir jan qiigha bolghanday ruhany tazalyqty sezetin sekildimin. Biraq ol Almanyng boyynan tapqan tazalyghym ba, óz boyymnyng tazaruyn sezgenim be - ol arasyn tolyq aiyrmadym.

Ishke kirdik. Alma teng jartysyn qara kózildirik jap­qan betin shashymen býrkey týsip, meni qoltyqtap aldy. Ekinshi qabatqa kirer esikting aldynda Almany toqtattym da, ózim ishke endim. Sestra prosedura kabiynetinde joq eken.

- Tez bólmene bar, - dep sybyrladym Almagha esikti qayta ashyp.

Alma bólmesine kirip ketti. Ile sestra da keldi.

- Sen be edin, - dedi maghan jymiyp.

- Ózgeris joq pa?

- Joq.

- Men Almanyng palatasynda otyramyn, - dedim halatymdy kiyip jatyp, - býgin pristup boluy mýmkin.

Sosyn ghylymy kýndeligimdi aldym da, sestragha kóz qylyp, týk baylanysy joq, týsiniksiz sózdermen toltyra bastadym. Ses­tra dәrigerlik  júmysqa jan-tәnimen berilgen mening qazirgi týrime sýisine qarady.

Men palatagha kirgende Alma kiyimin auystyryp, tósegine jatyp ýlgirgen eken. Ortaq qúpiyalary bar balalardyng bir-birine kóz ym jasap,  kýle beretini sekildi, meni kórgen bette Alma kózimen «әlgi esinde me» degendey, moynyn ishine tygha jymiyp, kýlip jibermes ýshin qolymen auzyn basty.

Kýndelikti әdetimmen kereuetining jiyegine otyryp, qolynan ústadym. Ol da kýndegi  әdetinshe  qúp-qúrghaq, júmsaq alaqanymen qolymdy qysty. Mýlde emin-erkin. Men onyng kózqarasynan, býkil bolmysynan esken ghaja­yyp jyly aghyndy janymmen sezip, balqyp túrdym.

- Úiyqta.

- Sen she?

- Men seni kýzetip otyramyn... tang atqansha... Ómir boyy...

Alma kózin júmdy. Dem alysynyng jiyiligine qarap, kónilindegi tolqudy sezdim.

Mening oilarym san-saqqa bólindi. Maghan mynau ózim kýnde kórip, kózqashty bolghan kýndelikti tirshilik  ayaq astynan ózgerip ketken sekildi nemese osy tirshilikke ózim túnghysh tap bolyp túrghan tәrizdimin. Biraq men ómirge mәn beretin, sәn beretin bizdin  ózimizdin  jeke baqytymyz ekenin,  bizge  syrttan  eshqanday sәule  kelmeytinin, tirshilikke, manaygha sәule tógip, jylu shashatyn adamdardyn  ózderi ekenin keyinirek týsindim. Ózimnin  ishki jan-dýniyem әdemi sәuleler shyghara bastap edi, meni qorshaghan býkil qauym, orta, tirshilik qúlpyryp sala berdi.

Almanyng nauqasyn esime aldym. Ony emdeu mәselesi dәrigerlik mindet qalpynan taban astynda  ózgerip, endi tek ózim ýshin janyn saqtap qalu degen tótenshe sheshimge úlasyp ketti.

Bir qyzyghy, sol týn ong qol eshqanday әreket jasaghan joq.

Alma mening kóz aldymda jorta úiyqtap jatqanday, kózi sәl ashylghan kýii tang atqansha  tyrp etpedi.

Týsten keyin júmysqa mengerushi  keldi. Jasy qyryqtargha kelgen, minezi shadyrlau, aryq, kóse kisi bolatyn. Mening úiqydan qajyghan týrimdi kórip:

- Nemene, әli týngi kezekshilikti eshkimge bermey  jýrsing be? - dedi. Onyng sózi súraqtan kóri mening isimdi qúptaytyn rizashylyq sekildi birdenege úqsaydy. Sondyqtan men:

- Sәlamatsyz ba? - degennen basqa eshtene aitpadym.

- Fanatizm joq jerde úlylyq ta joq, - dep kósemsidi ol.

- Sizben sóilesetin manyzdy bir sharua bolyp túr.

- Qanday sharua?

- Ayryqsha baqylaudaghy  Birimjanova Almanyng jaghdayy óte auyr. Tezirek amal jasau kerek.

- Qalay, qalay? - dedi mengerushi kózderin jypylyqtatyp oryndyqqa otyra berip.

- Qazir auru krizis ýstinde. Qyzdy qaterli pristuptan qútqaru ýshin, ong qoldyng sausaqtaryn, bolmasa tipti tútastay ózin operasiyamen alyp tastau qajet...

Men ózimning búl pikirimdi mengerushige búdan búryn da ait­qan bolatynmyn. Sondyqtan ol búl oidyng ózine janalyq emes ekenin bildirip, kirjiyip jauap bermey, biraz otyryp:

- Ol bylay ghoy... - dey bergende:

- Joq! - dedim taghy da sol ózime beymәlim óler­men­dik­pen.

