QR Bilim jәne ghylym ministri

Ashat Aymaghambetovtyng nazaryna!

Álemning alpys shaqty elinde bolyp, Qazaqstanyn, qazaghyn nasihattaghan jәne ol elderde qazaq tarihyna baylanysty derek esty qalsa, ony tәptishtep bilip, jazyp alyp, eline, halqyna asygha jetkizip jýretin qalamger Ánuar Túrlybekúly Álimjanovtyng tughanyna biylghy mamyr aiynda 90 jyl tolady.

Taldyqorghan oblysy Ýigentas audanyndaghy Qarlyghash auylynda dýniyege kelgen Ánuar 1949 jyly Lepsi pedagogika uchiliyshesin, 1954 jyly Qazaq memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin tәmәmdady. Jurnalshy qyzmetin oblystyq "Almatinskaya pravda" gazetinen bastap,1955 jyldyng nauryz aiynan "Liyteraturnaya gazetanyn" Qazaqstan men Orta Aziyadaghy menshikti tilshisi, keyinirek: "Leninskaya smena" gazeti redaktorynyn  orynbasary; «Pravda» gәzetining Orta Aziya men Qazaqstandaghy menshikti tilshisi; "Qazaqfilim" kinostudiyasynyng Bas redaktory; "Qazaq  әdebiyeti" gazetining Bas redaktory; Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng 1-hatshysy (1971- 1979 jyldary. Búl merzimde KSRO Jazushylar odaghy basqarmasynyng da hatshysy boldy), odan son: Avtor qúqyn qorghau jónindegi Býkilodaqtyq assosiyasiyanyng Qazaq bólimining basshysy; Tarihy jәne mәdeny kóne eskertkishterdi qorghau jónindegi Qazaq qoghamy Ortalyq kenesi prezidiumynyn, Qazaqstannyng kommersiyalyq «Tan» tele-radio assosiyasiyasynyng tóraghasy boldy. Qazaqstan Mәdeniyet qorynyng tóraghasy qyzmetin atqardy. Respublika Jogharghy Kenesi deputattyghyna tórt   mәrte saylandy.  Jogharghy Kenes prezidiumyna birneshe ret mýshe  boldy. KSRO Jogharghy Kenesine deputattyqqa saylandy. SOKP-nyng XXIV jәne XXV-qúryltaylarynyng delegaty.

Á. Álimjanov KSRO-nyng Aziya jәne Afrika elderi jazushylarymen baylanys komiyteti tóraghasynyng orynbasary; Afrika halyqtarymen dostyqtyng KSRO Assosiasiyasy basqarmasynyn, Afrika halyqtarymen dostyqtyng Qazaq Assosiasiyasy Prezidiumynyn, Aziya jәne Afrika jazushylary assosiyasiyasy men  Europa mәdeniyeti qauymdastyghynyn  mýshesi, «Qazaqstan-Japoniya» halyqaralyq qoghamynyng preziydenti boldy. Aziya jәne Afrika jazushylarynyng 1973 jyly Almatyda ótkizilgen V-konferensiyasyn úiymdastardy. Ál-Farabiyding tughanyna 1100 jyl toluyn atap ótudin  úitqysy boldy. 1991 jyldyng basynda Qazaqstan Sosialistik  partiyasynyn  tóraghalyghyna saylandy.

1991 jylghy qazan aiynyng 29-ynan jeltoqsannyng 26-syna deyin KSRO Jogharghy kenesining Respublikalar kenesin basqaryp, 26-jeltoqsanda KSRO-nyng ydyrauy turaly deklarasiyagha qol qoydy.

Ánekeng Qazaqstan Lenin komsomoly, Qazaq KSR Memlekettik, Halyqaralyq Dj. Neru atyndaghy, Agustino Neto atyndaghy silyqtardyn, Kongo respublikasy, «Lotos» jurnaly silyqtarynyn, "Qúrmet belgisi", «Halyqtar dostyghy» ordenderining iyegeri, Qazaqstannyng Halyq jazushysy atandy.

Hikayattary: «Sumen jәne jermen elu myng mili» (1962 j.); «Kýnge bet alghan keruen» (búnyng jurnaldaghy núsqasyn oqyp riza bolghan Múhtar Áuezov Ánuardi shaqyryp alyp, talabyn quattap, hikayatyna alghysóz jazyp, kitap baspasyna joldaydy. 1960-jyly. Kitap 1963-jyly shyqty); «Kógildir taular» (1964); «Alauly nayza» (1965); «Otrar siy» (1966);  «Tanym» (1993).

