Búrynghy bay baghylandardan «óte tughan»  Izghúlov pen Petrov hanymdaryna temirjol magitsralyn tartu etti

Búrynghy bay baghylandardan «óte tughan»  Izghúlov pen Petrov hanymdaryna temirjol magitsralyn tartu etti

Býginde әleumettik ómirimizding jemqorlyq jaylamaghan salasy joq. Memleket mýddesine júmys jasaydy dep ýmittengen óndiristi keshenderimizding barmaq basty, kóz qystymen ózgege ýlestirilip jatqany qanshama. Jasyratyny joq múnday jaylar QTJ Últtyq kompaniyasy AQ ainalasynda da bar. Bizding әngimemiz songhy jyldary «QTJ Últtyq kompaniyasy AQ Aqtóbe bólimshesinin» aynalasynan tuyndap otyrghan zang búzushylyqtar men sybaylastyq turaly bolmaq. Memleket mýlkin qorghaymyn dep 3 jyldan beri sotqa aryzdanyp, talay jerding esigin qaghyp, әdildik quyp jýrgen Aldabergen Aymaghanbetovtyn osy jolda ótkergen kýres joly bir kitapqa jýk bolarday. Ol osynysy ýshin ýsh ret júmystan shygharylyp, isining dúrystyghy dәleldenip, sot sheshimimen eki qaytara qyzmetine  oraldy. Ókinishke qaray, A.Aymaghanbetov qazirgi kezde Aqtóbe temirjoly tóniregindegi tyiylmay otyrghan jeng úshynan jalghasqan sybaylastyqty, basshy túlghalardyng óz qyzmetin asyra paydalanuynyn aitamyn dep ýshinshi ret qudalaugha úshyrauda. Ol ózi qyzmet isteytin mekeme basshylarynyng júmysynda ashyqtyq joq ekenin aitady. Búl turaly ol talay minbeden sóilep, jurnalisterge ashyq súhbat berip, baspasózde jazdy. Onyng aituynsha songhy jyldary jergilikti QTJ Aqtóbe bólimshesining keybir basshylary menshik bólisinde kólenkeli kelisim-sharttar jasaghan zang búzushylyqtargha barghan.  Sonyng birine toqtalayyq.

16.05.2006 jyly Don stansiyasy aumaghyndaghy jalpy kólemi 2,3470 ga bolatyn jer uchaskesi Aqtóbe oblysy Hromtau qalasy әkimining №70-shi sheshimimen «Temir Jol Broker Serviys» JShS-gine beriledi. Al búl jer aumaghynda 1996 jyldan beri «QTJ Últtyq kompaniyasy AQ Aqtóbe bólimshesinin» menshigi sanalatyn temir jol uchaskesi de bar bolatyn. Jana qojayyndar búl jerden 1152 m janadan keshendi temir jol qúrylysyn jýrgizemiz degen uәdesin de beredi. Mine osy alys-beristing nәtiyjesinde birinen ekinshisine «Jalgha beru sharty» jasalyp, «QTJ Últtyq kompaniyasy AQ Aqtóbe bólimshesine» qarap kelgen №30-shy temir jol magistraly da atalmysh jer aumaghynyng qúramynda jalpy qúny 6,072 tengege «Temir Jol Broker Serviys» JShS-gi menshigine zansyz ótip ketedi. «Baqsam baqa eken» degendey, Ádilet organynda 14 nauryz 2006 jyly №12344-1904-TOO bolyp tirkelgen «Temir Jol Broker Serviys» JShS-ning qúryltayshylary J.T.Izghúlova men O.D.Petrova esimdi hanymdar QTJ Últtyq kompaniyasy Aqtóbe bólimshesi basshysy J.T.Izghúlov pen onyng orynbasary V.V.Petrovtyng júbaylary eken. Múnday alys-beristing zannan tys ekeni QR-sy Azamattyq Kodeksi 102 babynyng 2 tarau, 2-shi jolynda: «Memlekettik kәsiporynnyng mýlki bólinbeytindigi» jәne «sonyng ishinde kәsiporyn qyzmetkerlerining arasynda bóluge» jatpaytyndyghy anyq kórsetilgen. Búl ne sonda, kezdeysoqtyq pa әlde?..

