Erteng Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Ýkimetting keneytilgen otyrysyn ótkizetin boldy. Búl turaly preziydentting baspasóz hatshysy Berik Uәly habarlady.

Sóitip, Ýkimetting keneytilgen otyrysy ótedi. Ony Preziydentting ózi ótkizedi. Ótken jyldyng esebi tyndalady. Ekonomikalyq-sayasy ahual jayy aitylady. El-halyqtyng túrmys-tirshiligi turaly esep tyndalady. Atqarylghan, atqaryluy tiyis sharualar talqygha salynady.

Aqordanyng múnday alqa-qotan jiyny óterde júrt arasynda «Ýkimet otstavkagha ketedi eken» degen gu-gu әngimelerding aityluy әdetke ainalghaly qashan... Bú joly da. Sol sóz. «Ýkimet otstavkagha ketedi eken», «Mamin ketedi eken», «Mәsimov keledi eken» t.s.s. Uәjge birneshe sebepti sóz qylady. Sonyng biri – kórshilerdegi auys-týiister...

Resey men Ózbekstandaghy Ýkimet otstavkasy

Ótkende, 15 qantarda, Resey preziydenti Konstitusiyalyq reformalar turaly Joldau joldap, artynsha premier-ministr Dmitriy Medvediev bastaghan Resey Ýkimeti otstavkagha ketken edi.

Arada apta ótpey jatyp, Ózbekstan Ýkimeti de otstavkagha ketti. Odan beri orystar da, ózbekter de premier saylap ýlgerdi. Reseyde Mihail Mishustiyn, Ózbekstanda Abdulla Aripov premier-ministr boldy. Ekeui de eski hәm jana ministrler otryadyn jiyp, Ýkimet jasaqtady.

Búrynghy odaqtas elder arasyndaghy «Ýkimet otstavkasy» chellendjining kezegi endi bizge keldi me? Áleujelidegi әngimeler solay deydi. Álginde orys telearnalary «qazaqtar nauryzda saylau ótkizedi» dep әlem júrtqa әngime taratqan edi. Endi, mine, Preziydent Ýkimetting esebin tyndaytyny belgili boldy.

Saghyntaev otstavkasy. Mamin ne istedi?

Esterinizde bolsa, byltyr aqpanda sol kezdegi preziydent Núrsúltan Nazarbaev Ýkimetti ostavkagha jiberdi. Saghyntaev Ýkimeti berilgen tapsyrmalardy orynday almady, dep sókti. Ekonomika ósim kórsetpedi, JIÓ kórsetkishi tek shiykizat esebinen jasaldy, membaghdarlamalar sәtsiz boldy, qazynagha tabys týspedi, dedi. Sóitti de Baqytjan Ábdirúlynyng Ýkimetin ornynan alghan. Sodan keyin, Bәkeng az uaqytta birneshe qyzmet auystyryp jýrip, Almatygha әkim bolyp kelgen.

Al onyng ornyna Ýkimetti basqarugha Asqar Mamin taghayyndaldy. Sol Mamin Ýkimet basqarghanyna da jylgha juyqtapty. Erteng Asekender esep beredi. Saghyntaev jasay almaghan is Maminning qolynan keldi me? Erteng estiytin bolamyz.

Asqar Úzaqbayúly Baqytjan Saghyntaev Ýkimetining otstavkasynan keyin 21 aqpanda uaqytsha Ýkimetti basqardy. Al 25 aqpanda QR Premier-ministri bolyp taghayyndaldy. Ol 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynan bergi Qazaqstan Ýkimetin basqarghan onynshy adam.

Osy uaqytqa deyin kimder premier boldy?