Romandary: «Mahambetting jebesi» (1969); «Jaushy» (1969); «Rudaky taghy» (1974); «Ústazdyng oraluy» (1979); «Adam joly» (1984).

«Jaushy» romany boyynsha kinofilim týsirildi.

...Ánekeng shet elderge barghanynda bir ghana Qazaqstannyng emes, Orta Aziyanyng da mәdeniyet-әdebiyet elshisi, jarshysy bolghany anyq. Ol qyrynan  eki mysal.

1. 

Dorogoy ANUAR! Ya prochital tvoy prekrasnye, teplye slova o turkmenskoy liyterature y otzyv o tvorchestve nashego klassika Mahtumkuly v dny tvoego prebyvaniya v Indii. My ocheni blagodarny tebe!

Mne govorili, chto Vy buduchy v Indiy uviydely mnogochislennye materialy kasaishiyesya Turkmenii, turkmenskoy liyteratury y Mahtumkuliy.

Ocheni y ocheni proshu, esly Vy otmetily u sebya gde (v kakom gorode) y chto viydely ily nashli, daly by mne znati. Esly Vam ocheni trudno eto sdelati, to ya mog by poslati k Vam spesialino cheloveka. Potomu chto ety materialy dlya nas ocheni senny, tem bolee ya sam sobiraisi v Indii v serediyne noyabrya. Obnimai!

Berdy KERBABAEV. Ashhabad. 14. H. 1970 g.

2.

Predsedatelu Soveta respublik Verhovnogo Soveta SSSR tov. ALIMJANOVU A. T.

Uvajaemyi  ANUAR TURLYBEKOVICh!

Mne priyatno otmetiti, chto meropriyatiya, posvyashennye 850-letii so dnya rojdeniya nashego velikogo zemlyaka, koriyfeya mirovoy liyteratory Nizamy Gyandjevi, proshly v Moskve na vysokom organizasionnom y duhovno-esteticheskom urovne. Y otkrytie pamyatnika poeta v stoliyse strany, y torjestvo v akademicheskom Bolishom teatre ostavily neizgladimyy sled v pamyaty naroda Azerbaydjana. My prekrasno ponimaem y vysoko senim Vash lichnyy vklad v etot bolishoy uspeh. Spasibo za vsyo!

Ayaz MUTALIBOV, Preziydent Azerbaydjanskoy Respublikiy.

BAKU. 30 oktyabrya 1991 g.

Ánuarding múraghatyndaghy maqala, audarma jәne hattarmen tanysu barysynda ómirde óte qarapayym bolghan qalamdas aghanyng adamy qadir-qasiyetin, qalamgerlik  kýsh-quatyn tany týstim. Áserimdi qysqasha aitsam:

birinshiden, Ánekenning halyqaralyq dengeyde tanymal bolghanyn shet elder ziyalylarynan kelgen jyly lebizdi ondaghan hatty oqyp sýiindim (ras, keregharlyqsyz ómir bolghan ba, ózimizden, Reseyden әldebireuler Ánekene: «Sen últshylsyn! 1986 jylghy jeltoqsan oqighasy ýshin basshylardy kinәlәdin, jan kerek bolsa, basqa jaqqa ket!» dep jauygha, qorqyta  hat  jiberipti);

ekinshiden, Qorqyt ata men әl-Farabi, Abay, Shәkәrim, Qúrmanghazy, Mahambaet, Jambyl, Shoqan, Mústafa Shoqay, Ahmet Baytúrsynov, Jýsip Aymauytov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev aghalarymyzdy jәne bergi qúrdas, ini aqyn-jazushylarymyzdyng birazyn orys oqyrmandaryna keng tanystyra tanymdy maqalalar jazghan;

ýshinshiden, Sәken Seyfullinning eki әngimesin, bir hikayatyn jәne Beyimbet Maylinning «Shúghasynan» orys tiline ýzindi audarghan;

tórtinshiden, Ánekeng 1989 jylghy shildede Semey qalasynda ótkizilgen halyqaralyq konferensiyada jәne 1990 jyly Úly Britaniyanyng Qauymdar palatasynda әdetinshe jalyndap sóilep, Semey poligonyn jabudy jәne dýnie jýzinde atom-yadrolyq qaru jasaudy, synaudy toqtatudy talap etken. Ánuar – sosialistik elderding әleminen Londonnyng tórinde sóilegen jalghyz qayratker;

