(Abaydyng «Segiz ayaq» ólenine týsinik)

Qoghamdyq sanagha Batystyng ilimderin sinirudey-aq sinirip kelemiz. Biraq onan kósegemiz kógerip ketkeni kәne. Jastardyng miyn bosqa keptirmey, endi Abay múrasyn ilim dengeyine kóteretin uaqyt jetti. Qazaq filosofiyasy men әleumettik ghylymdary negizine Abaydyng oi-tanymdary men kózqarastarynnege qalamasqa? Mәselen, oishyldyng qazaqtyng teris minezderin, jaqsy menen jamandy aiyra almaghan qaranghylyghyn synaghany – qoghamdy azyp-tozdyrghan bolystyq jýieni әshkere etkeni. Qu men súmdy, zorlyq-zombylyqty shenegeni – әleumettik әdiletti jaqtaghany. Últyn órge sýiregeni – sayasy erkindikti kózdegeni. «Tolyq adam» ilimi – býkil adamzattyng joghyn joqtaghany. «Ýsh sýng» ilimi – әlemdik dinderdi týzetkeni. Qalay degen kýnde de, qazirgi oqulyq kitaptar osy syndy jelili metodologiyagha zәru.

Tómendeәigili «Segiz ayaqqa» zer salayyq. Bodandyq zamannyng siqy, soghan sәikes elminezining búzyluykestelengen. Keng panoramaly, úiqasy da aiyryqsha osy ólengeMúhtar Áuezov: «Ólendegi barlyq joldar sózben emes, qanmen jazylghan joldar» dep joghary baghasyn beredi. «Qanmen jazylghan»astarly sóz,onda azattyqty amanattaghan degenúghymda bar. 

Kenesary kóterilisi basyp-janshylghan son, sayasy erkindik kózden búl-búl úshty. Abaygha: «Endigi jol qaysy?Últty progress órine jeteleytin  kýsh-qúdiret qaysy?» dep bas qatyrugha tura keldi. Kóshpeliler kóshin órkeniyetting qiya-shatqaldarynan alyp shyghar joldyng bәrin anyqtay kele, aqyrynda, otarlyq jaghdayda eng mәndi, eng sheshushi kýsh – eldik sanany oyatu, nadandyqtan arylu dep sheshti. «Segiz ayaq» óleni osynyng kuәsi. Kólemi –25 shumaq(әr shumaghy segiz jol). 

Bas abaytanushy M.Áuezov: «Ýlken óleng ...asa sheber arnaudan bastalady» deydi. «Arnau» dep kirispeni, segiz joldan qayyrylghan aldynghy ýsh shumaqty (jiyny - 24 jol) aitqan. Ayta óteri, arnaudyng eki týri bar, jana ýlgidegi eki tomdyq jinaqta  ekeui de berildi.

Arnaudan song «Segiz ayaqtyn»: 

...Qaynaydy qanyn,

Ashidy janyn,

Minezderin kórgende, -

degen yzaly sózdermen negizgi mazmún (22 shumaq) bastalady.

Negizgi mazmúndy shartty týrde ýsh bólimge jiktey otyryp, zerttep-zerdeleu útymdy tәsil siyaqty.Aldynghy bólim,8 shumaqtyng (4-11) ózegi –adamgershilik tәrbiye.  Nadandyqtyng qong qaranghylyghyn aqyn aq jýrek adamdyqtyng sәulesimen tiledi. Yzaly, ashuly sózding quatymen oi-sanany shabyttana qamshylaydy. Búl bólimde qalyng eli qazaghyn bes nәrseden (ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq) qashyq bolugha shaqyrghan. Mysalgha erinshektik әdetke «Eginning ebin, Saudanyng tegin, Ýirenip, oilap, mal izdeudi» qarsy qoyady. Beker mal shashpa, ónerli bol! Kórkem minez iyesi, esti adam bol! Óstipqana orys, tatar, sart siyaqty halyqtarmen tenesesing degen oy tastaghan. 