1.Sergey Tereshenko (1991 jyl 16 jeltoqsan – 1994 jyl 12 qazan),

2.Ákejan Qajygeldin (1994 jyl 12 qazan – 1997 jyl 10 qazan),

3.Núrlan Balghymbaev (1997 jyl 10 qazan – 1999 jyl 1 qazan),

4.Qasym-Jomart Toqaev (1999 jyl 1 qazan – 2002 jyl 28 qantar),

5.Imanghaly Tasmaghambetov (2002 jyl 28 qantar – 2003 jyl 13 mausym),

6.Daniyal Ahmetov (2003 jyl 13 mausym – 2007 jyl 10 qantar),

7.Kәrim Mәsimov (2007 jyl 10 qantar – 2012 jyl 24 qyrkýiek),

8.Serik Ahmetov (2012 jyl 24 qyrkýiek – 2014 jyl 2 sәuir),

9.Kәrim Mәsimov (2014 jyl 2 sәuir – 2016 jyl 8 qyrkýiek),

10.Baqytjan Saghyntaev (2016 jyl 8 qyrkýiek – 2019 jyl 21 aqpan),

11.Asqar Mamin (2019 jyl 21 aqpan – kýni býginge deyin).

Árisin aitpaghanda anau Ahmetovting Ýkimetin júrt – «Ýndemeytin Ýkimet» dep atady. Mәsimov tizginshi bolghan tústa «Maghdyry tausylghan Mәsimov Ýkimeti» degen bagha berdik. Saghyntaevtyng Ýkimeti qazaq tarihynda – «әielder ketirgen Ýkimet» degen atpen qaldy. Al Maminning Ýkimeti she?

Mamin qyzmetke kiriskeli 11 ai

Asqar Mamin Ýkimet basqarghaly túp-tura 11 ai. Al Qazaqstan premierlerining qyzmettik hronologiyasyna kóz jýgirtsek, әr premier ortasha 2-3 jyl Ýkimet basqarghan eken. Solardyng ishinde eng úzaq uaqyt Ýkimet tizgindegen – Kәrim Mәsimov. Eki retkini eseptegende 7 jylgha juyqtaydy.

Sonymen, Ýkimet auysa ma? Jalpy dәl qazir Ýkimet auystyru qanshalyqty qajet? Orys pen ózbekting premier janartu «chellendjin» qazaq ta qaytalasyn degen qaghida joq-ty.

Jogharyda aittyq, osyghan deyin 11 ret Ýkimet «janarttyq». 10 adam premier-ministr kreslosyna otyrdy. Balghymbaev qaytys boldy. Qajygeldin shetelge ketti. Serik Ahmetov sottaldy. Tasmaghambetov pen Tereshenko zeynette. D.Ahmetov pen Saghyntaev әkim boldy. Mәsimov ÚQK-da tóragha. Al Toqaev – Preziydent!

Statkomnyng resmy sandary ne deydi?

Ary ait ta, beri ait, Asqar Maminning Ýkimeti әli kýshinde. Erteng esep beredi. Esep demekshi, Statistika komiytetining Mamin Ýkimetine qatysty birli-jarym deregin qaranyz...

1.2019 jyldyng songhy 9 aiynda ekonomikalyq ósim 4,3%-gha artqan eken. Búl Saghyntaev Ýkimetining kórsetkishinen 0,2%-gha joghary nәtiyje. Al 2015 jylmen salystyrghanda 2,3%-gha joghary kórsetkish. Mamin ekonomikasynyng negizgi drayverleri – sauda-sattyq, transport, baylanys jәne aqparat salasy dep kórsetilipti.

Asekenning aldyndaghy Saghyntaev Ýkimeti el ekonomikasyn shiykizatqa tәueldi etti dep sógis estigen edi. Al Asekeng sauda-sattyqqa kónil bólgen kórinedi.

2. 2019 jyldyng 11 aiynyng qorytyndysy boyynsha túrghyndardyng naqty aqshalay tabysy 5,8%-gha ósipti. Búl 2012 jyldan bergi eng maksimaldy kórsetkish eken. Minimaldy jalaqy eki mәrte kóterilipti. Sonyng ishinde, auylsharuashylyq salasynda 13,1%, qarjy jәne saqtandyru salasynda 25,9%, ghylym men tehnika salasynda 9,9%, membasqaru men qorghanys salasynda 9,7%, bilim salasynda 13,9%, densaulyq saqtau salasynda 12,7%, óndiriste 5,3%,sauda-sattyqta 5,6%, qúrylysta 4,2%.

