Senator Múrat agha Baqtiyarúlymen әleumettik jelide dos bolghanyma eki jyl bolypty. Shamasy, Múrat aghanyng әleumettik jelige tirkelgenine de sol eki jyl bolghan bolsa kerek. Men ýshin Múrat agha – orny erekshe bólek túlgha! Dostyghymyzdyng eki jyldyghy orayynda, aghamyz turaly bir-eki auyz sóz aita ketkendi jón kórdim.

2014 jyldyng qyrkýiek aiy bolsa kerek, mening «Jas Alash» gazetine «Parlament Ýii - Búrhandar mýlgip otyratyn búthana emes» degen kólemdi maqalam shyqty.

Maqalada keshe ghana ómirden ozghan, jatqan jeri jayly bolghyr eks-deputat Kәmal Búrhanovtan bastap býkil Parlamentti qatty synaghan bolatynmyn.
Sebebi 2013 jyly jeltoqsanda tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etilip qabyldanyp ketken «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zany Elbasymyzdyng jarlyghymen qayta qaralghaly jatqan tús edi – búl!

Sol qayta qaralatyn Zannyng basy-qasynda bolu ýshin bizge Mәjilistegi júmys tobyna kiru kerek boldy. Soghan sanlau izdep jýrgende, marqúm Kamal Nizamúly kezdese qalmasy bar ma?! Ótinish aita bastap edim, Kamekeng qashqalaqtap, jýre jauap berip, ketip qaldy.

Onyng ýstine, qatang zang qabyldanyp jatqanda, sanauly ghana ek-ýsh deputat bolmasa, Parlametting qos palatasynyng ýni ishine týsip, tilderin jútyp qoyghany taghy bar.

Sóitip, qaynap túrghan qyjyldyng ýstine qyjyl qosyldy. Ne kerek, maqala shyghyp, eki kýn ótken son, telefonym shyr ete týsti. Qarasam, ónkey 11111... dep keletin «krutoy» nomer. Telefondy kótergenim sol edi, ar jaghynan, «Auytjan, assalaumaghalaykum!»- degen kýmbirlegen qúlaqqa jaghymdy qonyr dauys estildi. «Men Múrat Baqtiyarúly degen senator aghanmyn ghoy. «Jas Alashtan» maqalandy oqyp, telefonyndy Almatydaghy kisilerden súrap jýrip tauyp aldym. Estisem, Astanada túrady ekensiz. Mýmkindik bolsa, erteng maghan kelip ketesing be, ainalayyn. Eger, bolmasa, ózim barayyn saghan...», dedi Múrat agha.

Bildey Senator shaqyryp túrsa, mening kergiytin ne jónim bar, «Baram, agha, baram, ózim baram...», dep jatyrmyn.

Búl – kóshi-qon mәselesine baylanysty meni ózine shaqyrghan ekinshi sheneunik.

Onyng aldynda «Naghashyma hat» atty maqalama baylanysty, sol kezdegi Preziydent Kensesining jetekshisi Mahmút agha Qasymbekov Aqordagha shaqyryp, qatang zannyng qayta qaralatynyn jetkizip, quantyp tastaghan bolatyn.

Múrat aghamen kezdesetin uaqytty kelisip alghan son, telefondy qoydyq.

Senator Múrat Baqtiyaúlynyng Senat tórinen kóshi-qon, qandastar mәselesi turaly oqtyn-oqtyn sóilep, mәsele kóterip kele jatqanyn búrynnan biletin edim. Ertesi, mejelegen uaqytta Parlament Ýiine baryp, aghamyzdyng qabyldauynda boldym. Qúshaqtasyp amandastyq. Ózim-aq qúyayyn degenime kónbey, dәu denesimen jenil qozghalyp shay qúiyp berdi agha. Jón súrasyp alghan son, asyqpay otyryp, kóshi-qon, qandastar mәselesi turaly úzaq әngimelestik. Múrat agha Ýrimjige emdeluge barghan saparynda ózi kólik jaldap minip, qala manyndaghy qazaqtar otyratyn auyldargha deyin baryp, olardyng hal-jaghdayyn bilip, kózimen kórip qaytqan eken. Qazaq balalarynyng ana tilinen aiyrylyp qalghanyn kórip, Elge jýregi syzdap oralypty. Men de qatysty zannamalardaghy kemshilikter men kedergilerdi jipke tizip aityp berdim.

Bir qyzyghy, Múrat agha maqalam turaly bir auyz sóz aitqan joq. Ángime ayaqtalar tústa «Ne býiimtayyng bar? Menen ne kómek kerek?!», dep súrady Senator agha.

Men Mәjilistegi júmys tobyna shetten kelgen qandastarymyzdyng ókilinen bir-eki azamat kirip, alda qayta qaralatyn zang jobasynyng basy-qasynda bolsaq, ol ýshin mýmkindik bolsa, bir azamatty qoghamdyq kenesshi etip alsanyz degen ótinishimdi aittym. Eki sózge kelgen joq, Múrat agha birden kelisimin berdi.
Senesiz be, «Osynday da halyq qalaulysy bar eken-au!», dep qatty quandym jәne erekshe tanyrqadym.

