Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4249 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2011 saghat 04:40

Asylbek Ihsan. Shyghys monshasy nemese esekting dauysy

(Ángime)

Múhit qonyrsalqyn bólmege shyghar aldynda, terin shayyp tastayyn dep dushtyng astyna keldi. Aldyndaghy jigit salqyn jaghyn aghyzyp ketken eken - bireu tura ýkiden alyp bir shelek sudy qaq tóbesinen qúiyp jibergendey bar denesi qalsh-qalsh etip titirkenip ketti. Jyly sudy qosyp, sәl túrdy da eni bir eli qalyng әinek esikti aqyryn ashyp, monshanyng sheshinetin, demalatyn keng bólmesine shyqty. Kirip, shyghyp jatqan júrttyng arasynan ótip, shkaftan aq  dabyny alyp  orandy da, jaghalay qoyylghan, jasandy bylgharymen qaptalghan oryndyqtardyng shet jaghyna kelip otyrdy. Ýstine ýimelegen monshaq-monshaq sulardyng qúp-qúrghaq matagha sinip jatqanyn sezip, denesi salqyngha rahattanyp, shashynan aqqan sudy alaqanymen sýrtip tastap, shalqaydy da kózin júmdy. Múrynyna shym-shymdap, әbden ýtiktelgen aq dabynyng kýiik iyisi keldi.

(Ángime)

Múhit qonyrsalqyn bólmege shyghar aldynda, terin shayyp tastayyn dep dushtyng astyna keldi. Aldyndaghy jigit salqyn jaghyn aghyzyp ketken eken - bireu tura ýkiden alyp bir shelek sudy qaq tóbesinen qúiyp jibergendey bar denesi qalsh-qalsh etip titirkenip ketti. Jyly sudy qosyp, sәl túrdy da eni bir eli qalyng әinek esikti aqyryn ashyp, monshanyng sheshinetin, demalatyn keng bólmesine shyqty. Kirip, shyghyp jatqan júrttyng arasynan ótip, shkaftan aq  dabyny alyp  orandy da, jaghalay qoyylghan, jasandy bylgharymen qaptalghan oryndyqtardyng shet jaghyna kelip otyrdy. Ýstine ýimelegen monshaq-monshaq sulardyng qúp-qúrghaq matagha sinip jatqanyn sezip, denesi salqyngha rahattanyp, shashynan aqqan sudy alaqanymen sýrtip tastap, shalqaydy da kózin júmdy. Múrynyna shym-shymdap, әbden ýtiktelgen aq dabynyng kýiik iyisi keldi.

Osy monshagha qoly qalt etkende kelip túrugha tyrysady. Eng әueli dóngelengen ýlken zaldyng ortasyndaghy qyzuy eng tómen peshten bastaydy. Osynda tanysqan týrik shaldyng aqylymen ayaghyn ystyq su toly tabaqqa salghan kýii sýt pisirim uaqyt shalqalap jatudy búljymas әdetke ainaldyryp aldy. Týrik ata  búnyng keluin әdeyilep kýtetin siyaqty, kóre salysymen qalbalaqtap, janynan shyqpaydy. Shyghys monshasynyng ózi biletin qúpiya-syrlaryn әngimelep, qúlaghyna qúiyp, tughan әkesinin beter ýbektep jýredi. Kókeyining ar jaghynda Múhiytqa aitar bir syry bar siyaќty... Keyde sol kisining ózi birtýrli bolyp kórinedi... - tobyghyna deyin týsip jýretin aq dabysy ýnemi qúrghaq, ýsti-basyna bir tamshy da su qonbaytyn siyaqty... Ystyq su men peshting jyluy boyyna taraghan Múhit alpys eki tamyry bosap, ón boyy balbyrap, janyn rahat sezim әldiylep, Ahmet atanyng emis-emis, kýngirlep estilgen ýnine qúlaq týrip, úiqyly-oyau kýide jata bergisi keledi.

Qariyamen kezdeser aldynda, beysenbiden júmagha aughan týni ony týsinde kórdi. Ertesinde monshada jolyqty. Qyzylshyrayly ónine sús berip túrghan ýlken qyr múryny, qar basqan shyrshaday edireygen appaq qalyng múrty, kóz úyasynyng ýstinde siresken qayratty qastary, samaydan bastalyp, shyqshytyn jiyektep kelip, qolaqpanday iyegine shoshayghan, úqyppen bastyrghan saqaly... Múhit týsine engen qariyagha egizding synarynday úqsas atamen betpe bet kelip qalghanynda ishtey tandanghan da qoyghan. Búghan óz qolynda ósken baladay jylyúshyrap bir ghana kóz tastastaghan aqsaqalgha ózining emirenip, ishi jylyp qoya bergenin andady. Ata osy monshada esek baryn aitady. Ol ózi kez-kelgen kisige kórinbeydi eken... Al kórine qalsa... Janaghy múzday sudiki me, Múhit rahattana eki-ýsh mәrte qatty týshkirip jiberdi de, oiy ýzilip ketken song orynynan túrdy.

Shkafqa jaqynday bergeninde, bireuding ózine qaray sýiretpesin syrpyldatyp jaqyndap qalghanyn jonarqasymen sezdi. Onyng ayaq basysynan ishtey jiyrylyp qalghan ol, ótip keter dep kýtip edi, әligi tez-tez basyp kelip, tu syrtynan qapsyra qúshaqtay aldy. Múhit shyntaghymen týiip jibere jazdap baryp ózin ústap qaldy. Jalanash taqymyna su-su tizesin taqap jabysyp túrghan deneden jiyirkenip, qatty búlqynyp bosap shyqty. Ylghal edennen ayaghy tayyp ketip, jyghyla jazday baryp tiktelip jalt búrylsa - qarsy aldynda qúshaghyn jayyp Jantemir túr. Sýzgeli túrghan búqaday moyynyn kúrjiytip alypty. Ónmennen ótkize týirey qaraytyn әdetimen  kózderin qysynqyrap, jymyn-jymyng etedi. Sol iyghyn tosa attay berip, Múhittyng betine qarap irkilip qaldy. Kýlimsiregen kózinde "tanymay qaldyng ba?" - degen súraq. Qoltyghyna deyin tartyp, qymtana oranyp alghan aq dabynyng etegimen betin bir sýikep shyqqanymen sýiriygen shortan túmsyghynyn  úshynda qalyp qoyghan bir tamshy ter sekirip ketkisi kelip mólt-mólt etedi. Múhit kýlip jiberdi de, qúshaghyn qomdap úmsyna bergen odan qashqaqtap, bir shettegi, kýn sәulesi týsip túrghan úzynsha oryndyqty núsqady. Sәl ashyq  qaldyrylghan terezeden kóktemnin salqyn jeli kelip túr eken. Jantemir oryndyqqa enkeya bergen kýii, qabaghyn kirjiytip túryp qaldy. Auyrsynyp baryp otyrdy. Múhittyng iyghynan qúshaqtady.

- Ei, Geniy, salqyn tiygizip almaysyng ba?

Jantemir ýlken zaldyng anau shetinde túrghan monshashy jigitterding birin shaqyrdy.

- Mәrmәr peshting qyzuy sýiekti balqytyp jibere jazdady.

- Orys monshasyna ótip, múzday basseynge sýngip almadyng ba?

- Belde ústamaly jel-qúz bar, birden shap beredi.

Monshashy jigit bashayyna ile salghan rezenki tәpishkeshin syrpyldatyp kelip jandaryna ýnsiz kidirdi. Jantemir qysqa búiyrdy.

- Anchous pen syra әkel!

- Monshada balyq jeuge rúqsat joq. Úrys estiymiz.

Jantemir sinirli ayaqtaryn kóstiyte sozyp, oryndyqtyng arqalyghyn syndyryp jibererdey kerile týsti. Týsi suyp ketipti. Búl ekeuinen tórt-bes jas ýlken jigit kerdiyip túrghan qalpynan kenet ózgerip, elpeng ete qaldy.

- Kópten beri kelmey kettiniz, tanymay qalyppyn, aiyp etpeniz aghasy...

Kete berip kýlimsirey búrylyp, jem shúqyghan tauyqsha moynyn qylt etkizdi.

-  Aytsanyz boldy ghoy.

Múhit monshashy jigitting sonynan qarady. Basyn iyghyna tyghynqyrap alyp, jauyryny shýmie týsip, tez-tez basyp barady eken. Jantemir qúlashyn jayyp jiberip, oryndyqtyng arqalyghyna tastapty.

Áldeqaydan esektin aqyrghany estildi.

- Au, Geniy, nege habarlaspaysyn?

Múhit terezege qarady. Qys boyy kóshening týtinine ystalghan qaraghay jabyrqau kórinedi.

- Biz bitirgeli qansha jyl ótti ózi?..

Janbyr bir qúiyp ótse ana kirli qardyng sorbaghy qalghan iyneleri ashylyp, jap-jasyl bop, jarqyrap shygha keledi-au...

Shynymen bilmey otyr ma, búl ne óneri?

- On jyl. Jazda kurs týgelge juyq jinaldy.

- Men Batys Evropada, bir sharuamen jýrgenmin.

- Júmysyng auyr ma?

Monshashy jigit shaghyn ghana dóngelek stoldy aldaryna әkep eppen jayghastyrdy. Ýstindegi anchous pen syra qoyylghan jaypaq tabaqshany ortagha qaray týzegishtedi.

- Taghy ne qalaysyzdar?

Jantemir krujka toly syradan kóbigin ýrlep jiberip bir úrttady.

- Ýirenip kettik qoy.

Krujkanyng bireuin Múhiytqa úsyndy: - Syradan alsanshy.

Múhit jipsiz baylanghan monshashygha iyek qaqty:

- Rahmet.

Jantemir jaypaq tabaqshada túrghan syra ydysynyng qalyng shynysynyng suretti bederine tesile qarap qalypty:

- Byltyr Kelinde bolghanymda konsert zalynyng aldynan ótip bara jatyp bir afisha kózime týsti. Organ oinap otyrghan jigitting týri tanys siyaqty bolyp ketti. Mashinany toqtatyp jaqyn kelsem, ózimizding Rinattyng konsertining jarnamasy eken. Keshke konsertine keldim. Sening «Saghynysh» simfoniyandy oryndady. Nemister kóp keldi. Oryndarynan túryp ketken halyq Rinatty kópke deyin jibermey qol soghyp túryp aldy. Qúttyqtayyn dep sahnagha kóterildim. Qaydan tolyp ketkeni belgisiz, sahnagha jýgirip shyghyp Rinatty bas salyp qúshaqtap jatqan ózimizding qazaqtardy syrtynan baqylap túrdym da, bosqa mazasyn alarmyn dep keyin qayttym...

Múhit anchoustardyng etin tyrnaghymen eppen sylyp alyp, sýiegin jayma tabaqqa salyp otyr. Qylday qylqandary ýlbiregen tiytimdey ghana balyq ydystyng erneuin jaghalay qaz-qatar tizilip qalypty. Tyrnaqtay ghana basy men qúiryghy aman qalghan balyqtyng kózderining ornynda iynening jasuynday ghana tesik qyltiyady.

Sәl ashylghan terezeden úrghan salqyn aua ishtegi ylghal qapyryqpen sharpysyp bugha ainalyp jatyr.

Barmaqtay bir tamshy sart etip tabaqshagha týsti de myng san úsaq monshaqqa  bólinip jan-jaqqa shashyrady. Múhit tóbege qarady - týieli kisining qoly jete qoymaytyn tóbege tamshy iyirilip, móltildep túr eken. Endi bir tamshy tura balyqtardyng sýiegine tiydi de jayma tabaqtyng erneuinen bastary qyltiyp, qalqiyp túrghan qanqalar shashylyp ketti. Syrany ala bergen Jantemir zildi aqyryp monshashyny shaqyrdy.

Elpelendep jetip kelgen managhy jigit kózderi móldirep Jantemirge qarady.

- Ana tóbeni sýrtinder! Syrany auystyryndar!

Monshashy jigit moyyny qayyrylghansha shalqayyp tóbege qarady. Kózderi jypylyqtap, astynghy erinin tisteley beredi. Ózining sozylyp baryp, ana tóbeni dәl qazir sýrtip tastaytynday alyp bolyp jaratylmaghanyna ókinip túrghanday.

Jantemir erinderin jybyrlatyp tisining arasynan birnәrse aitty da, eki tizesin sart etkizip úryp jiberip shalt kóterilip ishke bettedi. Tarazynyng janynan ótip bara jatyp qalt toqtap, «kel, ólsheneyik» dedi de tarazygha túrdy.

- Toqsan jeti. Bes keli aryqtappyn. Kel, Geniy, endi sen túr. O-o! Artyq salmaq jinamapsyn. Menen jiyrma keli jenil ekensin. Demek, úzaq ómir sýresin.  Kózderi kýlimdep jadyrap túr, sol bayaghy minezi - ayaq astynan búrqan-talqan bolyp, aldynda әkesi túrsa da ayamastay qatty ashulanyp shygha keledi de kirpik qaqqansha ózgerip, sәby siyaqty shuaq shashyp kýlimsirey qalady.

Tóbesi kýmbezdene bitken, aqmәrmәr qabyrghaly keng bólmening ishi ókpeni qysyp, tynysty taryltatyn basqa monshalarday emes, qúrys-tyrysyndy jazyp, ózindi  iyen dalada jýrgendey sezinip, emin-erkin demalugha shaqyrady. Biyik ornatylghan moynaq qúbyrlar biliner-bilinbes guildep aua tartady. Shanyraqsha jabylghan zәulim әinek tóbeden mol qúiylghan jaryq dalanyng kenpeyil minezin seuip túr.

Múhit jaymashuaq qana qyzuy bar mәrmәr peshke bettep edi, Jantemir eng ystyghyna bastady.

- Ei, neghylasyng sony, sýiekten ótetinine barayyq.

Múhit tabanyn kýidirip bara jatqan mәrmәr peshting ýstine aq dabyny eki qabattap tósep birqyryndap jantaya ketti. Shól dalanyng anyzaghynday ystyq aua denesin tistelep shym-shymdap qyzdyryp, birden terlete bastady. Onshaqty adam erkin siyatyn eng ystyq bólmede búlardan ózge eshkim joq eken.

Jantemir say-sýiekti balqytyp alyp bara jatqan ystyq peshke denesin tósep, kózin júmyp alyp rahattanyp jatyr. Aq dabygha sol tas qylyp oranghan kýii, tizeden tómen kóringen ayaqtary terley bastapty. Múhit ta kózin júmdy. Tyrs etken dybys joq tynyshtyq. Býkil ghalam tamyljyp, tynyp túrghanday. Say-sýiekti mayday eritken ystyqtan balqyghan tәni әdemi әuenge ainalghanday kýy keship, jan jaryqtyq jeti qat kókke samghaghanday qonyr sezim jýrekti suyryp barady. Shabyt shaqyrudyng bir syry - jan men tәnning uyz erinderi emshekke jabysqan kýii úiyqtap ketken sәbiyding úiyghan rahatyna jetui. Shabyt ta shalyqtaghan nәrestening ezuine irkilgen ananyng aq sýtindey pәk te kirpiyaz... Sanasy әldebir saghynyshty sezedi. Shabytpen birge keletin saghynysh. Jýregin shymshy qashyp, dýniye-әlemge sighyzbay, qúiyn-peri kóterip әketetin saghynysh. Myna dýniyege anau aitqan ókpesi bolmasa da kónil týkpirinen in qazghan bir qamyryq sezim key kezde jaysyz týs kórip shoshyp oyanghanday, júlqyna túryp, jantalasa kómeyge jetip keptelip alyp, ne әri qaytpay, ne beri kórinbey kókeyindegisin jasyryp, kýlbiltege salyp, jatyp alatyny bar. Búny әri-sәri kýige salyp qoyyp, sol jatqannan túyaq serippesten mol jatady.  Kýnderding kýninde basyn kóterip, eshkining qúiryghynday selten-selteng bir kórinedi de qarasyn mýldem batyrady.