Aqtóbe oblysy prokurorynyng orynbasary J.A.Múhamediyarov №30-shy temir jol magistralynyng alys-beris barysynda «Temir jol Broker Serviys» JShS-gi menshigine zansyz ótip ketkenin: «Porverkoy ustanovleno, chto pry predostavleniy zemelinogo uchastka TOO «Temir Jol Broker Serviys» v narushenie norm zemelinogo zakonodatelistva akimatom goroda Hromtau, ne byly provereny prinadlejnosti isprashivaemogo zemelinogo uchastka, v rezulitate chego cherez predostavlennyy zemelinyy uchastok, deystviytelino prohodil stansionnyy put №30, prinadlejavshiy AO NK «KTJ» degen óz jauabymen aighaqtaydy (Qaranyz: shyghys haty № 1-7/148-11; 26.04.2011). Atalmysh №30 temir jol jelisi kiretin 2,347 ga jer aumaghynyng jeke kәsipkerge túraqty paydalanugha ótkenin A.Aymaghanbetovke bergen jauabynda «Aqtóbe oblysy boyynsha ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres departamenti» memlekettik mekemesi bastyghy K.J.Bijanov myrza da rastaydy (shyghys haty: №2-8-7953. 24.05.2011 jyl).

Aytarymyz, qanday jeleumen bolsa da «QTJ Últtyq Kompaniyasy AQ Aqtóbe bólimshesi» tarapynan memlekettik qazynalyq kәsiporyn menshigi sanalyp kelgen temir jol jelisining «Temir Jol Broker Serviys» JShS-gine jalgha beru  sharty zannan tys bolyp tabylady. Sebebi, memlekettik mekeme basqa bir zandy túlghany qúra almaytyny, sonday-aq onyng qúryltayshysy da bola almaytyny zanda anyq jazylghan (qaranyz QR-sy Azamattyq Kodeksi 105 - bap, 3 joly).

Búl az bolghanday, kelesi kezekte atalmysh temir jol magistraly taghy da qoldan qolgha ótedi. Jogharyda aitqanymyzday úzyndyghy 1152 m bolatyn temir joldy kýrdeli jóndeuden ótkizemiz degen jelumen alghan «Temir Jol Broker Serviys» JShS-gi keyinnen 10 qazan 2007 jyly búl jerlerdi ekinshi ret endi V.B.Mendibaev basqaratyn «Olja-2007» JShS-gine 1 mln. 300 myng tengege satyp jiberedi. Búl derekter qarjy polisiyasynyng №07/19-8/6574 rettik qújatynda tirkelgen.

16 qantar 2008 jyly Hromtau qalasynyng әkimi K.Kushanbaev «Olja - 2007» JShS - gining diyrektory V.B.Mendibaevtyng aryzyn basshylyqqa alyp, Hromtau qalasynyng Jana beketi 6-shy meken baghytyndaghy jalpy aumaghy 2,3470 ga bolatyn jerdi «Uaqytsha jýkter men materialdardy saqtau alanyn ornalastyru jәne qyzmet kórsetu ýshin jer uchaskesining paydalanu nysany ózgertilsin» degen sheshimin shygharady. Ákim óz sheshimimen 30 qazanda №12535 memlekettik aktining kýshin de joyady.

Búdan song 08.02.2008 jyly Olja-2007» JShS-gi men «AQ «QTJ Últtyq Kompaniyasy Aqtóbe bólimshesi» diyrektory Izghúlov Jaras Tókenúly arasynda ekeu ara «shart» jasalyp, endi V.B.Mendibaev myrza menshigindegi 2,3470 ga jerdin 0,3558 ga bolatyn №30 temir jol jelisining bir bóligin onyng әu bastan qojayyny bolyp kelgen «QTJ Últtyq kompaniyasy Aqtóbe bólimshesine» ýshinshi qaytara, biraq búl joly «syigha» beredi. Osynshama jerding syigha tartylghanyn: «Zemelinyy uchastok v razmere 0.3558 ga iz obshey ploshady 2,34700 ga zemelinogo uchastka prinadlejashiy TOO Olja2007» byl bezvozmezdno peredan na balans AO «NK KTJ», tak kak stansionnyy put №30 stansiy Don prohodit cherez uchastok TOO «Olja-2007» - degen sózimen aqtóbelik qarjy polisiyasynyng inspektory, podpolkovnik S.Túrmaghanbetov te joqqa shygharmaydy (25.01.2011). Basshylardyng qolymen jýrip jatyrghan osynday birinen ekinshisine ótken bylyq-shylyqtyng nәtiyjesinde qanshama budjet qarjysy talan-tarajgha týsip jatyr? Budjetke týsken qarjynyng qanshalyqty «shynayylyghyn» salyq komiyteti tekserip kórdi me eken?