Ol mening betime tanyrqay qarady. Sodan keyin jýzimnen әlde bir manyzdy birdene úqqanday bolyp, ýndemey qaldy.

- Men, mineki, birneshe ay boyy qatarynan kóz jazbay baqylap kelemin, - dedim jýregim dýrsildep, degbirimning qashyp túrghanyn sezdirmeuge  tyrysyp. - Basqa eshqanday amal qalghan joq... Eger olay jasamasaq, osy eki-ýsh kýnning ishinde qyzdyng ózin-ózi óltirip tynatynyna kepil bolamyn... (Mengerushige әser etu ýshin, osy sózdi aituyn aitsam da, boyymnyng әldenege dir ete qalghanyn, әlgi sózdi beker aitqanymdy týsindim. Keyde adam taghdyryna kezdeysoq, qapiyada sanannan tys   aitylghan sózderdin  әmirshilik etetini bar ghoy.) Týsinemisiz, basqa eshqanday amal joq... - Mengerushining ýndemey qalghanynan sózimnin  qúlaqqa kire bastaghanyn sezdim.

- Siz operasiyadan keyin qyzdy qúlan-taza jazylyp ketedi dep oilaysyz ba? - dedi maghan kózining qiyghymen qarap.

- Men olay dep ýzildi-kesildi aita almaymyn. Biraq biz eng aldymen adamdy býgingi ajaldan alyp qaluymyz kerek. Ertengisin sodan keyin kóremiz. Siz maghan seniniz. Men aurudyng qasynda kýni-týni bolyp, azabyn qatar kórip kele jatqan adammyn...

Mengerushining kirjiygen jýzi júmsara bastady.

- Ata-anasynyng kelisiminsiz bәribir eshtene istey almaymyz, - dedi sonda da kelise qoymay.

- Ata-anasy emes, aldymen ózining kelisimi kerek. Ári-beriden song qalay bolsa da jasau qajet. Óitkeni aurudyng jaghdayyn olardan góri biz, onyng ishinde men jaqsy bilemin.

- Jaraydy, - dedi mengerushi maghan tura qarap. - biraq erteng obhodta ózim qarap shyghamyn. Sodan keyin keneseyik...

Jýregim lýpildep  qoya berdi. Men sol sәtte-aq ertengi obhodqa deyin operasiyagha Almany qalay kóndirerimdi, mengerushining aldynda qalay bolyp kórinip, súraqtargha qalay jauap beru kerek ekenin ýiretetinimdi  elestetip shyqtym.

Biraq oghan búl jaydy qazir aitqym kelmedi. Týngi úiqysyna kesel bolar dep oiladym. Erteng erterek kirip, bәrin   týsin­di­rem...

Aurular tynysh mezgilden keyin, saghat 5 shamasynda syrtqa seruenge shyqty. Men Almany besedkanyng ishinde kitap oqyp otyrghan jerinen taptym. Betime qarap kýldi.

- Kózing qyzaryp ketipti ghoy.

- Ásheyin ghoy...

- Bar da úiyqta.

- Eshtene etpeydi...

- Eshtene etpeydi emes, úiyqtaysyn! Sen ne, mening tilimdi almaysyng ba?

Men Almanyng betine qaradym. Taghy da onyng janarynan esken jangha jayly, ghajayyp, jyly aghyndy sezip túrmyn.

- Nege almayyn, - dedim manaydaghylargha estirte kýlip. - Qashan almadym.

- Endeshe bar da úiyqta, - dedi Alma týsin qaytaryp. - Býgin jaqsymyn, eshtene etpeydi. Ýiine bar. Tanerteng kelesing ghoy...

- Tanerteng aitatyn bir manyzdy sharua bar.

- IYә, tanerteng aitarsyn.

Men Almanyng bólmesine baryp, kiyim salynghan sumkamdy aldym.

Keshkilik úzaq uaqyt úiyqtay almadym. Mengerushining kóne qalghanyna tang qaldym."Ózin-ózi óltirip tynatynyna kepil bolamyn" degen sóz esime týsti. Bәlkim osy sóz әser etken bolar. Áytpese kesip alsa, qan shyqpaytyn kesir adam ghoy...

Almany aldymen ong qolynyng sausaqtary joq kýiinde, odan keyin tútas bir qoly joq kýiinde kóz aldyma elestettim. Týk te joq. Keremet súlu. Qystygýni palitosymen jýrgende tipti bilinbeydi. Protez saldyramyz. Sol qolymen jazyp ýirenedi... Joq-joq! Tipti eshqanday protez saldyrmaymyz. Sol jalghyz qolymen-aq býkil halyqtyng kózinshe kóshede jýruge bolady. Ony jasyrugha bolmaydy... Songhy sheshim ózime qatty únady. Dәl solay  jýru mening jýregimdi shynayy taza sezimge, jylylyqqa bóleytin sekildi.

