Býgin Ýkimet ýiinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyq etuimen Ýkimetting keneytilgen otyrysy ótti. Oghan Ýkimet mýsheleri men ónir әkimderi qatysty. Áueli Ýkimetbasy Asqar Mamiyn, sosyn Últtyq bank tóraghasy Erbolat Dosaev, ýshinshi bolyp viyse-premier Berdibek Saparbaev sóz aldy. Asqar Mamin ózi premierlik etken 11 ailyqty, ótken jyldy qorytyndylap esep berdi. Bayandama jasady.

«Keremettin» kókesin Kólginov estidi

Ýshinshi bolyp sóz alghan viyse-premier Berdibek Saparbaevtan song mikrofon astana әkimi Altay Kólginovke tiydi. «Keremettin» kókesin de osy Kólginov estidi. Preziydent Toqaev Onyng júmysyna ong bagha berip, barlyghynyng kózinshe maqtady.

Toqaev: Elorda әkimine qatysty aitatyn bolsam, onyng jýrgizip jatqan belsendi júmysyn ong baghalaymyn. Qala túrghyndarymen, onyng ishinde mәselesi bar audan túrghyndarymen kezdesu júmystary jaqsy jýrip jatyr. Adamdarmen kezdesip bizding sayasatymyzdy, onyng ishinde elorda túrghyndary atap ótetin mәseleler men mýmkindikterdi týsindirip jýrsiz.

Memleket basshysy kýn tәrtibindegi taghy bir mәsele - astanany, onyng ishinde qala shetin әleumettik, túrghyn-ýy jәne kólik infrastrukrasymen qamtamasyz etu keregin aitty.

Toqaev: Ýnemi qalany kóriktendirumen ainalysu kerek. Búghan audan әkimderin de, sonymen qatar, orynbasarlarynyzdyng birin de tartuynyz kerek. Kerek mamandar jetpese, alynyz. Ýkimetpen kelisip, búl qyzmetke kimdi tartugha bolatynyn aqyldasynyz. Sebebi kez kelgen qazaqstandyq bolsyn, sheteldik azamat bolsyn qalanyng kórkine nazar audarady. Áriyne, ol klimattyq jaghdaygha da baylanysty ekenin týsinemin. Búl jerde onay is joq, ýnemi qalany abattandyrumen ainalysu kerek. Sebebi astana - memleketimizding ainasy.

Abay toyyna bólinetin shyghyndy qysqartudy tapsyrdy

Kezek ShQO әkimi Daniyal Ahmetovke keldi. Preziydent Abay toyyna júmsalatyn qarjyny baqylaugha aludy tapsyrdy. Tipti, Abay toyyna bólinetin shyghyndy qysqartu kerektigin aitty.

Toqaev: Búl shara – Úly túlghany úlyqtaugha arnalady. Sondyqtan, kóp kәnsert ótkizip, shetelden әrtis shaqyryp әure bolmanyzdar. Tipti, demeushilerding kómegimen bolsyn... Menshe bolsa, naqty-naqty is-sharalardy ótkizu kerek. Iskerlik formatta ótui tiyis. Siz әkimderding ishindegi eng tijirbiyeli mamansyz. Abaydyng 175 jyldyghy ayasynda ótetin is-sharalardy baqylaugha aluynyz kerek. Barlyq is-sharalar osy baghytta ótui kerek.

Preziydent Toqaev Semeyge arnayy status beru turaly, onan song Búqtyrma su qoymasyna kópir salu jayyn aitty.

Toqaev: Mening sheshimimmen Semeyge «tarihy ortalyq» mәrtebesi berildi. Búl jay ghana atau emes. Biraz júmys jasau kerek. Búl tarihy ortalyqtyng túrghyndary Ýkimet nazarynda ekenin sezinui kerek. Meninshe, búl sizding qolynyzdan keletin is. Ótkende kezdestik. Ónirding әleumettik-ekonomikalyq ahualyn talqyladyq. Kórsetkishter jaman emes. Búqtyrmagha kópir salatyn bolyp kelistik. Búl әleumettik manyzy bar nysan. Búl qarapayym halyqqa ghana paydaly emes. Sonday-aq, qosymsha investisiya tartugha mýmkindik beredi. Sondyqtan osy mәselemen ainalysu kerek.

Toqaev Batalovqa: Oblysqa is-saparmen baramyn. Kóremiz...

Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Almaty oblysy әkimi Amandyq Batalovty jauapqa aldy. Oblysty gazdandyru jayyn súrady. 30 payyzdyq kórsetkishting az ekenin eskertti. Óz kezeginde әkim Amandyq Batalov biyl gazdandyru júmysyn 56 payyzgha jetkizetinin aitty. «Men әueli, búl qyzmetke kiriserde kórsetkish 9-11 payyz ghana bolghan» dep sóiledi.

Toqaev: Gazdandyrugha qatysty súraq tuyndap otyr. Mendegi derek boyynsha, 470 eldi-mekenning tek 30 payyzy gazben qamtylghan eken. Ne boldy? Ne mәsele?

Batalov: Ýkimetting qoldauymen, biz Almatydan Taldyqorghangha deyin 254 shaqyrym gaz magistralynyng júmysyn ayaqtadyq. Sosyn óz budjetimizden qarjy bólip, Tekelige deyin gaz tarttyq. Qazir Taldyqorghannan Ýsharalgha gaz tartylyp jatyr. Jol-jónekey eki audan qamtylady. Al gaz tartyluy kerek eldi-mekender turaly aitar bolsaq, biyl biz jalpy 1,4 million adamgha gaz jetkizemiz. Búl oblys halqynyng 56 payyzy gazben qamtylady degen sóz.

Toqaev: Biyl, ekinshi jartyjyldyqta oblysqa is-saparmen baramyn. Kóremiz...

Byltyr inflyasiyadan «chempion» boldyq...

Toqaev: Ýkimet josparlanghan kórsetkishterge qol jetkizdi. Makroekonomikalyq jaghday túraqty. Álemdik ekonomikadan qalyp qoyghan joqpyz. Jaqsy júmys. Shaghyn biznesti tekseruge moratoriy engizilgen. Ýkimet Preziydent tapsyrmasyn oryndap jatyr dep aitugha bolady. Dese de, ekonomkalyq damu mәselesi әli de ózekti. Ótken jyly biz infliyasiyadan «chempion» boldyq... 2019 jyldyng 11 aiynda JIÓ-ge shaqqandaghy nesie portfeli 23 payyzdan 22 payyzgha tómendegen.

Ýkimet sheshim qabylday bilui kerek

Toqaev: Reformalardy iske asyru barysy bayau jýrip jatyr. Moyyndau kerek. El ekonomikasy ýshin reformalardyng baghdarlamalaryn әzirleu manyzdy. Bizge negizgi problemalardy sheshetin jana ekonomikalyq bagham kerek. Reformalardy jýzege asyru ýshin sheshim qabylday bilu kerek. Men Ýkimetti sheshim qabyldaugha shaqyramyn.

Sosyn Ýkimet mýshelerin, yaghny ministrlerdi sheshim qabylday almaytynyn aityp,eskertu jasady.

Toqaev: Qazirgidey Halyqaralyq bәsekelestik jaghdayynda búlay júmys jasaugha bolmaydy. Reformalardy jýzege asyru kerek. Preziydent te, Premier-ministr de baqylaushy bolyp, tóbelerinen tónip túruy mindetti emes. Sondyqtan, memlekettik apparat tiyimdi jәne jyldam júmys jasau kerek.

Kreditti tóley alatyn adamgha beru kerek

Toqaev: Byltyr qiyn jaghdaygha tap bolghan jyrty milliongha juyq adamnyng qaryzy jabyldy. 1,2 milliongha juyq qazaqstandyqtyng tútynushylyq nesiyeleri boyynsha ósimpúldary men aiyppúldary keshirildi.

Kreditti tóley alatyn adamgha beru kerek. Bizde jeke túlghalargha beriletin nesie 6,7 trillion tenge bolghan. Ol erteng qaytaryla ma, joq pa, taghy belgisiz...

Sondyqtan bank jýiesin retke keltiru kerek. Múny keyingi qaldyrmay, qazirden bastap qolgha alu qajet. Últtyq bank bir retin tabuy tiyis.

Qymbat kólikter, forum, seminarlargha moratoriy jariyalaudy úsyndy

Toqaev: Qymbat kólikter men jihazdar alu, týrli forumdar men seminarlar ótkizuge ketetin shyghyndargha úzaqjyldyq moratoriy jariyalaudy úsynamyn. Is-sharalar tәjirbiyelik jәne iydeologiyalyq túrghydan paydaly boluy kerek.

Demonopolizasiya boyynsha

Toqaev: Ýkimet naqty sharalardy qabyldap, demonopolizasiya boyynsha naqty sharalardy qabyldauy qajet. Ákimshiilk jәne ekonomikalyq kedergilerdi joyyp, jana kәsipkerlerge mýmkindik jasau kerek.

Toqaev: Úshaq apatynan zardap shekkender ótemaqy almaghan. Nege?