Syrtqa shyghyp, «Jebeu» RQB-nyng tóraghasy Omarәli Ádilbekke qonyrau shalyp, mәn-jaydy aityp, Múrat aghagha qoghamdyq kómekshi boludy úsyndym. Maqsat – aghalarymdy Aqorda jaqqa tartu, biylikke jaqyndata týsu. Ne degeni esimde joq, Omykeng onsha kelise qoymady. Ary qaray kýtip, ezip-qyrtyp túratyn uaqyt joq, Raqym Ayypúlyna telefon soghyp, Omarәlige aitqan ótinishti bayandadym. Raqang birden kelisip, ertesi-aq, Elordagha úshyp keldi.

Múrat agha ekeumizdi meyramhanagha dәmge shaqyryp, qonaq qyldy. Ertesi-aq,
«Raqym Ayypúly Partament Senaty deputatynyng qoghamdyq kómekshisi» degen kuәlikti qolymyzgha ústatty.

Aytpaqshy, Raqym Ayypúlyn 2011 jyly Mәjilis deputaty Bekbolat Tileuhangha tanystyryp, Mәjilis deputatynyng qoghamdyq kómekshisi jasap jibergen edim. Raqang sol jyly Almatydan úshyp kelip, Mәjilistegi júmys tobyna qatysyp, Bekbolat Qanayúlynyng kómegimen atalghan zannyng «Oralmandardyng qúqyqtary men mindetteri» degen 26-babyna «3) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin qolda bar qújattarynyng negizinde atyn, әkesining atyn (ol bolghanda) jәne tegin qazaq tilinde dúrystap jazugha;» bolatyn etip, jana tarmaqsha qosyp qaytqany bar. Sonyng arqasynda aqyn Úlarbek inimiz «Baytaylaq Úlarbek Dәleyúly» atanghan edi.

Kóp ótpey, Raqym ekeumizdi Múrat agha Qyzylordagha toygha shaqyrdy. Baryp, aghamyzdyng tumalary men el-júrtyn, olardyng jerlesterine degen ystyq yqylasy men erekshe qúrmetin kórip qayttyq.

Sol kýnderden bastap, Múrat agha men bizding aramyzda dostyq, aghaly-inilik qarym-qatynas ornady. Kez-kelgen uaqytta telefon shalyp, tipti qabyldauyna kirip, qandastarymyzgha qatysty úsynystarymyzdy aityp túramyz.

2015 jyly «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna ózgertuler men tolyqtyru engizgen kezde sol 2011 jyly enip ketken kedergilerdi alyp tastau, qalyp qalghan qajetti normalardy tolyqtau onaygha soqqan joq. Mine, biylgha deyin sony jónge keltiru ýshin arpalysyp jatyrmyz.

Múrat aghanyng bas bolyp, Ýkimetke hat jazuymen Qytaydan keletin qandastarymyzdyng kelgen elinen tirkeuden shyghyp kelui mәselesi normativtik qújat arqyly retteldi. Sony – «Sottylyq turaly» anyqtama – 2017 jyly Elbasynyng Dýniyejýzi qazaqtarynyng besinshi qúryltayyndaghy tapsyrmasymen talap etilmeytin bolyp sheshildi.

Múrat Baqtiyarúly osymen eki mәrte Senat deputattyghyna saylanghan túlgha. Aghamyz memlekettik til, bilim salasy boyynsha ýnemi batyl-batyl pikirler aityp keledi.

Naqtylap aitsaq, Múrat Baqtiyarúlynyng «Qazaqstanda bir-aq mektep bolu kerek, ol – qazaq mektebi», «Tәuelsizdik alghaly eki-aq zang memlekettik tilde dayarlandy», «Bayqonyrdaghy halyq densaulyghy gharyshtan da joghary túruy tiyis», «Janadan memlekettik til turaly zang qabyldau kerek», «Memlekette óz Memlekettik tiline janashyrlyq bolmasa, tilge degen betbúrys bolmaydy», «Memlekettik til eng basty qúndylyq boluy tiyis», «Qytaylar Qazaqstandy basynan baqayshyghyna deyin zerttep otyr», «Zandardy aldymen qazaq tilinde jazuy kerek», әsirese, «Qazaqstan — kópúltty memleket emes. Qazaq eline iyelik etetin jalghyz últ ol- qazaq. Al, qalghandary әr týrli sebeptermen qazaq jerinde qalyp qoyghan etnostar. Olar da Qazaqstannyng teng qúqyqty azamattary» degen deputattyq mәlimdemeleri men sózderin Parlamentte ekining biri aityp jýrgen joq! Búl býgingi tandaghy eng ózekti mәseleler. Múrat agha óz oilaryn Senat tórinde aityp qana qoymay, baspasózde, sonyng ishinde «Abai.kz» saytynda ashyq jariyalap jýr.

Búl - naghyz túlghagha tәn minez ben ústanym!

Múrat Baqtiyarúly – múraty biyik, priniysibi qatang jәne desi basym azamat! Solay bola túra, taghy óte kishipeyil, jýregi ken, bauyrmal kisi.

Qazir parlamentte halyqtan kisikiyik qúsap ýrkip jýretinder kóp. Qolyna dayyndap bergen úsynysyndy qorghay almay, qaytaryp alatyn
tabanynyng býri joqtardy kórip, keyde týnilip ketesin... Demek, deputatar Múrat aghadan ýlgi aluy kerek.

Eger, Parlamentting qos palatasynda otyrghandardyng 30 payyzy Múrat Baqtiyarúly sekildi bolghanda, Zang shygharushy biylikting bedeli búdan bes eli biyik bolar edi! Parlamentte kileng túlghalar men tәjirbiyeli mamandar otyruy kerek!

Auyt Múqiybek,

QR PReziydenti janyndaghy

Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi.

Abai.kz