besinshiden, Qazaqstanyna, qazaghyna kýie jaqqandargha dereu qarsy túryp, «Liyteraturnaya gazeta» men «Komsomoliskaya pravda» gәzeti betinde jauap bergen. «Molodaya gvardiya» jurnalynda N. Kuzimin degenning «Soghystan soghysqa deyin. Týngi әngime» jazbasy jariyalanyp, onda Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepovten bastap birneshe aqyn-jazushymyzgha kýie jaghylghanda, namysqa qamshy basyp, oghan baspasóz betinde birinshi bolyp toytarys bergen;

altynshydan, qazaq әdebiyetining jas talanttaryn, arqaly aqyndaryn KSRO-daghy jәne shet elderdegi qalamdastaryna tanytugha kýsh salghan (mәselen, Múqaghaly Maqataevtyng 55 óleni men 3 dastanyn orys tiline audartyp, ózi alghysóz jazyp, «Zov dushi» dep  atap  shyghartqan);

jetinshiden, ózimiz atyn ataudan jasqanyp jýrgen jyldary «Zarzaman» jyraularynyng jәne berirektegi «últshyl, kertartpa» aqyndarymyzdyn  biraz ólenderin orysshalatyp (qúrastyrudy Múhtar Maghauinge tapsyryp), Leningrad baspasynan «Poety Kazahstana» degen atpen jinaq etip  shygharudyng jolyn tapqan;

segizinshiden, 1967 jyly bolar, shet elderge kezekti bir saparynda Qarashy qalasyna at basyn tiregen Ánuardi Pәkistannyng kórnekti suretshisi Salyh Ayyn Ortalyq bank ghimaratyndaghy Suretter galereyasyna alyp barypty. Ishki qabyrghagha mayly boyaumen salynghan kóne suretter arasynda  qazaqy rendi bir kisining dombyra ústap túrghan suretin kóre qalghan Ánekennin: «Búl kim?» degenine Salyh: «Búl - Ábu Nasyr Múhammed әl-Farabi. Ábu Sinadan bastap barlyq ghúlamalarymyzdyng ekinshi ústazy. Bizding osynda ornalasqan kitaphanamyzda Aristotelidin, Evklidtin, Ptolomeyding enbekterine jazghan týsinikteri, ózining kóptegen jazbalary bar», dep jauap qayyrypty. Ánuarding sol sәtte qanday sezimge bólengenin oilap bayqanyzshy!.. Ol sol suretti Ayyngha kóshirtip alyp, elge oralysymen qylqalam sheberimiz Ybyraev  Bekke tolyqtyra aityp otyryp saldyryp, babamyzdyng býginde bizge  qymbat beynesin alghash jasatty! Farabitanudy negizdegen ghalym Mashanov Aqjan aghamyzben qanattasyp, әl-Faraby enbekterining nasihattaluyna kóp kýsh júmsady. «Ústazdyng oraluy» atty roman jazdy. Búl tarihy romany - әrqashanghysynsha múqiyat zertteuining nәtiyjesi  desem, oghan  dayyndyq  kezenindegi myna tújyrymy dәlel:

«Kak o genialinom uchenom drevnosty govorit o nem v statiyah y leksiyah krupneyshiy liyterator y istorik Aljira Bashir Hadj Aliy.Trudy Muhammeda ali-Faraby y knigy o nem do sih por ostaitsya obektom pristalinogo vnimaniya uchenyh Kaira y Stambula, Damaska y Bagdada, Tegerana, Samarkanda, Dushanbe, Gerata y Almaty. V bibliotekah Londona, Parija y Berlina vot uje mnogo vekov hranyat kak bessennoe sokroviyshe ego traktaty, perevedennye na yazyky narodov Evropy...».

Aytpaqshy, eger janylyspasam, 1958 jyly «Diplommen – selogha!» degen býkilodaqtyq ýndeu jariyalanghanda Ánuar «Liyteraturnaya gazetada» ashyq qarsy maqala shygharyp: - Qazaq jastaryn qashangha deyin mal sonyna salyp qon kerek? Olar tehnikalyq bilim alyp, ónerkәsip salalarynda qyzmet isteuge, injener bolugha qúqyly! - degen bolatyn. Osy orayda diplomat Bolathan Tayjannyng «Jazbalaryndaghy» (1966 j.) myna bir syry esime týsti:

«Qazaqstannyng tyng jәne tynayghan jerlerin iygerudi bastarda Kenes ýkimeti, kompartiyasy, kәsipodaghy birigip, arnayy qauly shygharypty. Onda: Qazaqstannyng Tyng ólkesin iygeruge baratyndargha on jylgha ósimaqysyz nesie berilsin; eger kolhoz-sovhozdarda istep jatqan sharualar tyng ólkesine baratyn bolyp, al olar óz kolhoz-sovhozdaryna boryshty bolsa, ol boryshy óshirilsin; eger Qazaqstangha bara jatqanda sharualar ózderining siyryn, shoshqasyn, tauyghyn ala ketemin dese, memleket esebinen tegin jetkizilip berilsin, al malyn Qazaqstangha aparmaymyn, qaldyryp ketemin dese, arnayy anyqtama alsyn, Qazaqstangha barghanynda  sol anyqtama boyynsha Qazaq KSR ýkimeti olargha sol mólsherde siyr, tauyq, shoshqa beretin bolsyn; Tyng ólkesine barghandar eng birinshi kezekte baspanamen, nemese soghan qajetti qúrylys materialdarymen qamtamasyz etilsin, delingen. Qazaqstangha basqa respublikalardan baratyndardyng bәrine osylaysha kóptegen jenildik jasaudy mindettegen qaulynyng sonynda:  «...búl sharttar men jenildikter Qazaqstannyng túrghyndaryna  qoldanylmasyn», delinipti.

Qysqasy: tyng iygeruge baratyn syrttaghylargha «kommunizm jasalyp», ishtegilerge, yaghny qazaqtargha kónil audarudyng keregi joq delingen. Súmdyq emes pe?! Qazaqty qorlau ghoy?!. Sóitip qystyghyp jýrgenimde bir kýni Mәskeude jazushy Ánuar Álimjanovty kezdestire qalyp, qaulynyng qolyma týsken kóshirmesin kórsetip: «Áneke-au, Siz - internasionalistsiz, al endi kóriniz, mine», dedim.

Ánekeng namystan jaralghan qazaq edi ghoy! Býkilodaqtyq әdebiyet instituty ótkizgen kezdesude shiryghyp sóilep, odan keyin gәzetke maqala shygharyp, janaghy qaulynyng óktemdikting eng soraqy faktisi bolghanyn, odan qazaq halqy materialdyq ta, moralidik te orasan ziyan shegerin ótkir aitty da, jazdy da.

Djavaharlar Neru atyndaghy halyqaralyq silyqtyng laureaty, әlemge әigili publisist - jazushy Ánekeng sol jyly Lenindik silyqqa úsynylghan-dy. SOKP Ortalyq komiytetindegi syrlas joldastarymnyng birinen ondaghy әperbaqan shovinisterding Ánuargha dereu qarsy túryp, onyng aty-jónin tizimnen syzdyrtyp tastaghanyn estip: «Kesirim tiyip ketti-au! Aytugha nege ghana asyqtym eken?!» dep qatty ókindim. Sodan birde Ánekenning Mәskeuge kelgenin estip, izdep meymanhanagha baryp jolyghyp, ókinishimdi bildirip, keshirim súradym. Ánekeng óte qarapayym, kishipeyil adam edi ghoy, balasha beyqam  kýlip: «Bóke-au, biz silyq ýshin tughan joqpyz ghoy, shyndyqty aitu ýshin tudyq  qoy?! Maghan anau albasty qaulyny aitqanyng jaqsy boldy, keshteu bolsa da, talaydyng kózin ashtyq emes pe?!. Ol bizding jenisterimizding basy boldy, ony jumau obal bolady», dep sylq-sylq kýlip, dastarqan jaydy... Shyndyqtan janylmay ómir sýru baqyt eken!».

Ánuar Álimjanovtyng eline, halqyna sinirgen osynshama qyruar enbegi kózi qaraqty qazaqstandyqtargha mәlim ekeninde shýbәm joq. Alayda qay salada da bilmeytinder boluy mýmkin ghoy. Mәselen, әl-Faraby atyndaghy últtyq memlekettik uniyversiytetimizdi rektory akademik Gh.Mútanov myrza.

Uniyversiytetting jurnalistika fakulitetin tәmәmdaghan týlekterining birimin, 2-3 jylda bir baryp, kitaphanasyn, auditoriyalaryn kórip, kezdese qalghan kóztanystarymmen әngimelesip, sonau kezdegi kóp jәitti kóz aldymnan ótkizip, ókinip te qaytamyn: bizge dәris oqyghan úlaghatty aghalarymyzdyng bәri  oralmas sapargha attanyp ketken...