Preziydent Bek Eyr apatynan zardap shekkenderding әli kýnge ótemaqy almaghanyn, Ýkimet pen әkimdikter zardapshekkenderge kómek sórsetui kerektigin aitty.

Toqaev: Ókinishke oray, ótkende Bey Eyr úshaghy apatqa úshyrady. Maghan sol apattan zardap shekkenderden hattar kelip jatyr. Olar ótemaqy almaghan. Keybiri auruhanada jatyr. Keybiri enbekke jaramsyz bolyp qalghan. Búghan baylanysty ne istelip jatyr?

Óz kezeginde viyse-premier Roman Skyalr qaza tapqandardyng otbasylaryna 4 million tengeden berilgenin aitqan.

Sklyar: Jolaushylardyng barlyghy saqtandyrylghan. Jaqyn arada ótemaqy beriledi. Qazir qajetti qújattar dayyndalyp boldy. Zardap shekkender әrtýrli aimaqtardyng adamdary. Jalpy 52 adam. Olargha Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi men jergilikti basqarushy organdar kómektesedi.

Toqaev: Jyldamdatu kerek. Búl mәselege әkimderding nazaryn audaramyn. Ýkәimet pen әkimdikter kómektesui kerek. Búl problemany tezdetip sheshinizder!

Memlekettik holdingter jәne trilliondar

Toqaev: 2007-2018 jyldar aralyghynda memlekettik holdingterge 7 trillion tenge bólinipti. Búl az aqsha emes. Demek, el de júmystarynyng nәtiyjesin kórui kerek. Esep komiytetining mәlimetinshe, jýielik problemalar bar. «Bәiterek» holdingi. Búl – 68 úiym. Onyng 11-i enshiles úiymdar. 2,8 myng qyzmetker. «QazAgronyn» 3 enshiles kompaniyasy bar. 2 myng qyzmetker. «Bәterektin» әkimshilik shyghyny 54 milliard tengeden asqan. Onyng 24 milliardy jalaqy eken.

Pedagogtyq kadrlar jetispeushiligi turaly

Toqaev: Diplom satyp, joghary bilimning bedelin týsiretin jekemenshik oqu oryndarynan birjola qútylu kerek. Búl mәseleni osy jyly sheshuimiz qajet.

Sheteldik nomerli kólikterge 1 jylghy uaqyt beriledi

Memleket basshysy sheteldik nomerli kólikter mәselesin sóz etti. Qúzyrly organdargha tapsyryp, mәseleni sheshuge 1 ay uaqyt berdi.

Toqaev: Qazir Qazaqstanda EAEO elderinen әkelingen kólikter problemasy ózekti bolyp túr. Olar dәl uaghynda tirkeuge alynbaghan. Mysaly, bizding azamattar Resey men Qyrghyzstannan kólikti senimhatpen satyp alyp jatyr.

Al Armeniyadan bizding elding zannamalaryn búza otyryp, tehpasport jasatyp satyp alady. Onday kólikterding deni esepke, tirkeuge alynbaydy. Onday kólikter óte kóp.

Mәseleni sheshu ýshin Ýkimetke 1 ay uaqyt beremin. 2020 jyldyng 1 aqpanynan bastap 1 retki uaqytsha tirkeu jasap beru kerek. Ol 2021 jyldyng 1 nauryzyna deyin ghana jaramdy bolady. Onday kólikter tehnikalyq reglamentterge say boluy kerek. Azamattar baj salyghy men tirkeu aqysyn tóleui tiyis. Uaqytsha tirkelgen kólikterdi satugha nemese basqa adamgha senimhat arqyly beruge bolmaydy.

2021 jyldyng 1 nauryzyna deyin kólik iyeleri kedendik salyqty tólep, tirkeuge túrulary kerek. Nemese, kólikti elden shygharu, әitpese zang ayasynda jýzege asyru kerek.

Toqaev: Kórgenderinizdey, men býgin sógis jariyalamaymyn. Kemshilikter joq emes. Sógis jariyalau – mәselening sheshuding tiyimdi tәsili emes. Búl mening prinsiypim. Kemshilikterdi týzetuge mýmkindik beremin. Kóktemte búl mәselelerge qayta oralatyn bolamyz.

Ayta keteyik, osyghan deyin әleumettik jelide býgingi Ýkimet otyrysynan keyin Asqar Mamin bastaghan Ýkimet mýsheleri otstavkagha ketedi degen әngime taraghan. Alayda, Preziydent býgingi Ýkimet esebinen son, Maminge әri qaray júmysyn jalghastyrudy jәne berilgen tapsyrmalardy oryndau qajettigin aityp, senim bildirdi.

Abai.kz