Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1977 0 pikir 21 Qyrkýiek, 2011 saghat 14:58

Almatyda «Ana tilim - ardaghym» festivalinde qazaq tilinen ótken konkurstardyng jenimpazdary marapattalady

Almaty. 21 qyrqýiek. QazTAG -Almatyda beysenbi kýni Qazaqstan halqynyng tilderi kýnine arnalghan «Ana tilim - ardaghym»festivalinde memlekettik tilden ótken qalalyq konkurstardyng jenimpazdary marapattalady, dep habarlaydy әkimdikting baspasóz qyzmeti.

«Festivali barysynda Almaty әkimi Ahmetjan Esimov «Memlekettik til jәne búqaralyq aqparat qúraldary», «Memlekettik til - mening tilim», «Ýzdik audarmashy», «Qazaq tilining ýzdik múghalimi» qalalyq konkurstarynyng jenimpazdaryna syilyqtar tabys etedi», - dep habarlady sәrsenbi kýni baspasóz qyzmeti.

Ákimdikting aqparatyna sәikes, festivalidyng qatysushylaryna qazaq tilin ýirenuge arnalghan oqu-әdistemelik materialdar men elektrondyq oqulyqtar kórsetilip, Almaty qalasynyng kitaphanalar jýiesi men etno-mәdeny ortalyqtary úiymdastyrghan kórme úiymdastyrylady. Sonday-aq, festivali baghdarlamasynda qazaqstandyq estrada júldyzdarynyng qatysuymen konsert josparlanghan.

Aqparatqa sәikes, búl festivali memlekettik til sayasatyn jýzege asyru boyynsha songhy jyly jýrgizilgen júmystyng qorytyndysy bolyp tabylady.

«Ýstimizdegi jyly Almatyda týrli sharalar, oqytu jýrgizilip, qajet ónimder shygharyldy. Almatynyng 19 etno-mәdeny ortalyghynda 28 topta 371 adam qazaq tilin ýirenip jatyr», - delingen baspasóz mәlimdemesinde.

Almaty. 21 qyrqýiek. QazTAG -Almatyda beysenbi kýni Qazaqstan halqynyng tilderi kýnine arnalghan «Ana tilim - ardaghym»festivalinde memlekettik tilden ótken qalalyq konkurstardyng jenimpazdary marapattalady, dep habarlaydy әkimdikting baspasóz qyzmeti.

«Festivali barysynda Almaty әkimi Ahmetjan Esimov «Memlekettik til jәne búqaralyq aqparat qúraldary», «Memlekettik til - mening tilim», «Ýzdik audarmashy», «Qazaq tilining ýzdik múghalimi» qalalyq konkurstarynyng jenimpazdaryna syilyqtar tabys etedi», - dep habarlady sәrsenbi kýni baspasóz qyzmeti.

Ákimdikting aqparatyna sәikes, festivalidyng qatysushylaryna qazaq tilin ýirenuge arnalghan oqu-әdistemelik materialdar men elektrondyq oqulyqtar kórsetilip, Almaty qalasynyng kitaphanalar jýiesi men etno-mәdeny ortalyqtary úiymdastyrghan kórme úiymdastyrylady. Sonday-aq, festivali baghdarlamasynda qazaqstandyq estrada júldyzdarynyng qatysuymen konsert josparlanghan.

Aqparatqa sәikes, búl festivali memlekettik til sayasatyn jýzege asyru boyynsha songhy jyly jýrgizilgen júmystyng qorytyndysy bolyp tabylady.

«Ýstimizdegi jyly Almatyda týrli sharalar, oqytu jýrgizilip, qajet ónimder shygharyldy. Almatynyng 19 etno-mәdeny ortalyghynda 28 topta 371 adam qazaq tilin ýirenip jatyr», - delingen baspasóz mәlimdemesinde.

Almatyda tilderdi damytu, múraghat jәne qújattama basqarmasynyng tapsyrmasymen audiokitaptar shygharylyp, «Aldar Kósening qyzyqty oqighalary» mulitfilimi týsirildi.

«Audiokitaptar qazaq tilindegi oqulyqtar men kórkem әdebiyetke degen súranysty qanaghattandyru maqsatynda shygharyldy. «Aldar Kóse» mulitfilimining ereksheligi -birinshiden, ol memlekettik tildi ýirenuge baghyttalghan, ekinshiden, animasiyany jasaugha respublikada alghash ret 3-D grafika men zamanauy tehnikalyq qúraldar paydalanyldy», - delingen aqparatta.

Búl ónimder Almatydaghy mektepter men balabashqalargha tegin taratyldy. Sonday-aq, memlekettik til sayasatyn jýzege asyru ýshin salalar boyynsha is jýrgizu ýlgilerining jinaqtary jasalyp, basyp shygharyldy, jyl sayyn audandyq әkimdiktermen, etno-mәdeny ortalyqtarmen birlese otyryp әdeby oqular úiymdastyrylady.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475