Rektorat «Ónegeli ómir» degen atpen kitap shygharyp keledi. 2014 jyly kýzde barghanymda kórip, qaysybirin sholyp shyqtym. Bir týsine almaghanym: «Bizding týlegimiz!» dep maqtanysh etulerine әbden bolatyn halyqaralyq dengeydegi jurnalist-publisist, qalamger, kezinde Úly ústazy Múhtar Áuezovti әlde mýgedektikten, әlde ajaldan aman alyp qalghan Ánuar Álimjanov jayynda kitap shygharu bylay túrsyn, ne fakulitette, ne kafedrada, ne rektoratta eshqashan eshtene aitylmapty. «Tez týzetuge bolatyn aghattyq qoy, sәti kelip te qaldy» dep oy týiip, 2014 jyly qyrkýiekting 20-sy kýni Gh.Mútanovqa hat jazyp, aldymyzdaghy mamyrda Ánuarding 85 jyldyghy túrghanyn, ony arnap kitap shygharumen atap ótulerine mýddeli ekenimdi, qajet bolar maqala, foto-suretpen tolyq qamtamasyz etuge әzir ekenimdi aittym. Ózderindegi dәstýrge say «Ánuar Álimjanov auditoriyasy» boluyn qaladym. Aragha jyl salyp, oghan taghyda hat joldadym. Eki hatym da adaspas, joghalmas ýshin elektrondy poshtasyna salyndy, biraq ne bugha, ne sugha ainalyp ketse kerek, habar-oshar bolmady. Ol qalay? Rektor әlde Ánuarding uniyversiytetting jurfagynda oqyghanyn, jalpy kim bolghanyn shynymen bilmey me? Ózi bilmegen kýnde orynbasarlaryn mening hatymmen tanystyru, pikirlesu qiyn emes edi ghoy?.. Álde Ánekenning jaqsy ataghy ishin әli kýidirip jýrgen bireuler aruaqtyng ýstinen qyzyl su jýrgizip qoydy ma? Ol da mýmkin. Óitetin «ónerlilerimiz» jetkilikti.

Sóitip, ózin úshyrghan úyasy Ánuargha ógey bolyp túr. Ózge joghary oqu oryndaryn bitirgen: agronom, zootehniyk, dәriger, geolog, pedagog, múnayshy,  qúrylysshy, suretshi, t.b. mamandyq iyelerin әspetteushi «Ónegeli ómirdin» dizgin-shylbyryn ústaushylar bar qúrylyqta óshpes izi jatqan Ánuar Álimjanovtyng aruaghyna taghzym eter emes. Tap múnday «tabandylyqty» kórgen de, kórmegen de «armanda» deyin. IYә, «qazanshynyng erki bar, qaydan qúlaq shygharsa», tipti shygharmay qoysa da.

Alayda, olardyng myna bir hatty «oqy salghandary» ziyandy bola qoymas (orys tilindegi núsqasy):

Dorogoy Gospodin ALIMJANOV!

Eto pisimo yavlyaetsya popytkoy rasskazati Vam, kak my vysoko senim Vash vizit v nash kolledj. Slova yavlyaitsya bedneyshim sredstvom vyrajeniya chuvstv moih studentov y moih lichnyh. Net voprosa, chto vesi  ih opyt, kotoryy ony iymeiyt ot jizny v kolledje ne prevyshaet vsego togo, chto ony postigly za to vremya, chto Vy byly s namiy.

Liyteratura, kulitura y istoriya kazahskogo naroda, o kotoryh vy govorily tak krasnorechivo, pokazalisi nam chudesnoy kartinoy, vosproizvedennoy pered nashimy glazami. Studenty vposledstviy govorily o vashey skromnoy manere derjatisya, kotoraya zavoevala ih serdsa.

My takje ocheni rady vstrechy s Vashim perevodchikom, Miss Aurie, kotoraya prodelala znachiytelinuiy rabotu po vyrajenii ne toliko Vashih slov, no y ogromnyh chuvstv vmeste s myslyami, kotorye byly Vamy vyskazany.

Eshe raz, moy drug, primiyte nashu iskrennuu blagodarnosti. Kazahskiy narod vsegda budet jiti v nashih serdsah. Teperi eta strana ne budet dlya nas vsego lishi dalekoy zemley na karte. My teperi mnogoe znaem o ney.

Jelaem Vam blagopoluchnogo vozvrasheniya domoy y dalineyshego uspeha v vashem trude!

Iskrenne Vash: professor Edvard S.MEYHARD, Preziydent Assosiasiy Negrityanskih professorov Ameriki. 10. HI. 1970 g.

Ghabbas Qabyshúly  

Abai.kz