Sonday-aq, QR-sy Jer Kodeksining 2-bólim 26-bap, 2 jolynda «magistraldyq temir jol jelileri memleketting menshigine jatatyny» jazylsa, al QR-synyng Azamattyq kodeksinin  2 bólimining «Menshik qúqyghy turaly» zanynyng 10-tarau, 206-babynyn, 2 jolynda: «Memlekettik mekemening qazynalyq kәsiporny ózine bekitilip berilgen mýlikti sol mýlikting menshik iyesining jazbasha kelisimimen ghana iyelikten aiyrugha» tiyis bolatyny anyq kórsetilgen. Al, Aqtóbedegi oryn alyp otyrghan jaghdayda menshik iyesi ony saudalap jýrgen Aqtóbe bólimshesi emes, kerisinshe onyng «qúryltayshysy» «QTJ Últtyq kompaniyasy AQ» bolyp tabylady. Jәne osy babtyng 3 jolynda: «Qazynalyq kәsiporynnyng ózining negizgi qúraldaryna jatatyn mýlikti satugha  jәne syigha beru mәmilelerin jasaugha qúqy joqtyghy» jazylghan.  Bizding jaghdayda taghy da «QTJ Últtyq Kompaniyasy AQ Aqtóbe bólimshesi» memleket mýlkine ie bolyp otyrghan qazynalyq kәsiporyn bolyp esepteledi.

Endeshe osy mekemening búrynghy qyzmetkeri azamat Aldabergen Aymaghanbetov kóterip jýrgen memleket menshigi bolyp tabylatyn Hromtau audanyndaghy Don beketindegi №30 temir jol jelisin qanday joldarmen bolsa da eshkimning menshikteuge qúqy joq. Memlekettik qauipsizdigimizding strategiyalyq tetigi sanalatyn ol jerler jekege satylugha da, tuystaryna jalgha beriluge de tiyisti emes.

Sózimizding sonynda aitarymyz, menshik iyesining - jer uchaskesine jeke menshik qúqyghy zansyz iyelikten shygharylyp basqa túlghalargha ótken jaghdayda ekinshi túlghanyng jerdi paydalanu qúqyghyn qaytara toqtatuyna bolady. Búghan alghashqy menshik iyesinen (qúryltayshydan) jerdi olardyng kelisiminsiz alyp qongy negiz bola alady. (qaranyz: QR Jer Kodeksi, 9 tarau, 81-bap, 1-2-shi joldary). Sonday-aq, «Mekemening menshikteu qúqyghy basqa adamgha auysqan kezde búl mekeme ózine tiyesili mýlikke oralymdy biylik jýrgizu qúqyghyn saqtap qalady» (sonda: 208-bap).

Demek QTJ ÚK AQ Aqtóbe bólimshesine jekege ótip ketken óz menshigin qaytaryp aluda da zang boyynsha basymdyq berilip otyr. Endeshe әli de kesh emes. Biz de óz tarapymyzdan satylghan temir jol magistralyn «týgelimen» «Oralymdy basqaru qúqyghy» zang baptaryna sýiene otyryp jergilikti «QTJ ÚK Aqtóbe bólimshesi» qúzyryna qaytaryp alugha әbden bolady demekpiz. Býginde A.Aymaghanbetov osy kóterilgen mәsele boyynsha Aqtóbe qalalyq sotyna talap aryz týsirdi. Memleketting mýddesin qorghaydy, zandylyqtyng búzylmauyn qadaghalaydy degen qúzyrly mekemeler men qúqyq organdary osy jaylargha nazar audarar degen ýmittemiz.

Sәt Bektúrsynúly

Núrlybay Qoshamanúly,

QR-sy Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Aqtóbe qalasy.

"Abay-aqparat"