Jogharyda aittyq, Abaydynkózdegeni – teris minezdi týzetip, mәrt minezge,qúldyq sanadan eldik sanagha jetu. «Bolmashy kekshil, bolsayshy kópshil», «Enbek qylsang erinbey, toyady qarnyng tilenbey», «Birindi, qazaq, biring dos – kórmesen, isting bәri – bos» syndy úlaghattar ә bastan-aq qanatty aforizmge, el auzyndaghy maqal-mәtelge ainalghan. Týbi terendigin, qoghamdyq sanagha yqpaly kýshtiligin osynyng ózinen-aq angharugha bolady. 

Mysalgha«Tamaghy toqtyq, Júmysy joqtyq, Azdyrar adam balasyn» degen Abay sózin zerdelep kórelik. Búl jeke adam týgili, úly imperiyalar qúldyrap, irip-shiru sebebi ainadaghyday kórinetin qogham zandylyghy. Kýsh-qayraty júmsalmaghan eldi ruhany azghyndyqtosady. Ishki dingegi bosaghan múnday eldi syrtqy jau onay jenip,baghynyshty etpek. Osylay kóptegen «órkeniyetti» degen memleketter «jabayylardyn» qúrbany bolghan (Rim imperiyasy, Shynghyshan dәuirindegi quatty Orta Aziya, Qytay, Babur zamanyndaghy Indiya jәne t.b.). Tamaghy toq, júmysy joq adam «qayrattanu, silkinu» ornyna úiqy basyp, bolbyramaq. Oi-órisi tarylyp, qara basy qamynan asa almay, kóbisi oiyn-sauyqqa beriledi. Qara basyp, qúldyru jolyna týsedi.«Talasyp bosqa, Jau bolyp dosqa, Qor bolyp, qúryp barasyn. Ótirik shaghym toldy ghoy, Ókiner uaqytyng boldy ghoy» (10-shumaq) – deydiAbay jaryqtyq. Óitkeni, shúrayly aumaqty kelimsekter iyelenip, qazaqqa maldan ghana emes, jerden aiyrylu qaupi de tóngen bolatyn. «Qor bolyp, qúryp barasyn» degendi qogham damuynyng zandylyghydep qabyldasaq, býgingi әleumettik jaralar taghdyrdan emes, ózimizden ekeni anyqtalmaq.

Sóitip, aldynghy bólimde Abay siltegen jol – adamgershilikting biyik dengeyine kóterilu.Alla taghala adam balasyna erekshe aqylmen qosa, tandau erkin de bergen. Qalaghanyng tәn tilegi me, әlde jan tilegi me? Osy súraq әr adamnyng aldynan kýn sayyn kóldenendep shyghady. Adamnyng jýregi tynysh, ózi baqytty sezinui osy eki tilekting qaysyn tandauyna baylanysty bolmaq. Osyny bile almaghan júrtynyng nadan hәli – Abay kýiigi.Mine aldynghy shumaqtar tereninde tasalanghanastarly filosofiya osylar. 

Ortanghy bólimde ózining kónil-kýiin sóz etken ýsh shumaqtan (12, 13, 14) keyingi alty shumaqta (15-20) Abay biy-bolystar men atqaminer ortany syn tezine alghan. Mysalgha «Hosh, qoryqty elin, Qorqytqan sening – Ónering qaysy, aityp ber? El andyp seni, Sen andyp ony, Qylt etkizbey baghyp kór» deydi. Sóitip, búl 1868 jylghy «Jana nizam» qalyptastyrghan otarlyq jýieezgisi mansúqtalghan, shenelgen bólim. 