3. 2019 jyly memlekettik industrialdy-innovasiyalyq damu baghdarlamasynyng ekinshi besjyldyghy ayaqtaldy. Onyng qorytyndysy boyynsha 4 maqsatty indikatordyng tek ekeuine qol jetkizilgen eken. Óndiristing (qayta óndeu óndirisi) negizgi kapitalyna qúiylghan investisiya 4,89 trillion tengeni qúraghan. Al meje - 4,50 trillion tenge bolghan. Búghan qosa, tauar eksporty 8,2%-dy qúraghan. Áuelgi meje 19% dep kórsetilgen. Sonday-aq, enbek óndirisi 4,2% bolypty. Ol jospar boyynsha 22% boluy kerek eken.

Búl QR Statistika komiytetining resmy aqparaty. Dese de, MIID baghdarlamasynyng qorytyndysy boyynsha Asqar Mamin Ýkimetin baghalau jәne әdeletsizdik bolar edi. Óitkeni, búl baghdarlama Baqytjan Saghyntaev túsynda bastalyp, ayaqsyz qalghan. Alayda Asekeng de qarap otyrmady. MIID baghdarlamasynyng ýshinshi kezenin bastap jiberdi. Ol 2020-2025 jyldar aralyghyn qamtymaq eken. Al ol baghdarlamagha bagha beru ýshin Mamin Ýkimetining kemi 2-3 jyldyq júmysyn jiyp-teru kerek.

Ahmetovtyng júmysy ýshin Mәsimovke, Mәsimovting júmysy ýshin Saghyntaevqa, Saghyntaevtyng júmysy ýshin Maminge bagha beremiz. Búghan deyin de solay bolghan. Búdan keyin de...

Sanaugha sausaq jetpeytin memlekettik baghdarlamalar bar. «Qazaqstan 2050», «Núrly jol», «Núrly jer», «Qazaqstan 2025 Strategiyalyq damu jospary», «Ýdemeli industrialyq-innovasiyalyq damu», «Bilim berudi damytudyng memlekettik baghdarlamasy», «Memlekettik tildi damytu baghdarlamasy», «Turizmdi damytudyng 2025 jylgha arnalghan baghdarlamasy», «Latyn grafikasyna kóshuding 2025 jylgha josparlanghan baghdarlamasy», «Biznesting jol kartasy 2020», «Júmyspen qamtudyng jol kartasy 2020», «Ónirlerdi damytu 2020», «Aqparattyq Qazaqstan 2020» t.b.

Búl bir premier-ministrding kezindegi qolgha alynghan sharualar emes. Al osylardyng esebin kim beredi?

Qazirgi tanda, el-halyqtyng kónilin alandatqan mәseleler az emes. Syrtqy sayasattaghy konuktura, sonyng ishinde alys-jaqyn kórshilermen aradaghy memleketaralyq ahualdy aitpaghanda, el ishindegi kóp balaly analargha beriletin atauly әleumettik kómek pen tútynushylyq tauarlar baghasynyng ósui, sheteldik kólikterge salynghan shekteu, baspana men basqa da әleumettik mәselelerdi sheshu manyzdy-aq. Al ony sheshuding joly – ay sayyn ministr auystyru emes ekeni әbden anyq. Jogharyda atalghan mәselelerdi sheshu ýshin – teorik sayasatker emes, sharuashylyq maman qajet. Áueli ekonomist kerek. Al premierligine 11 ay bolghan Asqar Mamin sol kategoriyanyng adamy deydi sarapshylar.

Premierdi jii auystyru qanshalyqty effektivti?

Ýkimet basqarghanyna 11 ay bolghan Asqar Úzaqbayúly men onyng Ýkimeti otstavkagha ketkennen dýnie janaryp, osyghan deyingi on premier tappaghan bapanqúiryq tabyla ketse kәne? Jyl sayyn premier auystyru Ýkimet júmysynyng drayveri bola ala ma? Búl qanshalyqty effektivti tәsil? Talqylayyq...

Abai.kz