Sәrsenbi, 6 Qarasha 2024
46 - sóz 4631 9 pikir 17 Aqpan, 2020 saghat 12:42

Dәrigersiz qalyp jýrmeymiz be?

Qaladaghy til ortalyqtarynyng bәrinde derlik qazaq dәrigerleri aghylshyn tilin jetik mengeru ýshin asqan belsendilikpen qúlshyna kirisip jatyr. Siz oghan bizdi emdeu ýshin bilimderin jetildirip jatyr eken dep quansanyz, onynyz tym erte. Sebebi, olar aghylshyn tilin jetik mengerip alsa, Batys Europa elderine, AQSh-qa ketudi jón kóredi eken. Onysyn eshkim sóge de almaydy. Sebebi, bizden ózge elderding kóbinde dәrigerler óte auqatty ómir sýredi. Bilimi men biligi joghary bolsa, emdeu-sauyqtyru qabileti myqty bolsa, býkil baylyqtyng kilti dәrigerding shipaly alaqanyna ózi-aq kelip qonady. Olay bolsa, jaqsy ómir sýrudi kim qalamaydy? Enbegine say aqy aluy әdilettilik.

Mysaly, AQSh-ta jedel jәrdem shaqyrsanyz, kelip sizding qan qysymynyzdy ólshep, kenes bergeni ýshin oghan alghys aityp 25 dollar úsynasyz. Ol jay bir shaylyq (chaevoy) yaghni, raqmet aitu rәsimi ghana. AQSh-ta "qúr ayaqqa bata jýrmeydi", "qúrghaq qasyq auyz jyrtady" degen qazaqtyng qaghidalary is jýzinde tәuir jolgha qoyylghan. Alghys aitasyng ba, 2 dollar bolsa da, qolyna ústatyp aitasyn. Emdeuding basqa tólemderin aitpay-aq qoyayyn. Al, bizde jedel jәrdem dәrigerin shaqyryp alyp, úryp-soghyp nemese itke talatyp jiberuleri de kәdik. Ol az deseniz, auruyn asqyndyryp jiberip o dýniyelik bolyp ketken marqúmdar ýshin de dәrigerdi bir jaqty kinәlap sotqa sýireu, tildep jәbirleu bergi jaghy.

Ókimetting olargha berip otyrghan jalaqysy tipti kónil kónshitpeydi. Aytudyng ózi úyat. Qysqasy, bizde tek dәriger ghana emes, әrbir qazaq taban et manday terin ayamay tyrbyndasa da adal enbeging layyqty baghasyn almaydy. Kerisinshe, auyrdyng asty jenilding ýstimen jýrgen masyldardyng úpaylary týgel. Qarjy úrlap, tender týgendep jýrgender memlekettik qyzmette shalqayyp otyryp-aq milliarder bola salady. Biylik basynda jýrgenderding belbalasy, kýieubalasy, kelini bolmay-aq, qúdasynyng qúdasy bolsang da bay-quatty ómir sýruge sonyng ózi jetkilikti. Múnday sybaylastyq pen jemqorlyq jaylaghan qoghamda әriyne, adal enbeging soqyr tiyngha tatymaydy. Osynday keregharlyqtyng saldarynan kózi ashyq jastardyng kóbi shetelge ketip jatqany barshagha mәlim. Endi, olardyng qataryna medisina qyzmetkerleri qosyldy. Osylay kete bersek, onsyz da jetispey jatqan medisina mamandarynyng eng tandaulylary shetel asyp, dәrigersiz qalyp jýrmeymiz be?

Tipti, medbiykelerding ózi múndaghy tiyn-tebennen túratyn azghana ailyghy shaylyghyna jetpese, til ýirenip alyp shekara asyp ketse, órkeniyetti elderde bizding úiqyshyl deputattardyng enbekaqysynan kem týspeytin júmys taba alady. Enbekaqy tóleuding tәrtibi qayta qaralmasa, әleumettik әdildik ornamasa, eng bergisin aitqanda, bas auyryp baltyr syzdasa, sapaly em jasaytyn dәrigersiz qalyp jýrmeymiz be?

Quandyq Shamahayúlynyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1071
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1714
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1686