Qazaqstandy últtyq memlekettilikten aiyryp, birtútas qos tildi azamattyq últqa ainaldyru konsepsiyasyn kókseushiler bel ala bastady. Orystildi BAQ RF aidap saluymen «memlekettik til óz qyzmetin orynday almauda» degen syltaudy taghyda tu etip kótere bastady. Armandary – Belarusitegidey orys tilin memleket til dep jariyalau. 

Yaghni, memlekettik qyzmettegiler men budjettegiler arasyndaghy tildi bilmeushiler men bilgisi kelmeushilerge baylanysty qoldanylatyn jaza týrleri qazaq memleketin qúruda qoldanylmauy kerek eken-mys. Ári qazaqty Ukrainadaghy jaghymdy faktor tildik tәuelsizdik qazaqqa kereksiz modeli eken. Qazaq tili Ukrainadaghyday tolyqqandy kýshine ense, bizding elimizdi territoriyalyq bólinushilikke bastap baratyn últaralyq teketirestik taghdyry Qazaqstannyng basyna ornaydy-mys. Kerek deseniz «MEN QAZAQPYN» deytin qazaq últshyldyghy «bәsekege qabiletsiz últshyldyq» bolyp tabylady eken.

Gimran Erghaliyevtyng «Qazaqstan ózining til sayasatynda qos tildilik ýlgisinen últtyq basymdyq baghytyna baghdar ústanugha bet aldy» («Kazahstan iydet po puty perehoda ot bilingvalinoy modely yazykovoy politiky k nasionalino dominiruishey») atty maqalasy sanamyzgha kóp oy salady. Avtor Petr Svoiyk,  Jenis Bayqoja, Ghaziz Ábishev jәne Mihail Rozovtardyng jeke bastyq pikirin júrtqa ózi qoyghan saualdaryna berilgen jauaptar arqyly jayyp salady. Biz osy Zonakz.Net saytyna shyqqan maqalany Abay kz oqyrmandaryna audaryp úsynyp otyrmyz. 4 saual: 4 pikir әm 4 ústanym. Osylardyng ishinde tek Mihail Rozov qana «qazaq tili týbi saltanat qúrady» dep kónilimizdi ornyna týsirdi. 

– «Tilder turaly Zannyng oryndalmauy – Qazaqstandaghy últaralyq kelisimning kepili me?» 

Petr Svoiyk: 

– Men búny 30 jyldyq mereytoy qarsanyndaghy «orys tildinin» oi-tolghamy der edim.  Tap: 1989 jyldyng 22 qyrkýieginde KSRO-nyng qúlap tynatyndyghy elding oiyna kirip shyqpaghan shaqta, Qayta Qúru búryn eshkimning oiynda bolmaghan dýniyeni bizge syigha tartty. Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy ózining «Til turaly» Zanyn qabyldady. Onda qazaq tili – memlekettik til, al, orys tili – últaralyq qatynas tili dep tújyrymdaldy. Sol sebepti býgingi qantar aiynda biz otyz jyldan artyq uaqyt memlekettik til mәrtebesi bar qazaq tiline qol jetkizdik. Osy kezende ómirge kelgen bir buyn erjetti, mýmkin bolghannyng bәrin uaqyt óz ornyna keltirdi. Ary qaray “jýzege aspaytyn dýniyening jýzege asyrylmauy” jayly senimimiz nyghaya týsti.

Onyng ýstine 1995 jylghy Egemen Qazaqstannyng Ata Zany qabyldanghan tamyz referendumy nәtiyjesindegi talap etudi oryndau ýshin 1997 jyly  ómirge kelgen Zang búrynghy tildik sayasattyng aina-qatesiz jalghasy bolyp tabyldy.

Qadap aitarym: qazaq tili memleket qúrudyng týp qazyghy bolyp tabylady. Ol – birden-bir әm esh almastyrylmaytyn qaraghaygha qarsy bitken qisyq bútaq. Júrttyng bәri ózge barsha memleket әm onyng azamattary memleketshildilik pen elishilik kelisimning kepili bolyp tabylatyn bir ghana memlekettik tilde sóileydi degendi aitady. Biraq osynyng bәrin jýzege asyratyn memleketting ózi de óz memlekettik tilin qajet etpeytindigi, onyng azamattarynyng basym bóligi memlekettik tildi mýldem mengermeui shyndyghynda tap osynday memleketting eng ýlken bas auruy (problemasy) bolyp tabylady. Búl mәseleni memleket juyq arada qolgha alyp, әri ózining túraqtylyghy men azamattyq tynym-tynyshtyghyn saqtau ýshin bayypty týrde óte tez týbegeyli sheshui kerek.

Bólip jaryp aitarym: qazaq tilining mәrtebesi «terezesi teng boludyng ornyna» tek is-qaghazdaryn audarudyng shenberimen ghana shektelip otyr. «Orys tildiler» ýshin latyngha kóshu men qalalar men kóshelerding atauyn ózgertudi esepke almaghanda qazaq memleketindegi taghdyr-talaylary turaly dabyldar jetip artylady. Biraq nege ekeni belgisiz Qazaqstannan «orys tildilerdin» biren-sarandary ghana syrtqa ketkenimen, eshqaysy jappay kóship jatqan joq? Osy jaqsy ómir izdegen biren-sarandardyng ishinde jas әm bilimdi qazaqtardyng sany tipten az.

Mening sizderge aitarym, qazaq memleketining til zannamasynnyng qatandyghy oryndaluynyng mindetti emestigimen týkke jaramsyz bolyp qalady.  Mysalgha, zang boyynsha memlekettik organdardyng aktileri memlekettik tilde jobalanyp qabyldanuy kerek, qajet jaghdayda onyng jasalynuy men qabyldanuy orys tilinde jýrgiziledi delingen.  Búl shendilerding óz enshisinde qaldyrylghan «qúzirettilik», biraq atalghan jaghday esh balamasyz artyqshylyq retinde Qazaqstan memleketindegi zang aktileri eshqashan memlekettik tilde jasalmaydy әm qabyldanbaydy degen sóz. 

Yaghni, zandy oryndamau, onyng oryndalmaghanyn qaperge almau, ne bolmasa, myng syltau aityp aqtalu, eger osyny oryndamaghany ýshin bireu nazargha ilikse, eshtenke bolmaghandyqty tanu qanymyzgha singen daghdygha ainalyp ýlgerdi. Jabylghan qazan jabylghan kýiinde qalushylyq qanymyzgha әbden sindi.

Zandy qalyptasqan ómirilik shyndyqqa jaqyndatu ýshin, zandaghy shyndyqpen sәikestendiru ýshin, eng úghynyqtysy: eki memlekettik tildi zandastyru kerek. Osy túrghydan kelgende, biylik pen basqaru organdarynda oryntaq iyelenushige әm qazaq, әm orys tilin bilu talap etiledi. Búl jaghdayda últtyq memlekettik qazaqtyqpen tolyghady jәnede ózining tas qamal kepildigin iyelenedi, әri «orys tildiler» qazaq memleketin qúrugha atsalysa alatyn bolady. Qazaqstan barshamyz ýshin birtútas qos tildi azamattyq últqa ainalady.

– «Qazaq bolu bolmauyng shart emes, biraq qazaqsha biluge mindettisin...» 

Jenis Bayqoja:

– Ótken jyldyng ayaghynan bastap, barlyq qazaqstandyqtardy memlekettik tildi bilip, ony qoldanugha mindetteytin zannamalyq normalardy engizudi talap etushilik kýsh ala bastady. Búl orayda últtyq-patriottyq baghyttaghy qogham qayratkerlerin sóz etpegende, birqatar qazaq ziyaly qauymynyng jәne tilshi-ghalymdarynyng ókilderi el aldynda óz oilaryn jayyp salghandyghyn eske alghanymyz lәzim. 2019 jyldyng shymyldyq jabarynda Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng deputaty, Áleumettik-mәdeny damu jәne ghylym komiytetining tóraghasy Múrat Baqtiyarúly QR premier-ministrining atyna saual jiberdi.

Býgingi kýngi qoldanystaghy zanda «Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru – Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy» (4 bap) dep jazylghan. Biraq paryz degenimiz – mindetti degendi bildirmegendikten, osy bir jaghdayat respublikamyzdyng tildik kenistiginde qazaq tilining sózsiz әm tolyqqandy jeniske jetuin qalaushylardy qatty qapalandyrady.

Qysqasyn aitqanda, jauapkershiliksiz mindettilik degenimiz – eshbir deklarasiyamen bekemdelmegen, bos lepirmeshilik. Demek, «A»-ny aitqan senator «Á»-ni de sóz etui kerek edi. Yaghni, tildi bilmeushiler men bilgisi kelmeushilerge baylanysty  qoldanylatyn jaza týrleri jalpylama týrde bolsa da esh auyzgha alynbady. Aqshalay aiyppúl ma? Kәsiby qyzmetpen ainalysu qúqyghynan aiyru ma? Mәjbýrli qoghamdyq enbek pe? Ákimshilik qamaugha alu ma? Ata-baba dәstýrimen janyna batyryp dýre soghu ma? Bәlkim, etegin kesip, elden quu ma?