Otarlyq zaman ereksheligi – jandy tәn birjola biylep alady. Onyng belgileri: qoghamda adaldyq, bauyrmaldyq azaymaq. Jastar ónersiz, qúr elten-seltenmen jýrmek, ýlkender qayghysyz, oilary – qulyq-súmdyqpen payda tappaq. Kópshilik ómirding bar qyzyghy mahabbatpen, yaghny adamdy sýymen ekenin úmytpaq. Ol azday, Qúday joly –әdilet ekenin bilmeydi.  Abay: «Bilmegen soqyr, Qayghysyz otyr, Tamaghy toysa jatugha» degeni qazaq jýreginde iman ortayghanyna qamyqqany. Sózding qysqasy, aqyndy kýnirentken teris minez atauly – dýniyege tek bas kózimen qaraudyng saldary.

Osynau tyghyryqtan halyqty alypshygharqúdiret –bilim men ilimdi mengeru. Sondyqtan Abay songhy, ýshinshi bólimning bes shumaghyn (21-25) tereng oi, tereng ghylym izdegen hәline arnaghan. Mysalgha «Ghylymdy izdep, Dýniyeni kózdep, Eki jaqqa ýnildim» deydi.

«Eki jaqqa ýnildim» dep Abay neni aitqan? Ázirge batys pen shyghysty aitqan deuge beyilmiz. Mәselen,prof. M.Myrzahmetov: «Búl óz zamanyndaghy ozyq batys elderi men qazynaly músylmandyq shyghysty menzep aitqan sózi bolatyn», - dep týsinik beredi («Abay lúghaty» kitaby. –Almaty, 2017. 26-bet). Biraq terenge bet qoysaq, Abaydyng aitqany –  dýniyening ishki jәne syrtqy (baqy men fәni) syry siyaqty. Óitkeni, shumaqtyng sonyn: «Eki keme qúiryghyn, Ústa, jetsin búiryghyn» dep týiindegen. Mýlde toqaylaspay, adam kózine eki kemedey elesteytin myna jaratylys pen jan әlemi ghana emes pe. Adamshylyq týbi – qúdayshylyqta. Demek, «eki jaqqa ýnildimdi» dýniyening kóringen jәne kórinbegen syryn, yaghny bilim men ilimdi qatar mengeru dep úqsaq dúrystyq siyaqty.  

 Keleshek óner, ghylymmen kógermegin kóre bilgen Abay kóp nasihat aitqan. Abaymen tórt ret kezdeskenhalyq aqyny Tóleu Kóbdikov jazyp qaldyrghan estelikten birer ýzindi keltire keteyik.

Jaylau tósinde ýshinshi ret kórgeni (1898 jyly) turaly bayanynda: «Shay iship otyrghanda Myrzaqan Abaydyng jana saldyrghan tisining jayyn súrady. Abay qartayghan adamdargha Semeyde osynday tis saldyryp alugha bolatynyn, búl da óner-ghylymnyng kóp paydasynyng biri ekenin, otarba, shoyynjol, suda jýzetin keme, ne keremet ghylym jayyn úzaq әngime qylyp ketti. Basqa ónerli elderding bizden artyq tirshiligin de sóz qyldy» deydi. Ári qaray «Abaydy tórtinshi ret Semey qalasynda, pәterinde kórdim» dey kele, aitqany: «Sol joly Abaydan dýnie múnymen túrmaydy, búdan da zor ózgerisi bolady... әli balyqsha sugha jýzip jýrgenin de kóresin, qús bolyp, qanat qaghyp aspanda úshyp jýrgendi de kóresing degen siyaqty keleshekte ghylym arqyly adamzat qol jetkizetin kóp qiyaly nәrselerdi estidim. «Apyray, búlar boluy mýmkin be?» dep antarylyp túryp qaldym».

Ghylym men óner laulaghan jer – Germaniya ónimderin patshalyq Resey susha simirdi. Ozyq tehnikasyn, qaru-jaraghyn kóshirip alyp, zauyt, fabrika salyp óziniki etip óndirdi. Eng bastysy, últtyng ghylymy damuy qarqyn aldy. Keshegi Altyn Orda vassaly, endikelip,basqynshygha ainalghan kórshininosynau ósip-órkendeu tarihy Abaygha alaqangha salghanday ayan edi.

