Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2375 0 pikir 22 Mausym, 2009 saghat 19:58

Serik ÁBILHAN. Analaryn anyratyp, әielderin eniretken qoghamda er azamat qalmay barady

Jaqynda «Qazatomónerkәsibinin» eks-basshysy Múhtar Jәkishevting ýlken qyzy Áygerim men advokat Daniyar Qanafin jәne atalghan kompaniyanyng zandyq departament diyrektorynyng orynbasary, әri qoghamdyq qorghaushy Asylhan Dýisembin Resey astanasy Mәskeuge baryp, jurnalisterding aldynda baspasóz jiynyn ótkizip qaytty. Orys eline sapar shekken otandastarymyzdyng maqsaty - qamauda otyrghan Jәkshievting aiypsyzdyghyn aighaqtaytyn birqatar qújattardy sheteldik BAQ ókilderining nazaryna úsynu bolsa kerek.

Alayda, bizding aitpaghymyz búl emes, besikten beli shyqpaghan balausa qyzdyng óner-bilim quyp, jalghandy jalpaghynan basyp jýretin shaghynda oiyn-kýlkini ysyryp qoyyp, abaqtydaghy әkesi ýshin shybyn jany shyrqyrap kýreske týsui edi...

Jalpy, songhy kezderi oryn alyp jatqan oqighalargha qarap otyryp, aramyzda shynymen de bas kóterip, ýn qatugha jaraytyn er azamattar qalmay bara ma degen oigha qalasyng keyde. Búlay demeske amalyng qaysy, dýniyege úrpaq әkelip, bala tәrbiyeleytin әielderimiz otbasy, oshaq-qasynda tirshilikting týtinin týtetip otyrudyng ornyna, kereghar qoghamnyng kesirinen abaqtygha jabylghan kýieuin qorghap atqa qonyp jatsa. IYә, dәl solay.

Jaqynda «Qazatomónerkәsibinin» eks-basshysy Múhtar Jәkishevting ýlken qyzy Áygerim men advokat Daniyar Qanafin jәne atalghan kompaniyanyng zandyq departament diyrektorynyng orynbasary, әri qoghamdyq qorghaushy Asylhan Dýisembin Resey astanasy Mәskeuge baryp, jurnalisterding aldynda baspasóz jiynyn ótkizip qaytty. Orys eline sapar shekken otandastarymyzdyng maqsaty - qamauda otyrghan Jәkshievting aiypsyzdyghyn aighaqtaytyn birqatar qújattardy sheteldik BAQ ókilderining nazaryna úsynu bolsa kerek.

Alayda, bizding aitpaghymyz búl emes, besikten beli shyqpaghan balausa qyzdyng óner-bilim quyp, jalghandy jalpaghynan basyp jýretin shaghynda oiyn-kýlkini ysyryp qoyyp, abaqtydaghy әkesi ýshin shybyn jany shyrqyrap kýreske týsui edi...

Jalpy, songhy kezderi oryn alyp jatqan oqighalargha qarap otyryp, aramyzda shynymen de bas kóterip, ýn qatugha jaraytyn er azamattar qalmay bara ma degen oigha qalasyng keyde. Búlay demeske amalyng qaysy, dýniyege úrpaq әkelip, bala tәrbiyeleytin әielderimiz otbasy, oshaq-qasynda tirshilikting týtinin týtetip otyrudyng ornyna, kereghar qoghamnyng kesirinen abaqtygha jabylghan kýieuin qorghap atqa qonyp jatsa. IYә, dәl solay.

Esterinizge sala keteyik, 2001 jyly Pavlodar oblysynyng búrynghy әkimi, qazirgi oppozisiya kóshbasshylarynyng biri Ghalymjan Jaqiyanov tútqyndalghan uaqytta onyng әieli Qarlyghash Jaqiyanova «memlekettik mәshiynege» qarsy attan salyp shyqqany bar-tyn. Odan keyin Alashtyng batyr úly Zamanbek Núrqadilov qanisherler qolynan qaza tapqanda da ayauly әnshi qyzymyz Maqpal Jýnisova qan týkirip túrghan biylikting qaharynan esh seskenbey azamatynyng qúpiya ólimin anyqtap berudi memleket basshysynyng ózinen talap etkenin bilemiz.

Keyinnen búl ýrdis qazaq әielderi arasynda jappay etek alyp, atyshuly «Núrbank» oqighasynda joghalyp ketken top-menedjerler Joldas Temirәliyev pen Aybar Hasenovtyng júbaylary Armangýl Qapasheva men Sholpan Hasenova qylyshynan qan tamghan búrynghy kýieu Rahat Áliyevke qarsy soghys jariyalady. Qarymy kýshti, qaruy zor Rahatqa qarsy júdyryq silteuge basqany bylay qoyghanda, biylikting ózi dәrmensizdeu edi. Biraq qosaghynan tiridey aiyrylyp qayghy jútqan qos әiel qorqyp qalmady, shama-sharqynsha kýresti. Áli de kýresip keledi. Erkekke bergisiz erlik jasaghan arularymyzdyng búl әreketi Jәmila Jәkisheva syndy qaysar qyzdardyng ruhyna dem berdi bilem.

«Memleket qarjysyn qomaqty kólemde jymqyrdy» degen aiyppen temir torgha qamalghan «Qazatomónerkәsip» Últtyq atom kompaniyasy eks-basshylarynyng әielderi Jәmila Jәkisheva, Gauhar Qasabekova, Mariyka Sosoriya, Nataliya Parfenova, Sara Qystaubaevalar kýieulerining ýstinen qylmystyq is jýrgizip jatqan ÚQK qyzmetkerlerin alqymnan aldy. Betimizding monshaghy tógilip ketse de aitayyq, búl joly da әielderdi aldynghy shepke salyp qoyyp, erkek atauly syrttan syghalaumen otyrmyz. Zandy belshesinen basqan arnauly qyzmetke «Búlaryng ne?!.» deytindey bir azamat emge tabylsashy. Kýdiktilerding tuysqan agha-inileri, jegjat-júraghattary, basynan baghy úshpay túrghanda janynan kók shybynday ýimelep shyqpaytyn dos-jarandary da qúmgha singen suday bop joghaldy. Erkek ataulynyng bәri ýnsiz, «lәm» deuge shamalary kelmey ishten tynyp baghuda. ÚQK-ning beline baylaghan shoqparynan shoshydy ma, әlde kýdiktilerding kinәli ekendigine kózderi jetti me qaydam, әiteuir týrmege qamalghandardyng әielderinen basqa tiri pende balasyna әdildik kerek emes sekildi kórinedi maghan. Ánsheyinde ysqyryghy jer jaryp, dauysy alty qyrdyng astyna estilip jatatyn qogham qayratkerleri de júmghan auzyn ashpay «sen tiymeseng men tiymenin» kebin kiide. Aq jaulyqty analar men aru qyzdaryn jel qaqtyrmay alaqanynda ústaghan keshegi jýrek jútqan bahadýr babalardyng býgingi úrpaghy qayda? Qyzdaryn «qyrghyngha» jiberip qoyyp shoshqa taghalap jýr me?!

Qazaq arasynda «kómekey әuliye» atanghan Búhar jyrau babamyz kezindegi «Birinshi tilek tileniz, Bir Allagha jazbasqa...» dep bastalatyn óleninde:

«Onynshy tilek tileniz,
On ay seni kótergen,
Ayazdy kýnde ainalghan,
Búltty kýnde tolghanghan,
Tar qúrsaghyn kenitken,
Tas emshegin jibitken
Anang bir anyrap qalmasqa.
On birinshi tilek tileniz
On barmaghy qynaly
Omyrauy júparly,
IYisi júpar anqyghan,
Dauysy suday sanqyghan,
Nazymenen kýidirgen,
Qúlqymenen sýidirgen,
Ardaqtap jýrgen biykeshin
Jylay da jesir qalmasqa...» dep ósiyet aityp edi. Endeshe XXI ghasyrdyng Qúday atqan úrpaghy bizder osy ósiyetti nege oryndamaymyz. Anasyn anyratyp, jesirin jylatqan qoghamda «erkekpin» dep shalbar kiyip jýruding ózi qanday soraqy! Búl týrimizben onbaymyz-au, onbaymyz.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534