Ukrainany býgingi jaghdaygha jetkizgen eng basty faktorlardyng biri sol elde oryn alghan tildik mәsele ekendigin bәrimiz de jaqsy bilemiz. Senator myrza tap osynday jaghday, yaghniy,  bizding elimizdi territoriyalyq bólinushilikke bastap baratyn últaralyq teketirestik taghdyry Qazaqstanda da oryn alyp kete me dep oilaghan siyaqty dep esepteymiz.

QR әrbir azamatynyng boyynda mәrtebeli kәsip pen qajetti ilim-daghdygha qol jetkize alu sezimin úyalatugha býgingi tanda qazaq tili qauqarly ma? Áriyne, esh qauqarsyz.

Qazaq tili tap osynday mәrtebeni iyelenui ýshin, naghyz júrtqa qalauly boluy ýshin jyldardan jyldargha úlasqan tynymsyz ter tógu haraketi qajet. Ózderin «Ana tilinin» qamyn jeushilermiz dep sanap, aq ter, qara ter bolushylar osy baghytta jandaryn sala enbek etuge tiyis. Ázirshe, olar mindetteu men mәjbýrleu syndy qarapayym әdisterdi úsynady…

Al, kýrmeui qiyn týiindi onay jolmen sheshe salugha shaqyru degenimiz – bir sózben aitqanda   «populizm».

– «Qazaqstandaghy últtyq joba ýshin ýsh jol» 

Ghaziz Ábishev: 

– Qazaqstandaghy ózgeriske úshyraghan demografiyalyq jaghday últshyldyq kózqarastaghylardy óre týregeltti. Últshyl-patriottardyng kýn tәrtibinde birneshe mәsele kóterilude. Olardyng ishinde birinshi orynda qazaq tilining damu mәselesi túrady. Olar orys tilin QR Ata Zanyndaghy resmy til mәrtebesinen aiyryp, sonymen birge, memlekettik tildi bilmeytin azamattardy memlekettik qyzmetke alugha tyiym saludy úsynady. Basqalary bolsa, «qazaq jerinde qazaqqa qazaq qana el bolatyn» monoetnikalyq qoghamdy armandaydy. Óz kezeginde postkolonialistik dert jabysqan alarmister (danghazashylar) bolsa, ózderin qorshaghan úly qaghanattardyng (derjavalardyn) mәdeniyetine senimsizdikpen әm jekkórushilikpen qarap, olardy qazaq mәdeniyeti men órkeniyetin saqtap qalugha tóngen qater dep sanaydy.

Óse týsken últshyl-patriottyq kónil-kýige qaramay, túrghyndardyng basym bóligi jәne sayasi  elita týrli etnos pen olardyng tilderine qatysty toleranttyq tanytyp, radikaldy iydeologiyagha synshyl kózben qaraydy. «Tap osynday strategiya jemisti bolyp tabyla ma?» degen saual tuyndaydy. Búghan beriler jauap ta óte qarapayym: halyqaralyq tarihy tәjiriybeni jәne býgingi tandaghy әlemde qalyptasyp otyrghan әleumettik-mәdeny jәne geosayasy jaghdayatty eskere otyryp, etnosaralyq toleranttyq Qazaqstan jalyna jabysugha tiyis eng tiyimdi dýnie bolyp tabylady.

“Qazaq halqynyng mýddesi neden túrady?” degendi alyp qaraytyn bolsaq, onda «qazaq halqy» tarihy jobasy tabysty Qazaqstan memleketin qúru arqyly tiyimdilikpen jýzege asady. Óitkeni, óz derbes memleketi joq etnostar basqalardyng kóshine ilbip ilesushiler sanatyna jatady.  Osydan shyghara týiinder bolsaq, onda «qazaq halqy» jobasynyng qúndylyqtarynyng satylanuy: 1) Memlekettik tәuelsizdik pen territoriyalyq tútastyqty saqtaudan; 2) Azamattarynyng ekonomikalyq baqquattylyghynan; 3) Demokratiya men jeke bas bostandyghynan; 4) Halyqaralyq arenadaghy derbestiginen túrady. Osy tórt maqsat jýzege asyrylghan jaghdayda últtyq joba jýzege asyrylyp, miylety tabysqa qol jetkiziledi.

«Qazaq halqy» tarihy jobasy ózi algha qoyghan mindetterdi jýzege asyrugha tyrysqan shaqta últ óz aldynan úshyrasatyn ýsh joldyng birin tandaugha tiyis. Birinshi jol – dausyz últaralyq toleranttyq. Qazaq halqy Qazaqstan memleketin qúru barysynda etnostyq emes, azamattyq prinsipterge sýiengen qazaqstandyq últty ómirge әkeluge tiyis.

Ekinshi jol – bәsekege qabiletti rendik últshyldyq. Búl últshylyq formasy ghasyrlar boyy tәjiriybe men bilimning mol qoryn jinaqtaghan әleuetti injenerlik últtargha tәn. Mәselening mәnisi mynada, matematikagha bir adamdy, on adamdy, tipti jýz adamdy az uaqytta ýiretip shyghugha әbden bolady, biraq tútas birúltty kәsibiy-tehnikalyq qatynastyng kóriginde óte az uaqytta qorghasynday qorytyp shyghugha esh bolmaydy.

Eng aqyrghy ýshinshi jol – bәsekege qabiletsiz últshyldyq. Imany kәmil, oiy týzik qazaq patrioty qazaq halqy ózining tarihy damuynda әli kýnge deyin shartty-tәuelsiz (absolutti tәuelsiz últ әlemde esh kezikpeydi) injenerlik últqa ainalghan joq dep ashyq moyyndaydy.

Sóz sonynda aitarym, bodandyq búghauynda asyp-tasyghandyq tútas halyqtyng tәuelsizdigi qasynda týkke túrmaydy. Qazaqstan qashanda qazaq halqynyng bitim-bolmysyn tarihy tasqynnan qorushy tәuelsiz memleket boluy kerek. Biraq ta qazaqtar últshyldyq nemese shovinizm dengeyinde alaqtay shoraqtaushylyq ghadetinen adalanugha tiyis. Qoghamdaghy barsha etnikalyq toptardyng meselin qaytarmaytyn tolerantty әm jalpaqshesheylik dәulet týzip, ózge halyqtardyng eng paydaly dýniyelerinen tәlim alyp, óz dәstýr saltyna engizui shart.

Sonymen Qazaqstan tabysqa qol jetkizemin dese, atalghan eki joldyng birin tandaugha tiyis. Etnosqa kindigi jabyspaghan azamattyq sayasy últty qúrudy – osy bastan qolgha alyp, adamdy kemsituding barsha formasymen bel sheshe kýresip, ayaq-qolgha túsau bolatyn barsha eski nanym-senimderden ada-kýde arylu arqyly  әlemdik keng kólemdi liyberaldy jýiege qol jetkizuge talpynys jasauymyz shart. Áleuetti de bәsekege qabiletti monoúlttyq memleket qúrugha әbden bolady. Biraq ol ýshin bel sheshe enbek etip taghyda ondaghan jyldardy sarp etuge bolady. ýshinshi jol, yaghni, bәsekege qabiletsiz últshyldyq Qazaqstandy tek kýireuge bastap alyp keledi.

– «Qazaqstannyng latyngha kóshui. Ekinshi seriya» 

Mihail Rozov:

 – Degenmen Qazaqstanda jýrip jatqan tildik sayasattyng jalpy trendi – әlbette, kózge úryp túratyn qazaq tilining qoldanys ayasyn odan ary keneytu. Shyryldaghan shyndyq ýshin aghynan jarylyp aitarym: Qazaqstannyng búrynghy KSRO-nyng kóptegen basqa elderine qaraghandaghy ereksheligi tildik bezbenning basynyng memlekettik tilge qaray auuyn ýsh onjyldyqqa sozdy. Osylaysha, sonau QazKSR kezindegi 1989 jylghy «Til turaly» zanda qazaq tili – memlekettik, al, orys tiline – últaralyq qarym-qatynas tili degen mәrtebe berilgen. Tek, aragha attay 31 jyl salyp, últaralyq qarym-qatynas tiline qazaq tili de ýmit ete bastady.

Osylaysha, Qazaqstan ózining til sayasatynda qos tildilik ýlgisinen últtyq basymdyq baghytyna baghdar ústanugha bet ala aldy. Tayau on jylda qazaq tiline «Memlekettik til turaly» zang qabyldau arqyly jana qúqyqtyq mәrtebe beru mәselesi keng kólemde kóterilip, qyzu talqygha týsetin bolady dep oilaymyn. Osy atalghan uaqytqa deyin de osynyng zang qabylanuyna esh kýmәn keltirmeymin. Onyng basty normasy elimizdegi barsha azamattargha qazaq tilin biludi mindetteytin bap bolady.

Al, orys tilining taghdyryna keletin bolsaq, onyng qarym-qatynas jasau ayasy demografiyalyq jәne sayasy faktorlar dýmpuine baylanysty birte-birte taryla týsedi. Degenmen búl ýrdis juyq arada emes, eshkimge onsha bilinbey dabyrasyz oryn alyp, eleusiz óte shyghady.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz