Dәm aidap, qazaq dalasyna tabany tiygen polyak jihangezi Yanushkevichting Qúnanbay qajy turaly estelikteri janyndy jarylqap-aq tastaydy. Ilanghan, taghdyrlaryn senip tapsyrghan elding imany beynesi kórinip túratyn sol jazbanyng qadiri býgin artpasa, kemimeytindey júrtta kemeline kelgen, tolysqan, dosqa adal, aghayyngha júghymdy húsniyzәnimen (kórekem oiymen) ómir sýretin minez-qúlyq qalyptasyp boldy dep, jer men kók jannat bop ketse de aita almas edik.

Dәm aidap, qazaq dalasyna tabany tiygen polyak jihangezi Yanushkevichting Qúnanbay qajy turaly estelikteri janyndy jarylqap-aq tastaydy. Ilanghan, taghdyrlaryn senip tapsyrghan elding imany beynesi kórinip túratyn sol jazbanyng qadiri býgin artpasa, kemimeytindey júrtta kemeline kelgen, tolysqan, dosqa adal, aghayyngha júghymdy húsniyzәnimen (kórekem oiymen) ómir sýretin minez-qúlyq qalyptasyp boldy dep, jer men kók jannat bop ketse de aita almas edik.

Abyroyy artyp, ataghy alysqa jetken agha súltan Qúnanbaydy bir kóruge ansary aughan polyak sayahatshysyn yntyqtyrghan kýsh Qúnekemning baylyq, mansabynan bólek, sheshek auruynan aman qalghan su isherligi edi. Aty jaman auyrudyng tyrnaghyna ilingen jannyng tiri qalghanyn birinshi ret estigen ghalym búl keremetting sebebin bilmekke qajyny izdep, tabady. Elge parmenin jetkizip, ondy-soldy qolyn sermep sóilep túrghan agha súltannyng jinalysynyng ýstine týsken polyak jihangezi el aghasy boyyndaghy qúdiretti anyq bayqaghanyn jasyrmaydy. Tanysyp, bilisip bolghan song tentirep izdep kelgen saualynyng shetin shygharady. «Sheshekten qalay aman qaldynyz?». Agha súltan da sozbaqtamay, mәn-jaydy bayandaydy. «Aty jaman auyrudy júqtyrghan adamnyng denesindegi әrbir qotyr may qaynaghanday shúrq-shúrq qaynaydy. Kóterilgen ystyghyng dozaqtyng otynday sharpidy. Ózge júrtqa júqpas ýshin auashagha ýy tigip, ajaldy kýtip sonda jattym. Ýiding irgesin týrip, susyn jetkizip beretin adamnan basqa jan balasy manyna juymaytyn sol kýnderding birinde enirep jylaghan adamdardyng dauysy estildi. Sýiretilip baryp jabyqtan syghalasam, býkil júrt qolaryn kókke jayyp, zar enireydi. Jalbarynghan, jylaghan dauystarynan qúlaghym túndy. «Ey, Jaratushy IYem! Bәrimizdi alsang al, Qúnanbayday elge qorghan, júrtqa saya bop otyrghan panamyzdy aman saqtay gór!». Sol sәtte zar jylaghan elding kózinen aqqan jas ystyghy qaytpay jatqan deneme tyrs-tyrs tamyp, әrbir qotyrdyng jalynyn qaytarghanday boldy. Birer kýnde denem jenildep, auyrudyng da beti qaytty. «Bastan qúlaq sadagha» bir kózdi sonda berdik...».

Bizge jetken esteliktegi Qúnanbay qajynyng eline etene, júrtyna dos bolmysy, júrttyng agha súltangha shyn peyil, ystyq yqylasy eriksiz janaryna jas ýiirltedi. Bizden boshalaghan týiedey bezip ketken sol qasiyetti sharq úryp izdep, basymyzdy taugha, tasqa úrsaq ta ózimshil óktem sananyng uysyna tútylghan beysharalyqtan qútylu qayda. Kýlli qauym tileuimizdi tilemek týgel, basyng auryp, baltyryng syzdaghanda pәruanaday alasatatyn bir dosqa jarymaytyn tirligimizdi anyq barlap, terenine ýnilerge dәrmen joq. Betke kýlip, artynan topyraq shashatyn tobyrgha ainalyp, ómir ótkermelep jatyrmyz. Basynda kóp bolyp qauqyldasyp, kele-kele kempirding shashynday siyrey bastaghan qatarlastardyng ornyn sipap, oigha batasyn. Qúnanbay qajyny Alladan qalap súrap, aspangha qolyn jayghan tileules júrttyng adaldyghy aldynda ózinnen ózing kishireyip, «biz osy qalay edik» degenge bayyrqalamasqa sharang qalmaydy...

Almatynyng qonyr kýzi kelgen sayyn janyndy múng ba, saghynysh pa әiteuir soghan jaqyn bir sezim iyektey bastaydy. Tógilgen japyraqty sarp-sarp basyp kele jatyp osy alyp shahargha alghash tabanyng tiygen kez jii esine týsedi. Basy júmyr pendeni әr qiyrdan domalatyp, dәmdes, syrlas jandargha ainaldyratyn taghdyrdyng jazuy bar emes pe! Erdenning әngimesi «Qazaq әdebiyetinin» qosymshasy «Jas qalamgha» jariyalanghanda júbymyz jazylmaytyn bes-altauymyzdyng endi-endi tanysa bastaghan kezimiz edi. «Esentay jaghalauynda» salqyn syrany qaz-qatar tizip qoyyp, dosymyzdyng tyrnaq aldy tuyndysyn juyp-aq jatyrmyz. Ózi de maqtanshaqtau neme edi, basyn kekjiytip, kekireydi de qaldy. Qaytsin endi, jalpaq júrtqa mashhúr bop jatyr. Ol kezde gazetke shyqqanyng ózi bir ghaniybet, júrttyng auzyna ilinip ketesin. Qazirgidey, oqyrman órtten qalghan ormanday, qadau-qadau siyrey bastaghan kez emes-ti.

Ishimdikting uy aldy ma, sәlden keyin «jazushymyz» óz ózine keldi. Biz biletin, iship alsa salynyp ketken paqyrday bop shygha keletin kәdimgi týr-túrpat. Otyrystyng da sәni kire bastady. Gu-gu әngime. Qyzdy-qyzdymen Erdenning erteng ýlken jazushy bolatynyn betine aittyp, maqtap jatyrmyz. Birshama uaqyt ótken song Erdenning kónil kýii búzyla bastady. Tipti kózi sulanyp, enirey jóneldi. Janaghy dauryqpa әngime jayynda qaldy. Bәrimiz ne bolghanyn týsinbey Erdenge jaltaqtap, topyrladyq ta qaldyq. Qaltasynan kirley bastaghan shytyn alyp, jasyn sýrtken Erden: «Eseyip jigit bolghan kezimdi kórmey ketken anam marqúm esime týsse, ózimdi ózim ústay almay qalam. Renjimender. Kel bir alyp qoyayyq»,- dep aldyndaghy syrasyn týbine sheyin tartyp jiberdi. Bәrimiz aldyq. Sәl jútynyp, tamaghyn kenep aldy da Erden ary qaray әngimesin jalghastyrdy. «Sender bilmeysinder ghoy. Búghanasy qatpaghan jap-jas balanyng anasynyng mýrdesin qúshaqtap, tasjoldyng boyynda mashina kýtkenning qanday azap ekenin. Basynan aityp bereyin. Bizding ýy tәuelsizdik alghan jyldary ýstirtten Soltýstik Qazaqstangha kóship keldi. Men endi apyl-tapyl jýre bastaghanda, әkem Ólgeyde qaytys bolypty.  Ýshinshi synyp oqyp jýrgende sheshemmen erip kórshi auylgha toygha bardym. Qúrbysymen әzili jarasqan sheshem: «qyzyndy myna bizding jigitke beresin», - dep emen-jarqyn әzildesip otyrghany sol edi, ayaqastynan óni súrlanyp, art jaghyndaghy jýkke sýienip, talyp qaldy. Búrynnan basynyng saqinasy bar edi. Jedeljәrdem de shaqyryp ýlgeripti bireuler. Qalagha aldy da jóneldi. Sheshem qúlaghan kezde ýige kisi shaptyrtypty. Araqqa toyyp alghan aghamnyng qozghalatyn týri kórinbegen son, amalsyz auyruhanagha meni qosyp jiberdi. Zalda sheshemdi kýtip otyrdym. Kóp uaqyt ótken song sheshem jatqan palatadan bir dәriger qyz shyghyp, sheshemning atyn aityp: «IYesi sen be?», - dep iyegin kóterdi maghan. «IYә» degenim sol edi: «Alyp ket, qaytys boldy», - dep dýnk etkizi týieden týskendey. Kip-kishkentay balamyn ghoy, adamdardyng sonshalyqty salqyn, qattygez bolatynyn qaydan bileyin. Tyshqaq laq ólse de ne bir jaqsy sózderimen jetkizetin qazekenning múnday minezin kim kórgen. Palatagha kirsem, sheshemdi zembilge salyp, betin jauyp qoyypty. Sýrine-qabyna janyna jetip baryp, baqyryp jylap jatyrmyn. Janaghy tas jýzinen kóz sýrinetin dәrgerding bylq eter týri joq, dauysyn onan beter qataytyp zirk ete qaldy. «Alyp ket dedim ghoy men saghan, palata kýtip jatqan adamdar bar!». Ótpeli kezende solay boldy ma, býgingidey esik-tesikti tozdyrmay sheshemning sýiegin op-onay bere saldy. Zembilding bir jaghyn ózim, bir jaghyna auyruhananyng bir qyzmetkeri kóterip, tasjoldyng shetine kep toqtadyq. Mashina shaqyrttyq degen, sonysyn kýtip túrmyz. Óksigimdi ishime jútyp, qansha qayrattansam da jýzimdi jughan jastyng toqtaytyn týri joq. Aqyry bolmaghan song anyradym-ay kelip. Mashina kelgende baryp әzer esimdi jiyp, sheshemning mýrdesin mashinagha tiyegen júrtqa jәrdemdesken boldym. Auylgha jetkenshe jasymdy tiya almay enreumen boldym. Sheshemning mәiitine qarap-qarap qoyyp jylaymyn. Óldi degenge de onsha senbeyim. Basyn kóterip, qúshaghyna qysyp erkeletetindey ýmitim ýzilseshi. Aulygha jetkende habardar bolghan júrt jinalyp, kýtip aldy. Bәri meni bauyryna basyp, júbatyp jatyr. Qayghydan qan jútyp túrsam da, bir týrli eseyip ketkendey sezindim ózimdi. Auyruhananyng suyq zalynday emes, sәl de bolsa janym kirgendey boldy. El emes pe. Shrkin el... Agham sol mastyghynan aiygha almaghan kýii neshe kýn ishti. Anamyzdy jerlegende de baryp bir uys topyraq sala almady. Tuys tughannyn, kórshi qolannyng kómegimen ol syn da ótti...».

Erden әngimesin bitirgende bәrimiz bir-bir kýrsinip alyp, ary qaray búl kónilsizdikti seyiltu ýshin basymyzdan ótken qyzyq jaghdaylardy aityp, «jazushynyn» kóilin aulap aq jatyrmyz. Qyzyl sózding qytyqtamaytyn jeri bar ma? Erden de bizge qosylyp janaghy kónilsizdikti sәtke bolsa da úmytty. Tas jetim ekenin esinen shygharatyn bizden artyq dosty Alataudy alty ainalsa da tabylmaytynyn talay ret aitty. Bizde aittyq. Baytúrsynov kýshesi boyyndaghy orys syrahanasynda jii bas qosyp, әdebiyetting arghy-bergi tarihyn bir sapyryp tastaushy edik. Shekesi jipsise, aita beretin Erdenning әngimesining de birte-birte tizesi shyqty. Myljyndap sóiley bastaghannan-aq aldyn oray jónelemiz. «IYә, sen ol kezde búghanasy qatpaghan bala bolatynsyn. Shesheng talyp qalady. Auyruhanagha aparsan, jýrip ketipti. Ólikti ózing arqalap, auylgha qayttyn. Aghang iship ketipti... Sol ma?». Kózi jasaurap, jәutendey qaraghan Erden ary qaray melshiyedi de qalady. Keyin bizding topqa qosylmaytyn boldy. Ózimen ózi. Bir kýni әdetimizshe jinala qalghan ekenbiz, taghy bir jaysyz habardy Qanat jetkizdi. «Estidinder me? Ana  Berik dosymyz әielin jiberipti. Ózi bir sory arylmaghan sormanday boldy ghoy. Qazir kep te qalar. Jigitting sózin aityp, jigerlendirip qoyyndar. Bosbelbeu neme borday tozyp jýrmesin». Salqyn syragha tapsyrys berip, alqa-qotan otyr edik, iyghy týsinki Berik te kirdi. Samarqau sәlemdesti. Otyrghan boyy birneshe bokaldyng týbin kórsetti. Úzaqqa sozylghan ýnsizdikti ózi ýzdi. «Ólendegidey onay ómir joq eken. Ana jengelerindi aparatyn jerine aparyp saldym. Býgin bir isheyikshi». Birer jas ýlkendigi bar, tәp-tәuir aqynnyng degeni boldy. Dayashy qyzdyng eki iyini mayysyp, týn ortasyna deyin syra tasydy. Songhy bokaldy shenbektep ústaghan kýii úiyqtap qalghan Berikti Qanat júlqyp jýrip oyatyp, pәterine alyp ketti. Bir kisidey aqylgóisigen basqamyzdyng da ary shabargha әl-dәrmenimiz qalmay, ornymyzdy suyttyq. Endigi otyrystyng gýli Berik boldy. Ishedi de syqsyndap jylaydy. Basynda janymyz ashyghansyp, birge múnayghan synay tanytyp jýrgenimizben kele-kele keleke etetin boldyq. «Beke ólendegidey onay ómir joq eken deding be? Sen de aitqyshsyng osy keyde». Bekeng basynda «tauyp aitqan sózine» bizben birge qosyla kýlip alyp, izinshe jýzine múng oinap shygha keletin. «Kýlesinder ghoy. Bastaryna kelse, kórer em. Áy, dospyz deymiz! Basyma týsken qiynshylyqtan beri jankýier jaqynym joq ekenine anyq kózim jetti. Shynymen biz ólendegidey jalghan mahabbatyng jarshysy sekildimiz. «Sóz týzeldi, tyndaushym sen de týzeldin» mәnin endi-endi týsingendeymin. Qisyq, qynyrlyghymyzgha qaramay, aqyl aitqyshpyz...» - dep ókpesine de jasyrmaydy. «Sonda ne isteu kerek eken osyghan. Biz kinәlidey osynyng ajyrasqanyna». Kýnkilding kimnen shyqqanyn qaydan bileyin, Bekenning qúlaghy shalypty. Aqyry ol da anda múnda bolmasa at izin kóp salmaytyn boldy. Qabyrghasy qaqyray bastaghan «Qaghanatqa» jaqsy habardy da Qanat jetkizdi. «Shýiinshi! Ana bizding asyqtay aqynymyzdyng qanjyghasy maylanypty. Osy jolghy konkursting ýlken jýldesin enshilepti. Týbi Tasqynnan birdeme shyghady. Kelistirip juady deshi. Oi, shirkin!». Bәrimiz quanyp qaldyq. Qalta telefonyn alyp shyghyp, Tasqyngha habarlasqan Qanattyng jýzi bal-búl janyp sóilep jatyr. «Tәke, jýlde qútty bolsyn! Kóne mekende seni halqyng sarghayyp kýtip otyr. Tez jet!». Sýt pisirim uaqytta Tasqyn da jetti. Qolyn alyp, qúttyqtap jatyrmyz. «Al, qayda tartamyz» degendi aitqyzbay týsingen Tasqyn sәl tosylyp baryp: «Jigitter, renjimender! Anau jas otbasylargha beretin ýiding kezegine túrghaly biraz bop edi ghoy. «Kezegindi jyljytyp, ýy aluyna kómektesem» degen kisining qúlqynyn tyghyndaugha әzer jetti alghan jýldem. Taghy bir reti bolar senderge. Ýkimetting jasap otyrghan orayly sәtinen qúr qalyp ketpeyin dep, joralghysyn jasap kelgen betim osy», - dep jazyqty janday jautang qaghady. «Oy, sening ýkimeting bar bolsyn!  Beretin ýiin kim kóringenning bir asap qalatyn may shelpegi qylmay, berse qaytedi. Tentirep jýrgen qazaqtyng ýili-kýili boluyn kýittep otyrghan olar joq. Tileuin tileytin el bolmasa, erding kýni ne bolar? Ony qoyshy, kýigen bas-siraqpyz ghoy. Jýldennen dym qalmaghany qiyn bop túr, dos!». Sózge sarang Múrattyng yndynyn týsingen Tasqyn shyjaq qaghyp, shyr-shyr etedi. «Bir jóni bolar. Renjimendershi!»...

«Qarau aqyn» atalsa da kóp jyl sarylyp jýrip qol jetkizgen pәterining kilti tiygen kýni Tasqyn barlyghymyzdyng basymyzdy qosty. Arqa-jarqa toyladyq. Tasqynnyng sol jolghy jýldening aqshasyn beybereket shashyp almay, iygiligine júmsaghanyn jatyp kep maqtadyq. Kóp uaqyt kórinbey ketken Erden men Berik te qatarymyzdan tabyldy. Ekeui de ishimdik ataulyny auyzgha almaytyn bolypty. Namaz oqidy eken. «Ózdering ghana júmaqqa baratynday aushalanyp alypsyndar ghoy», - degen túrpayy qaljyngha onsha mәn bergen joq ekeui...

Kýndelikti kýibeng tirshilikpen basyng qatyp, ary-beri shapqylaspen kóp bas qosa bermeytin keyingi jyldary ótkenge ýnilseniz, beymaza sezimnen aryla lamay, bireudi izdeging keledi. Jabylghan jol sekildi búldyr-búldyr soqpaqqa bir qarap, tauyng shaghylyp, ol oiynnan da qaytasyn. Hakim Abaydyn: «Bizding dospyz, asyqpyz degenimiz - jalghandyqtan jasalghan kónil jýgi...», - deytini osy shyghar.

«Abay-aqparat»