Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Bilgenge marjan 2602 12 pikir 11 Aqpan, 2020 saghat 14:30

Sh dybysyna qanday tanba alghan tiyimdi?

Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng latyn grafikasyna negizdelgen jana qazaq tili әlipbiyin jetildiru tapsyrmasyna oray ghalymdar arasynda júmys jýrgizilude. Oral qalasynyng №40 JOBBM qazaq tili men әdebiyeti pәni múghalimi Aynúr Sabyrgha tilshimiz jolyghyp jana әlipbiyge baylanysty Sh tanbasy turaly oiyn bilgen bolatyn.

Sh dybysyn qalay tanbalaghan tiyimdi . Ghalym emes qarapayym ústaz retinde kózqarasynyzdy bildirseniz?

-Latynnegizdi jana әlipbiyding songhy ýshinshi núsqasy qabyldanghaly jappay jazudy bastap ta ketkenbiz. Jalpyhalyqtyq diktanttan bastap, kóshe men eldi-meken ataulary, jarnama, «Mektepaldy dayarlyq» tobyna arnalghan oqu qúraldary latynmen jazylyp, tipti aldymyz kurstardy da tәmamdap aldyq. Asyghystau bolsa da, osy jazyp-syzghanymyzdyng arqasynda osy núsqanyng «pispegen», tolyqtyrudy qajet etetin tústaryn da kórip, estip jatyrmyz. Jazyp kele jatyp, keybir dybystardyng ýstine noqat salyp otyru birinshiden - uaqytty alsa, ekinshiden qayta-qayta toqtap, «aqsaqtyn» kýnin keship otyrghanday bolamyz. Men sol kedergilerding ishinde sh dybysyna toqtaldym. Sh dybysy aghylshyngha eliktep, Sh qosarly tanbamen berildi. Al ol keybir sózderimizdi oquda qiyndyq keltirip otyr. Ol turaly jazushy Túrdaqyn Jeksenbay: «Al endi jana redaksiyada eki dybystyng «sh» [sh] jәne «ch» [ch] digraftarymen tanbalanuy әli de oilanudy kerek etetin siyaqty. Olay deytinimiz, birinshiden, [sh] dybysy men әrpi tilimizde jii qoldanylady. 2013 jyly Til bilimi instituty shygharghan «Qazaq sózdiginde» «sh» әrpinen bastalatyn 7000-day sóz bar. Onyng ýstine búl әrip sózding ishinde de, sonynda da kele beredi. Sondyqtan «sh» digrafynyng mәtinning kólemin úlghaytyp, jazu uaqytyn da úzartyp jiberetin qolaysyzdyghy bar. Mysaly, «Shashu shash» dep 7 әrippen jazyp jýrgen sóilemdi «sh» digrafy boyynsha «Shashý shash» dep 11 әrippen jazady ekenbiz. Ekinshiden, «sh» digrafynyng qúramyndaghy «s», «h» tanbalarynyng key sózderde dәl osynday týrde toqaylasatyny jәne bar. Búl jaghday ol sózderdi búzyp oqugha әkep soghady. Mysaly, Shynghyshan esimi men dәrishana, ashana sózderin búl digrafpen Shyńǵyshan, dárishana, ashana dep jazamyz. Olardy júrt Shynghyshan, dәrishana, ashana dep oquy mýmkin ghoy. Jenishan, Doshan, Áueshan, Kýmishan, Kýlishan siyaqty adam attary da osy kýige úshyraydy. 

Diagaf qiyn, oqyluda qiyndyq tudyrdy. Ol dәleldendi. Endi aukt pa, әlde? Sizding oiynyz? 

-Sondyqtan [sh] dybysyn «sh» digrafymen emes, jogharydaghyday, tóbesine akutka qoyghan «Śś» әrpimen tanbalaghan dúrys bolar» - dep akut tanbasyn maqúldaydy. Al  Sherubay Qúrmanbayúly: «Sh sh, Sh ch qos tanbalarymen berilgen dybystardy Shsh – Ş ş, Chch – Ss (Ç,ç /Č č ) týrinde órnekteuge boldy. Biz tól dybystarymyzdy beyneleytin osy ainaldyrghan bes-alty tanbanyng taghdyryn tәlkekke saludyng negizi bar dep sanamaymyz. Tek kelisip-kenesip, ortaq sheshimge kelu arqyly kóp tanbanyng arasynan bizge tiyimdisin tandap alu kerek,» – dey kele, eng dúrysy  dep – diakritikalyq jәne orfografiyalyq, fonetikalyq tanbalardy әripterding asty-ýstine qoyyp ýtir-nýkte, tәj-doghalar men syzyqsha-iymekterdi kóbeytpey, әlipbiymizdegi kirme dybystardy tanbalaytyn әripterden arylyp, ony 28 tanbagha deyin yqshamdap, bos qalghan latyn tanbalaryn nemese Ƞ ŋ, yaky týrikting Ş ş әrpi siyaqty diakritikasyz tútas tanbalardy paydalanudy menzegen. Ghalymnyng búl pikirimen kelisuge bolady, óitkeni jazugha da oqugha da, týrli IT qúraldarynda qoldanugha da qolayly. Jypyrlap kózge qolaysyz kórinetin qosymsha tanbalar mýlde bolmasa nemese neghúrlym az bolsa, soghúrlym әlipby oqyp-jazugha iykemdelip, onyng qoldanbalylyq sipaty, praktikalyq qúndylyghy arta týsetinin eskertedi.

Dúrys delik.  Qanday tehnologiyalyq ústanymdargha toqtalugha negiz bar?

-Sonymen qatar, Bijomart Qapalbek te IT qúraldarynda qoldanugha qolaylyghy jóninde «Qazaqtyng jana әlipbiyine negiz bolatyn sipyrly tórt núsqanyng (Qazaq – 28, Aghylshyn – 26, Kirillisa – 42, Týrki – 34) ishinen tól 28-di tandap, ony pernetaqtadaghy 26-gha qalay syidyru býgingi kýnning basty mәselesi ekeni anyq. 28 tól dybysty beyneleuge layyq latynnyng 19 tanbasyn joba úsynghandardyng barlyghy qoldaydy.

Myna 9 dybysqa kelgende ústanym әrtýrli Á, Ó, Ú, Ý, I, Gh, Sh, N, U. Mәselen, «Á» dybysyn A, Ä, Ah, A', Á – dep bes týrli belgileydi. Al «N» dybysyn Ń, Hh, Ň, Ņ ŋ – dep tórt týrli belgileydi. «Sh» dybysyn S, Ş, W, Ś, Sh – dep bes týrli belgileydi jәnet.b. Toghyzynyng da tórt – besten tanbasy bar» - dep, sh dybysynyng Ş diakretikalyq tanba núsqasyn da kórsetedi.

Ghalymdardyng zertteulerin zerdeley otyryp, qoldanysta da ynghayly bolatyn núsqasy dep sh dybysynyng Ş noqaty tómenge qoyylghan núsqasyn úsynamyn. Osyghan deyin kirilde qoldanyp jýrgenimizdey, ýstine tanba qoyylatyn i, y dybystaryn jazghannan tómenge «qúiryq» jalghap jýrgen n, sh tanbalaryn jazu anaghúrlym jenildeu. Sondyqtan sh dybysyn osy tanbamen (Ş) belgilegenimiz jón bolar.  

-Rahmet. 

Izdenisten tuyndaytyn janalyqtar ghana latynnegizdi jana qazaq әlipbi  tanbalaryna dúrys tanba tandaugha jol ashady. Ghalym men ústaz jәne paydalanushy bir sheshimge toqtaghanda jazudyng ydyramaytyn negizi qalanady. Olay bolsa, iske sәt.

Abai.kz

12 pikir