Al keyde, odan ótken sypayy joq - jymyn bildirmey jymysqy jybyrmen jaqyndap, jәdigóy jәpekóstene myn qúbylyp jýrip, әldy әnin syzylta salyp otyryp jýrekti jibek tormen qúndaqtaydy da, týk bolmaghanday jorgha býlkilge salyp kókiregin kezip kete beredi. Búl bolsa bar múratynyng kýl-pәrshasy shyghyp azapqa týsedi. Osynday azaptan tughan, asyl dep jýrgen búrynghy júbanyshtary bolsa - bir-aq sәtte kókjasyq birdenege ainalady. Jaryq dýniyening de mәn-maghynasy qalmay, múryndyghyn auyrsynghan taylaqtay bozdap, saghynyshtyng jeteginde әbden boldyrghansha jelp-jelp jelip jýre beredi. Jana tesilgen múryn úzaq qansyraydy...                                           Bir kýni, jýregin ezgilep ayausyz synaghan saghynyshy әuenge ainalady. Osy sәtten bastap búrynghy azap ainalayyn bolyp qalady. Birde sýlesoq, qúlaghynan shertip jiberse jylay salatyn ez, bosbelbeu bireu; birde arystanday aibatty, kóringendi shaynap jerdey arqyrap jýredi. Birde bú dýniyede as iship, tabaq bosatyp nege jýrgenin týsinbey kýiip-pisedi; birde jan bitkendi qúshaghyna alyp aimalaghysy kelip túrady. Endi birde boyyn esirik kýy buyp, bәrin tәrik qylyp, eki qolyn tóbesine qoyyp tentirep ketudi qalaydy. Birde...

Ónerining arqauy... saghynysh ekenin jan balasy sezbeydi. Kimdi saghynady, ózegi órtenip kimdi ansaydy?.. Búl qúpiyanyng kilti qay jalmauyzdyng aranynda jatqanyn ózi de bilmeydi.

-  Ei, Geniy, ne qiyaldanyp jatyrsyn?

Sol bayaghy it minezi. Ishindegindi dýniyening qay búryshynda jatsang da  iyiskelep tauyp alyp, ayaq kiyimindi alyp qashqan kýshik siyaqty arsalandap, әri sýirep, beri sýirep, әurege salady.

Manauraghan kýiin qashyrghysy kelmey, ýnsiz qaldy.

- Dombyrandy tastaghanyna ókinish joq pa? Kez kelgen nashar muzykant kompozitor bola berer edi ghoy. Men seni ýlken dombyrashy bolady dep jýrsem...

Mandaydan aqqan ashy ter Múhittyng kózining úyasyna kelip kilkidi. Jasauraghan kózin  sýrtuge erinip, ayaghy ayaq, qoly qol kýiin búzghysy kelmedi.

- «Qara dombyra, qasiyetti qara dombyra» dep júrttyn    auzyn ashtyrmaytyn edin, qaytyp qyidyn? Tóbemizge kóterip, әz-әulie qyp jýrgen sen dombyrany tastaghasyn men de qoydym skripkany.

