Qúrylystaghy dizayndy sifrlandyru 7 jyl búryn bastaluy kerek edi. Búl turaly býgin Mәjilisting jalpy otyrysynda Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy  Azat Peruashev aitty. 

«Qúrylys industriyasy - búl jeke kәsipkerlikting manyzdy baghyttarynyng biri. Onyng manyzdylyghy sonshalyqty jýielik sipatqa iye, sondyqtan «Qúrylysqa rúqsat» indikatory «Doing Business» reytingisining basty kriyteriylerining biri bolyp tabylady. Ótken jyly Qazaqstan osy kórsetkish boyynsha 17 pozisiyagha kóterilip, әlemde 35-oryngha ie bolghandyghyn quana quana aitamyz», - dedi deputat.

Osyghan qaramastan, Azat Peruashev atap ótkendey, salanyng damuyna «antediluviyalyq» retteu әdisi kedergi keltirude. Bir sózben aitqanda, qúrylys biznesi burokratiyalyq kedergilerden ótip, barlyq qiyndyqtargha qarsy jana nysandardy túrghyzuda. Dәl osy jerde, kәsipkerlerge sybaylas jemqorlyq pen bopsalau sharttary jasalady da, búl jobalardyng qúnyn negizsiz kóteruge әkeledi.

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng fraksiyasy aghymdaghy jyldyng 24 qantarynda ótken Ýkimet otyrysynda Preziydent Q.Toqaevtyng salanyng jay-kýiin syngha alghanyn eske saldy. Memleket basshysy: «Jobalardyng qúnyn birneshe ret kóteru praktikasy jalghasuda, qúrylystyng smetalyq qúnyn qalyptastyruda problemalar bar .... Sonda da biz Qazaqstandaghy qúrylys nege sonsha qymbat ekenine tanghalamyz ... Biz jyl sayyn tek jobalau-smetalyq qújattaryna ondaghan milliardtardy júmsaymyz! Sonymen qatar, birdey nysandardyng qúny aitarlyqtay erekshelenui mýmkin!

Ýkimetke saraptama kezeninde smetalyq qúnyn qalyptastyru kezinde óndiristik emes shyghystardy kýrt tómendetu ýshin jedel sharalar qabyldau qajet.

Ashyqtyqty qamtamasyz etudi jәne adamy faktordy joqqa shygharatyn sifrlyq tehnologiyalardy belsendi engizu qajet.

Ýkimetten osy mәsele boyynsha 1 mamyrdan keshiktirmey esep beruin súraymyn» degen bolatyn.

«Býgingi tanda sarapshylar men dizaynerler birneshe tonna papkalardy aqtaryp, teksere alady. Óitkeni, olardyng qolynda 2 305 normativtik qújat bar. Keyde qajetti normativtik-qúqyqtyq aktilerdi tabu ýshin júmys uaqytynyng 40% -y ghana ketedi. Talaptardyng ózi kóbinese qaytalanady jәne bir-birine qayshy keledi. Búl keyde sarapshylardyng qalauy boyynsha jobalyq sheshimderdi maqúldaugha nemese qabyldamaugha mýmkindik beredi», - dedi deputat.

Sonymen birge, Azat Peruashev 2013 jyly «Aq jol» fraksiyasy qúrylys salasyndaghy normativtik-qúqyqtyq bazany «bir tereze» jýiesinde (DZ) barlyq kelisu proseduralaryn bir nemese eki júmys kýnine deyin qysqartugha mýmkindik beretin sandyq formatqa jәne IT baqylau baghdarlamasyna konvertasiyalaudy úsynghanyn eske saldy. (DÚ -165, 2 qazan 2013 j.)

Osyghan úqsas tәjiriybe әlemde shamamen on jyl beri qoldanyluda. Singapurdyng CORENET jәne ePlanCheck jýieleri, vengrlik ArchiCAD, sonymen qatar olardyng BIM tehnologiyalary tújyrymdamasynyng bóligi bolyp tabylatyn Úlybritaniya, AQSh, Kanada jәne basqa elderdegi analogtary solay júmys isteydi.

«Aq jol» partiyasy qúrylystyng normativtik bazasyn 2-3 jyl ishinde sifrlandyru barlyq talaptardy jaqyndastyrugha, qarama-qayshylyqtardy anyqtaugha, olardy sheshuge, saraptama proseduralaryn ontaylandyrugha jәne jobalardyng sapasyn jaqsartugha mýmkindik beredi dep sanaydy. Búl qiyn, biraq bir rettik jәne qajet prosess búl salanyng odan әri damuyna ýlken mýmkindikter ashady. Sifrlandyru bizge zang búzushylyqtardy joyatyn jalghyz derekqordyng talaptaryna sәikes dizayn jasaugha kirisuge mýmkindik beredi.

Deputattyng aituynsha, jýieni iske asyrudyng kelesi qadamy dizayndy tolyq avtomattandyru boluy mýmkin. Búl jaghdayda jobalau uaqyty minimumgha deyin azayady. Qasym-Jomart Kemelúly atap kórsetkendey, jәne jobany saraptau qajettiligi tolyghymen joyylady.

Azat Peruashev búl uaqyt pen milliardtaghan dollardy ýnemdeuge, sybaylas jemqorlyq shyghyndaryn joygha jәne qúrylys qúnyn edәuir tómendetuge әkeletinin atap ótti. Keybir mәlimetterge sәikes, kompaniyalar jobalyq talaptardy qolmen esepteudegi qatelikterge baylanysty óz paydasynyng 10% -na deyin joghaltady. Ysyraptardy azaytu - úsynylghan reformanyng alghashqy ekonomikalyq nәtiyjesi bolar edi.

«Biz búl ýlken әri qiyn júmys ekenin týsinemiz. Tabysty damu ýshin ekonomika men ómir sýru sapasy ýshin manyzdy ról atqaratyn sifrlyq tehnologiyalardyng damuynda artta qalmau ýshin aldynghy qatarly elderding tәjiriybesinen uaqytyly ýirenu qajet.

Áytpese, býkil әlem qarqyn ala bastaghan bolashaqta ómir sýrip jatqanda, biz ótken ghasyrda qalyp qoyamyz», - dep tolyqtyrdy Azat Peruashev.

Abai.kz