Ómirdegi sәttilik óte siyrek nәrse. Ol júrttyng bәrine birdey jete bermeydi. Biraq eng ýlken jalghyz sәttilikten keyin, qalghan sәtsizdikting bәrine de tózuge bolady. Qiynshylyqty jenuding eng bir ýlken qúraly - tózim. Tóze bilsen, barlyq azap ataulynyn  jýzi múqalyp, mayyrylyp, ótpey qalady. Mәselen, bireu moynyna 10 kg tas baylap  qoysa, 20 kg tas baylanbaghanyna shýkirshilik qylyp, janaghy kýiindi baqytty halge ainaldyryp jiberuge bolar ma edi. Áriyne, bolady. Sondyqtan qazir  qanday  auyr jaghdaydan da әlgi jolmen qútylyp ketuge bolady. Ol ýshin  tek tirshilik kerek. Tirlik kerek... Qol degen nemene?.. Qol degen týk emes...

Ras, dýniyening bәri adamnyng qolymen jasalady... Biraq, zúlymdyq ta adamnyng qolymen jasalmay ma?.. Zúlymdyq jasaytyn qoldy tez kesip tastamasa, bolmaydy...  Tez... kesip tastau kerek... Tez...

Men tanerteng erte oyandym. Keshegi oqighany, týngi oilarymdy eske alghanda úiqym birden  shayday  ashyldy. Tanertengi asymdy shala-púla iship, auruhanagha keldim. Syrtqy qaqpanyng kýzetshisi әli úiyqtap jatqan bolar dep oilap, qaghugha oqtalyp edim, biraq ashyq eken. Esik aldynda әldeqanday mashina túr. Ishke kirip, ekinshi qabatqa kóterilgende qyzmetke menen de búryn kelgen әldekim­der­ding dabyrlasqan dauystaryn estidim. Men shkaftan hala­tym­dy alyp kiydim. Áldeqaydan mengerushining qarlyqqan dau­sy shyghady. Búl nege erte kelgen?! Shoshyp qaldym. Joq, týk te joq. Obhodqa deyin bәribir aralamaydy... Oghan deyin ýlgiremin ghoy... Perdemen bólingen kabiynetten sestra әiel shyghyp, telefongha jarmasty. Meni kórip, basyn iyzedi.

- Anda bardyng ba? - dedi telefon nomerin ainaldyryp jatyp.

-    Qayda?

Sestra mening betime tanyrqay qarady da, trubkasyn qoya salyp:

- Ana qyz ólip qaldy ghoy,- dedi aqyryn ghana.

Jýregim auzyma tyghyldy. Demim bitip, jaghamdy aghyttym. Álgi sózdi estigen sәtte kónilimning týkpirinde osy jamanatty bilgendey, osylay bolaryn sezgendey bir týisik payda boldy. "Bilip em ghoy, osylay bolaryn sezdim ghoy... Sezdim ghoy..." "Ózin-ózi (yapyr-au) óltirip tynatynyna (úiyp qalghan shekemdi ústadym) kepil bolamyn..." (Men ekem ghoy óltirgen... Men ghoy...) Bólmening ishine qalay kirgenim esimde joq. Ýsh-tórt dәriger bar eken.

Tósekte shalqasynan jatqan Almany kórdim. Auzynan tili shyghyp, kózining qarashyghy tónkerilip ketken. Týrinen qatty qinal­ghany kórinip túr.

Jaqyndap kelip, bilegin ústadym. Suyp ketipti. Tamaghynda kókpenbek qoldyng izi. Ong qoly keudesinde jatyr. Ólgennen keyin ajyratqan bolu kerek.

"...Kepil bolamyn... kepil bolamyn... óltirip tynatyny..."

"Ayttym ba? - deydi bireu ishimnen. - Aytqanym  keldi me?.." Men jylamaugha tyrystym. Esirik kýide:

- Boldy endi, holodilinikke aparu kerek, - dedim da­uystap, ne aityp túrghanyma ózim týsinbey.

Keshke ólikti ata-anasy alyp ketti. Kelesi kýni jerleu­ge qatynastym...

* * *

Ol әngimesin ayaqtap, sigaret tútatty.

- Syra ishiniz, - dedim úzaq ýnsizdikten keyin. Sózdi bas­qa birdemege audarghym keldi. Biraq aua rayynyng ystyghynan da, gazet betindegi sayasy habardan da, qarsy bette otyrghan biykeshterding týr-sipatynan da әngime órbimedi.

- Syrasy eskileu eken, - dedim, týsip qalghan etiyketkanyng jazuyna ýnilip.

Ol ýndegen joq.

Ashyq kafe ishinde syra izdeushiler qaptap ketti.

- Rúqsat etiniz, - dedi dayashy qyz langet pen shanyshqy, pyshaqtardy aldymyzgha qoyyp jatyp. Sodan keyin  syralardyn  auzyn ashty.

Men ózimning pyshaq ústap túrghan ong qolyma ýreylene qaradym.