Áni... Saldy qara sebeleni qaq jýrekten. Endi kózin syghyraytyp alyp, qara qanynyng qalay shapshyghanynan lәzzat alyp jatqan shyghar. Múhit kózin ashqysy kelmedi. Kózin ashsa Jantemirdi kóredi. Búny tespey sorghanyna mәz bolyp aiyzyn qarsh-qúrsh qasyp otyrghanyn kóredi. Itting balasynyn  aram kýreste әdisshilin-ay... Kelseng kel dep ózinshe tas-týiin túrghanynda, bir býiirden perishe tap berip ayaq-qolyndy erbendetip kóterip әketedi de ishi-bauyryndy solq etkizip jerge bir-aq úrady. Búl joly da deni ainalyp, esengirep qaldy.

Qala boyynsha muzyka mektebi oqushylary arasynda Jantemirden asa qoyatyn skripkashy joq edi. Múhit dombyradan aldyna jan salmaytyn. Ekeui keyde qatar otyra qalyp jarysa ketetin. Pianinoda Janna sýiemeldeytin. Jantemir Jannanyng aldyna baryn salady. «Sausaqpen emes jýrekpen oinadyn» dep Janna Múhittyng jaghynda bolatyn.

Múhit muzyka mektebin bitirgen son, oilamaghan jerden konservatoriyanyng kompozisiya klasyna týsti...

Ákesi bir kýni Angliyadan túlpardyng tóresin әkeldi.

Qaladan shyghyp kýnshyghysqa bet alghan jýrdek mashina әkeli-balaly ekeuin terbey qozghalyp, jýitkip keledi. Rulide otyrghan әke ýnsiz. Búdyr-búdyr jalpaq taban rezenki dóngelekterding qara joldy syr-syr etkizip josyp kele jatqan dybysy ghana qúlaqqa jetip túr. Jyldamdyq ýdegen sayyn alapat kýsh qosylghan auyr mashina ýrey tudyra bastady. Spidometr tili jyljyp 180-ge bardy. Bútaqtary jolgha iyilgen alyp daraq qarang ete týsti. Samúryqtyng qanatynday jelp ete qalghan daraqtyng kólenkesinen tamyp ketkendey mandaysha әinekke bir jútym su soghyldy. Múhiyt, qarsy soqqan jelmen janshylyp, qayda bararyn bilmey móltildegen su joghary qaray qaltyray jyljyp, pyshyrap joq bolyp ketkenshe qarap otyrdy. Ákesi auyldardyng ýstimen de úshyrtyp ótip keledi. Qaladan alystaghan sayyn jol boyyndaghy auyl qarasy da siyrey  týsti. Bir  saghat shamasynda danghyl joldan týsip taugha qaray bet aldy. Ánsheyinde mashinasyn bappen aidaytyn әkesi joldyng kedir-búdyryna qaramay әli qatty keledi. Aldynghy dóngelekter laqtyrghan júdyryqtay tastar mashinanyng bauyryna tars-túrs soghady. Shang kóterildi. Múhit tildey tetikti kóterip, terezelerdi japty. Tegeurini myqty kólik jolgha kese-kóldeneng jatqan aryqtan sol boyy ytqyp ótkende, әkesi tejenkirer dep qamsyz otyrghan Múhit qopang ete qalyp, tóbesin ondyrmay soqty. Mandaysha әinekke su shashyrady. Rulidi tas qyp ústap, algha shýiilgen әkesining jýzine úrlanyp kóz qiyghyn tastap edi - týri tas jabyq eken.

Búlardyng kele jatqanyn alystan bayqaghan qyzmetshi jigit jýgirip baryp sharbaqtyng esigin aiqyra ashty. Mashinany enseli ýiding kólenkesine qoyghan әkesi birden atqoragha bastady. Ýiden shyqqan aqqúba kelinshek kesesin úmsynghan kýii qala berdi. IYelerin kórip temir torgha atylyp, arsalandaghan tóbetterding arpyly qynsylaugha úlasty.