Biraq keng baytaq sahara egesi qazakeng beyqam, týkti bayqar emes. Sebebi, qúldyq sanabas kótertpedi: barsha júrt tәn tilegi – payda oilau sonynda bos dalaqtap jýr. Songhy bes jyl boyy masa bolyp yzyndasa da, «Qayrattan, silkin!» dep qaqsap aitsa da eshkimselt etpedi. Oishyl aqynnyn:

                   Jartasqa bardym,

                   Kýnde aighay saldym, 

                             Onan da shyqty janghyryq;

                   Estisem ýnin,

                   Bilsem dep jónin,

                             Kóp izdedim qanghyryp;

                                      Bayaghy jartas – bir jartas,

                                      Qanq eter, týkti bayqamas, -

dep qamyqpasqa lajy joq.Ýzilmes ýmit tek keleshekte. Mәselen, «Tasdiyq» (qazirgishe 38-sóz) traktaty sony, eng songhy ósiyetinde: «Biz... ghylymdy kәsip qylmaqpyz!» deydi. Kóripkel amanatqa eriksiz bas shayqap, tanqalasyn.

«Segiz ayaq» bir maqala kólemine siyatyn shygharma emes, sondyqtan «hakim Abay últyn sýigen be, sýise qalay sýigen?» degen songhy mәselemen shektelmekpiz. Búl súraqtyng jauaby:

                    Auyrmay tәnim,

                    Auyrdy janym,

                            Qanghyrtty, qysty basymdy;

                     Taryldy kókirek,

                     Qysyldy jýrek,

Aghyzdy syghyp jasymdy,–

degen, sonday-aq:

                              Ishte dert qalyn,

                              Auyzdan jalyn –

Búrq etip, kózden jas shyqsyn:

                                               Kýidirgen song shydatpay,

                                               Qoyar ma eken jylatpay? –

degen kýnirenisinde túr. Mamyqtan tósekte úiyqtay almay, «ah!» úrghan hәlin әldeneshe ólenine ózek etedi. Aqylgha kemel,qayratty, kýshti túlgha nelikten qatty kýiingen? Búl – últqadegen mahabbattyng aighaghy hәm júrttytýzetem, el qylam degen maqsatqa jete almaghanynyng ókinishi. Keler úrpaqqa «Osyny úq, men jete almadym, sen jet!» dep syr shertedi. Amanattaydy. Últyn shyn sýy belgisi osy. Múny «Abay Reseyding otarshyl biyligine qarsy sóz aitpaghan, otarlyq sayasatty synamaghan» desetin jandar bile jýrgeni abzal.

Sonymen, tújyra aitqanda, «Segiz ayaq» – halyqtyng múnyn múndaudyng ghajayyp ýlgisi. Oghan qosa, «Oyan, júrtym!» dep jar salghan qayratker Abay úrany.  Asyl múrany jastargha týsindiru isinde osy ekinshi aspekti de qaghys qalmay eskerilse, núr ýstine núrbolar edi.    

Sóz sony nemese sәl Abaysha kýrsinis.Óz yrqymyz – óz qolymyzda dýr. Mýbadә, otyz jylda ne bitti, ne óndi? Týk te, eshtene de. Nege? Jappaypayda oiladyq. Taqqa tәn keldi, nәfsi hýkim etti. Boldy, bitti. Hattә «bes dúshpan», әsirese, maqtanshaq uәbeker mal shashpaq (jalghan forum, ótirik reforma, danghaza toy, t.b.) esirdi de ketti.Til óshti, ghylym sóndi. Últsyzdandyq. Bú hәmmәsy «Ay, qap!»-qa sebep – ghúlamahy Abaygha senbedik. Kózi tirisinde «Kónbedi eshkim sózime, Ádetine qarysyp» dese, qazir de kónbedik. Haq taghala «Abyz Abaydy tany, silkin!» depbergen altyn uaqytty paydalanbadyq, qyryn keldik. Endi qayttik?!... 

Asan Omarov 

Abai.kz