Ol kezde men 5 jasta edim. Sol jyly qys qatty boldy. Ony keyin «1968 – 69 jyldary Meshin júty» dep atady. Ákem Kýneshan mal baghatyn. Jan jaghyn biyik tau qúrsaghan, Layly degen jerdi qystadyq. Búl Han-Tәniri aumaghyndaghy biyik silemderding biri. Qar qalyng jaudy. Ol az bolghanday qystyng suyq bolghany sonday, qardyng beti múz bolyp qatyp qaldy. Mal qardy teuip jayyla almady. Shóp tausyldy. Shóp әkeletin joldyng bәrin qar ýrlep tastaghan. Mal qyryla bastady. Sol kezdegi әkemning әreketi әli esimnen ketpeydi. Ol jarym týnnen túryp tau etegine deyingi 3 shaqyrym qardy atpen jaryp, key túsyn baltalap iz salatyn. Maqsat - tau etegindegi qaraghaygha iligu. Qaraghayly alqapqa ilikse, mal qaraghay býrin jeydi, ashtan qyrylmaydy. Sonda әkem bir qúshaq shópti buyp berip, «qoydyng aldyna týsip alyp, atpen búzyp salghan izben jýre ber» deytin. Shópti sýireymin. Qoylar artymnan sapqa túrghan soldattay erip otyrady. Aldy tau etegine jetkende, sony qoradan shyghyp jatatyn. Boyym bir qarys. Ayaghymda qalyng shúlghau oralghan kerzi etik. Ayaghym qatyp qalatyn. Qolymdy ýrlep-ýrlep qoyyp, bir jyghylyp, bir túryp sol shópti sýirep bara jatqanymdy әli úmytpaymyn...

Ne kerek osynday azapty kýnderdi bastan keship, әkem 500 qoydyng 400-in aman alyp qaldy. Onda da birqatary kóktem shygha sýielden óldi. Sol jyly auyl malshylarynyng eng myqty degeni 100 bas maldy ghana aman alyp qalghan. 500 qoydan týgel aiyrylyp, qúryghyn ústap qalghan malshylar da boldy...

Kóktemge iline bere audannan basshylar kelip әkeme «Sizding osynsha maldy júttan aman alyp qalghanynyz keremet erlik boldy, medaligha úsynamyz» dedi. Alayda malshylar sleti ótkende medalidi basshylardyng kónilin tapqandar taqty. Biraq әkemning jýzinen keyistik bayqamadym. Ol býkil ómirin sol auylsharuashylyghyna arnady...

...Sol kezde әkemning 30-dan jana asqan kezi eken. Jastar mal baqqysy kelmeydi degende osy oqigha esime týsti. Qaytip barady, eger esh jaghday tughyzylmasa, enbekteri elenbese. IYgi jaqsylar jinalatyn jerge shaqyrylatyn da, marapattalatyn da kóbinshe әnshiler, әrtister, spotshylar...

Tau basynda qasat qarda maldy qaytsem aman alyp qalam degen malshy turaly bir reportaj kórmeymiz. Gazetter de kóp jazbaydy. Olar joq siyaqty. Qalanyng kóshesi tazalanbay qaldy dep kýnde dabyl qaghyp jatady. Daladaghy malshynyng jaghdayyn qalay dep kim súraydy? Biylik ókilderining biri qoyshyny, malshyny qabyldap, ne ózi baryp marapattap, rahmet aityp jatqanyn kórmegeli qay zaman...

Tehnika, tehnologiya, robottandyru degen jaqsy, әriyne. Biraq bәring et, nan jep, sýt ishesinder ghoy. Osynday jiyndarda aq qar kók múzda mal sonynda jýrgen jastardy da úmytpanyzdarshy. Biyl da qar qalyn. Mýmkin olardyng da bir balasy dәl qazir ýsigen qolyn ýrlep, qasat qarda maldy saqtap qalu ýshin bir shókim shóp sýirep bara jatqan bolar...

Ádilbek Qabanyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz