Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2018 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2011 saghat 06:03

Gýlmira Toyboldina. Qazaqqa orystar nege qamqor emes?

Biz osymen ýshinshi ret Til turaly zang jobasyn jasau ýstindemiz. Al tәuelsizdikting 20 jyly ishinde qazaq tilin týsinse de, sóiley almaytyn nemese sóilegisi kelmeytin tútas bir úrpaqtyng ósip kele jatqany bayqalady. Búl últqa, memleketke tónip túrghan ýlken qauip ekeni dausyz.  Qazaqstanda memleketin qúrushy últ - qazaq, memlekettik til - qazaq tili bolsa, Ata Zandaghy «orys tili - resmy til» degen 7-shi bapty alyp tastaudyng ainalasynda nege dau-damay tuyndap otyr? Osy jәne tilge qatysty ózge de mәseleler tónireginde pikir alysu ýshin «Aliternativa»

(V.Chebotarev) zertteu ortalyghynda mýddeli taraptar dóngelek ýstel basynda bas qosqan bolatyn. Ol әngimeni moderator retinde sayasattanu ghylymdarynyng kandidaty Erlan Sayyrov (surette) jýrgizdi. Memlekettik tilge qatysty qoghamda oryn alghan jaghdaygha qysqasha toqtala kelip, moderator óz pikirin bylay bildirdi:

Biz osymen ýshinshi ret Til turaly zang jobasyn jasau ýstindemiz. Al tәuelsizdikting 20 jyly ishinde qazaq tilin týsinse de, sóiley almaytyn nemese sóilegisi kelmeytin tútas bir úrpaqtyng ósip kele jatqany bayqalady. Búl últqa, memleketke tónip túrghan ýlken qauip ekeni dausyz.  Qazaqstanda memleketin qúrushy últ - qazaq, memlekettik til - qazaq tili bolsa, Ata Zandaghy «orys tili - resmy til» degen 7-shi bapty alyp tastaudyng ainalasynda nege dau-damay tuyndap otyr? Osy jәne tilge qatysty ózge de mәseleler tónireginde pikir alysu ýshin «Aliternativa»

(V.Chebotarev) zertteu ortalyghynda mýddeli taraptar dóngelek ýstel basynda bas qosqan bolatyn. Ol әngimeni moderator retinde sayasattanu ghylymdarynyng kandidaty Erlan Sayyrov (surette) jýrgizdi. Memlekettik tilge qatysty qoghamda oryn alghan jaghdaygha qysqasha toqtala kelip, moderator óz pikirin bylay bildirdi:

«Qazaqstan qoghamynda qazaq tilinde sóileu qajettiligi tuyndap otyr. Sebebi, tәuelsizdik alghan uaqyttan beri qazaqtar demografiyalyq jaghynan, yaghny san jaghynan óse týsti. Búdan bylay orystildi qazaqtar da qazaq tilin ýirenip, qazaq tilinde sóileuge mәjbýr bolady. «Qazaq tili beleng alsa, búl orys tilin shekteydi» degen pikir - mýlde synarjaq úghym. Biz qalasaq ta, qalamasaq ta, әri ketkende endi 10 jylda Qazaqstan bir-aq tilde - qazaq tilinde sóileytin bolady. Al qazaq tilinde sóilegen adam týrki tektes elderding birneshe tilin qatar týsine alady. Orys tilde sóileytinder, әsirese orys últynyng ókilderi ózi túratyn, ózining otbasy janyn baghyp jýrgen elge jәrdem etip, ózine qamqorshy qazaqtyng tiline qol ýshin nege bermeydi?» - dedi ol.

Sóz basy osylay batyl bastalghan son, til mәselesimen shynayy ainalysyp jýrgen mamandar men qogham qayratkerlerine kezek tiydi. Qazaqstandyq orys tili men әdebiyeti oqytushylary qauymdastyghynyng preziydenti, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Eleonora Sýleymenova kez kelgen tilding damuy ýshin belgili bir uaqyt kerek degen jattandy, taptauryn uәjdi taghy qaytalady. Búl endi biz tәuelsizdik alghannan beri estip kele jatqan sóz. Búl sózding astary býgingi qoghamda qazaq tilin damytu zandy qúbylys ekenin bile túra, ol tilde sóileuge niyettenbeytinderding әli de bar ekenin tanytsa kerek.

Al Baqyt Qalymbet (Almaty qalasy Tilderdi damytu jónindegi basqarmasynyng bólim bastyghy) kótergen memlekettik til mәselesi kózdegen jerge dóp tiydi. Onyng aituynsha, býgingi jasalyp jatqan memlekettik til turaly zang jobasynyng ózi - kesheuildep baryp, qol jetkizgeli otyrghan joba. «Búl joba boyynsha biz memlekettik tilding engiziluin taghy 20-30 jylgha shegermesek bolghany. Ókinishke qaray, songhy 10 jyl ishinde memlekettik tilge tolyghymen kóshpek týgili, qoghamda memlekettik tilge degen qajettilikting ózin tuyndata almadyq. Endi memlekettik tilge tek on jyldan keyin ghana kóshedi ekenbiz.  Sóitip, biz memlekettik tilge qatysty zang jobasyn jasaghan sayyn, onyng memlekettik til mәrtebesine tolyq ie bolu merzimin de úzarta týsudemiz.

Árbir memlekettik organda audarmashy bar. Biraq olar memlekettik til órisin keneytu ýshin emes, oghan ziyan keltiru ýshin júmys istep otyr. Mәselen, «Halyq banki» mekemesindegi memlekettik tilding qoldanyluyn alayyq. Bankte (jәne kez kelgen bankte!) is qaghazy eng aldymen orys tilinde jazylady. Ol birneshe qaytara óndeuden ótip, pisip-jetilgen kezde, ony qazaqshagha audaru qajettiligi tuady. Qazaqsha audarylghan qújat ekinshi memlekettik organgha keledi. Búl jerde de eger bastyqtyng ózi bolmasa da, onyng orynbasary orystildi azamat bolady. Oghan týsinikti boluy ýshin, әlgi qazaqsha qújat qaytadan orys tiline audarylady. Múnan shyghatyn qorytyndy - býgingi kýni birde-bir memlekettik mekeme memlekettik tilding damuyna ýles qosyp otyrghan joq, tek is qaghazdaryn audarumen ghana shúghyldanyp otyr. Biz búl jaghdaydy ózgertpesek, memlekettik til mәselesin biz 2020 emes, 2030 jylgha deyin ysyryp tastaymyz», - deydi til mamany Qalymbet myrza.

Bir qyzyq mәsele - dóngelek ýstel basyndaghy әngime kezinde: «Qazaqsha týsinemin, biraq osy joly oryssha sóileyin» (Qazaqstandyq gumanitarlyq-sayasy koniunktura ortalyghynyng viyse-preziydenti Talghat Mamyraimov), - degen óz últymyzdyng ókilderi qatty syngha úshyrady.

Dóngelek ýstel basyndaghy әngimege qatysqandar memlekettik til mәselesin sayasy oiyngha ainaldyrghysy keletinderding bar ekenin de sóz etti. Memlekettik tilding engiziluin qoldaghan bolyp, shyn mәninde oghan kedergi keletinder bar. Mәselen, 2009 jyly memlekettik dengeydegi jiyndardy memlekettik tilde ótkizu turaly mәsele kóterilip, oghan orystildi qauym óre týregelip, qarsy bolghan son, búl mәsele jabylyp qaldy. Ekinshi jaghynan jogharghy biylik til mәselesin anda-sonda bir kóterip, shu shygharyp, halyqtyng kónilin eldegi eng negizgi qoghamdyq-sayasy jaghdaydan basqa jaqqa audaratyny turaly da pikirler aityldy.

«Qazir qoghamda qazaq tilin qoldanu turaly týsinistik bar, biraq sóileuge niyet joq, - dedi «Últ taghdyry» qozghalysynyng tóraghasy Dos Kóshim. - Qazaq tilin taza bilmese de, týsine túra sóilegisi kelmeytinder - bizding qoghamdaghy belgili bir sayasy toptardyng isi. Múnday kórinis әsirese jogharghy biylik basyndaghy sheneunikterge tәn. Óitkeni olar balalaryn qazaq mektepterinde oqytpay, orys, tipti aghylshyn tiline ýiretedi. Endi býgin qazaq tili shyn mәninde óz mәrtebesine naqty is jýzinde ie bolghanda, olardyng balalary ýshin kóp qiyndyq tuyndaydy: biylikke barar joly jabylady. Sondyqtan oghan nazar audarudyng esh qajeti joq. Qazaqstandaghy memlekettik til degende biz bir-aq tildi - qazaq tilin ghana oilauymyz kerek!».

Belgili ekonomist-ghalym, qogham qayratkeri Múhtar Tayjan da memlekettik til mәselesine qatysty sheshilmegen kóp súraq bar ekenin sóz etti. «Qazaq tilining halyqaralyq dengeydegi mәrtebesin kóteru kerek. Eldegi halyqaralyq jiyndardyng ózi ilespe audarma arqyly memlekettik tilde ghana ótui tiyis. Til qoghamda keng qoldansyn desek, Resey jaylap bara jatqan aqparattyq kenistikten arylugha tiyispiz, biz qazir osy reseylik aqparattyq kenistikting shyrmauynda qaldyq. Sebebi, biylik jýrgizip otyrghan sayasat osynday», - dey kelip, Múhtar myrza dýniyejýzilik tәjiriybege kónil audardy.

Dýnie jýzi boyynsha memlekettik tildi әkimshilik әdispen jýrgizip otyru, talap etu zandylyghy bar. Mәselen, keshe Kenes Odaghy qúlaghan kezde, latyshtar óz elinde 52 payyz ghana edi. Soghan qaramastan, olar bәrin latysh tiline ýiretti! Evreyler de jýzdegen jyldardyng qatparynda qalghan kóne ivrit tilin әkimshilik әdis arqyly tiriltip, jandandyryp aldy. Al halyqaralyq tәjiriybe boyynsha bir memlekette ómir sýrip jatqan diaspora ókilderinen memlekettik tildi bilu talap etiledi. Búl tek bizding Qazaqstanda ghana joq...».

Osy otyrysqa qatysqan orystildi qauymnyng pikirinshe, qazaq tili memlekettik til retinde «úiymdastyrushy» til bola almay otyrghan kórinedi. Onyng ayasyn keneytudi balabaqshalar men mektepterden, joghary oqu oryndarynan bastau turaly oilar ortagha salynghanda, búghan qarsy aitylghan pikir bolmady.

Jiyn qorytyndysy - memlekettik til mәrtebesin kóteru, ony memlekettik organdargha birinshi kezekte engizu, qoldanu eng basty mәsele dep sheshti. Orys tiline qatysty baptyng Konstitusiyadan alynghan-alynbaghanyna qaramastan, әr qazaq tilge qatysty mәseleni eng aldymen ózinen bastauy kerek ekeni aiqyn boldy.

Gýlmira

TOYBOLDINA,

«D»

 

Tilge «tirek» osylar

«Núr Otan» partiyasy tóraghasynyng

birinshi orynbasary

Núrlan Nyghmatulliyn:

«Biz til mәselesin sayasattandyrugha bolmaydy dep esepteymiz... Memlekettik jәne basqa da tilderding damuyn aldaghy uaqytta da tynysh, kezekti týrde, sayasattandyrmay jәne artyq emosiyany aralastyrmay jýzege asyru kerek. Osylay ghana biz memlekettik tilding júmyldyrushy rolimen últtyq birlikting әri qaray nyghaya týsuin qamtamasyz ete alatynymyzgha senimdimin».

 

Parlament mәjilisining tóraghasy

Oral Múhamedjanov:

«Konstitusiyagha qol súghudyng qajeti joq dep esepteymin, biraq qazaq tilin, memlekettik tildi qoldanu ayasyn keneytu kerek degen túrghyda ýndeudi qoldaymyn jәne ózim de solay esepteymin... Olardy (qol qoyshylardy - Red.) qazaqstandyqtardyng kóbi qoldap otyrghan joq».

 

Mәjilis deputaty

Baqyt Syzdyqova:

«Orys tilining manyzyn týsirmey, qazaq tilining bedelin kóteru kerek. Tórt memlekettik tilde sóileytin Shveysariyany nege aitpaydy? Nege bizge birúltty Ukrainany mysal retinde kórsetedi? Biz solay ómir sýrgimiz keledi...».

 

Mәjilis deputaty

Múhtar Tinikeev:

«Maghan jurnalister telefon soqty, men birden qarsy ekenimdi aittym. Ol ýndeuge qol qoyghandardan: «Balalarynyz bar ma, bireulering shahtada júmys istey me?» dep súraghym keledi. Orys tilinde sóileytin adamdardyng 75% shahtalar men zauyttarda júmys isteydi, búl ýndeuimen ne engizbek boldy?! Óz basym búl meni qatty ashyndyrdy! Men elimizdegi tynyshtyqty qoldaymyn... Postkenestik kenistikte Qazaqstan últaralyq negizde qaqtyghystar joq jalghyz memleket. 130 últty bir memlekette ústap túru, býgingi tynyshtyqtyng ózi orys tilining últaralyq til bolghandyghynan degim keledi».

QazTAG

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT»30 (113) 14 qyrkýiek 2011 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543