Úzyn atqoranyng dәlizimen kele jatqan Múhittyng kózi aghylshyn túlparyna týsti. Qora toly attardyng arasynan shoqtyghy biyik túlpar erekshe kórinedi eken. Ákesi qúshaq tolar moyyny sadaqtay iyilgen kóksúr kýlikti jetektep atqoradan alyp shyghyp ózi erittep, balasynyng aldyna tartty da, arabysyn oinatyp algha týsti.

Múhit atynyng ayaq tastasynan, әr búlshyq etining serpilisinen sezip keledi - januardyng baby kelisip túr eken.

Ákesi әli ýnsiz.

Ayaq astynan jel túrdy. Ekeui manaydaghy júrttyng bau-baqshasyna su beretin beton astaushalardy boylap biraz jýrdi. Jel kýsheye soqty. Jer betin jaypap jibergisi kelgendey dolyra soqqan dauyldan ebelek qaqqan jemis aghashtarynyng japyraqtary  suylday jalpyldap, gýlderi úsha bastady. Dini mayysa jelding yghyna jyghylyp, bir uys bolyp býrise jelbireydi. Dauyl ishin tartyp bәsensigendey bolghanda ense tiktey bergen aghashtar, qayta kýsh alyp oray úrghan jelden bastaryn alaghay-búlaghay shayqap alyp, beli synyp keterdey iyilip-býgilip, bútaqtarymen jer soqqylap qúldyq úrady. Múhit qorshaudyng arjaghynda jalauday jelbiregen alma aghashtaryna kóz salyp keledi. Dauyl qughan gýlderi mynsan pәruanaday agharandap jer men kókting ortasynda jantalasady.

Býr jarghan úyasyn tastay bezgen gýlder opa izdep kókke úshqanda sheksizdikting tozanymen aralasyp aty óshedi... Álde, jatyryna kók týinek bitken aghash ta balshyryn jemisin berer aldynda, syrt kózden tasa izdep boshalaghan ingenning bebeulegen kýiin keship qymsynady... Tilsiz aghash ekesh, aghash ta boyyndaghy asylynyng ómiri ýshin qanday azapqa da baqiyl...

Tanauraghan atynyng basyn tartqan Múhit tizesin taqay toqtaghan beton astaushalardyng boyymen jýgirgen suda aghyp bara jatqan alma aghashynyng gýlderin kózimen úzatyp biraz túrdy. Aq jolaqqa ainalyp iyrelendey alystaghan gýl japyraqshalary salghan nәzik әuenge qúlaq týrdi. Múhit olardan sybyzghy ýnin estidi. Yzyndaghan jelmen jarysa estilgen kýy jylt ete týsken bir sәttik jaryqqa salauat aitady. Baqtyng әr túsynan syzylyp úshqan aghashtar әueni appaq japyraqshalar qúiqyljyghan kókte bir arnagha qúiylyp, qúiynday búratylyp úly simfoniyagha ainaluda.

Týrtinektep enesining mol bauyrynan sýt izdegen botaday tynymsyzdana erkelep, kókirek túsyn әldebir maqpal saghynysh týrtkiley berdi.

Insh Alla, qazan tua búl mang týgelimen sap-sary týske malynyp, myna alma aghashtary da kýrensary altynnan japyraq taghady.

Sol kezde, erinderi kezergen saghynysh, qara da emes, kók te emes kózderinen  múng qúiylyp, iyghyna tógilgen sap-sary shashtary tikenekke ainalyp, Múhittyng janyn osqylaydy.

Sary týs sybyzghynyng ýnimen ýndes...

Jýregi tamyryn qoparyp júlyp alarday búlqyndy. Tanauy deldiygen kók at jer tarpyp, osqyryndy. Basyn alyp qashty. Saghynyshtyng sary qazanyna taghy da shyjghyrylatyn boldy-au...

Dauyl týtken bútaqtargha, eki ay shamasynda beli ýzilerdey bolyp alma baylanaryn,  úryghyn shashqan ósimdikting Qúdaydan endigi tileri jerden nәr tartyp, kókten núr alyp, esil-derti jemisining aman-esen tolysuyn kýtu ghana ekenin týisingen Múhit tekirekke salyp beton astaushalardy tezirek ainalyp ótti de, tau etegine jete bere  tizginin jiberdi.

Arabynyng shabysyn kórip, kózderi janyp, delebesi qozyp kele jatqan kók at algha ytyryldy. Qarsy aldynan kýsheye soqqan jelge keudesin tósep, dala samalyn rahattana jútyp, ayaq tastasy bólek, kósheli, biyik januargha taqymyn ýiretip, erkin kele jatqan Múhit jalyna jabysa qaldy. Araby sәigýlik jebe jeter jerde ketip barady.

Múhit atynyng basyn tejey shauyp keledi. Aldaghy araby bir kezde qalt toqtady. Kókke shapshyghan atynyng auyzdyghymen alysqan әkesine anadaydan kóz salghan Múhittyng kókiregin du etkizip maqtanysh pa, quanysh pa bir sezim josyp ótti. Ýzengige tip-tik shirenip, bir ornynda shyr ainalghan atynyng basyn keri búrghan әkesi balasymen qaptaldasty. Bauyry endi sógile bastaghanda aryny tejelgen araby  tanaurap keledi. «Kózderi netken әdemi» - dep oilady Múhiyt.

Ákesi balasynyng astyndaghy aghylshyn túqymyna qyzygha kóz saldy.

- Taza qandy aghylshyn túlpary degen mynanyng ózining boyynda týrik jylqysy men araby jylqysynyng qany bar. Myna astyndaghy Dauylkók Angliyanyng maqtanyshy bolghan Sekretariattyng túqymy.

Dauylkók. Qanday at qoyaryn oilap kele jatqan Múhit qasyn kerdi.

- Sen konservatoriyanyng kompozisiya bólimine týsesin. Ákeng osylay úighardy.

Múhit әkesine jalt qarady. Typyrshyp tynym taba almay túrghan atynyng tizginin tartqylaghan әkesi bir qyrynday berdi.                                                       Múhit astyndaghy túlpardyng esik pen tórdey boyynan diril jýrip ótkenin sezdi. Nege ekeni belgisiz, aghylshyn túlparynyng pyshaqqa týsip, terisi sypyrylyp, buy búrqyraghan eti songhy ret titirkenip jatyrqanyn  týisindi.

-  Aleatorika* degen osy da...

-  Aleatorikagha mening janym qas ekenin bilesing ghoy.

Bolar-bolmas qana kýbirlegen siyaqty edi... Múhit әkesining betine tike qarady.

Álde, ishindegi oiyn oqyp kele me?  Auzyndaghy sózin dauyl júlmalaghan әkesi dausyn kótere sóiledi:

*Aleatorika - muzykadaghy avangardtyq aghym, shabyt ýstinde kompozitordyng oiynan tys bóten әuenderdin  shygharmagha aralasyp ketui...

-  Seni qolyng qatpay túrghanda skripkagha beruim kerek edi... Skripka ne fortepiano... Osy eki aspaptyng bireuin mengergeninde myna talantynmen kýni erten-aq әlem sahnalarynyng tóri seniki bolar edi.

Araby qúlaqtaryn qayshylap, shabys tilep túrdy.

- Balam, men ataq-danqtan kende emespin. Batys, shyghys júrtynyng maghan qol soqpaghany kemde-kem shyghar. Riym, Parijding ózinde onnan astam konsert berippin. Osynyng bәri, qara dombyranyng arqasy.

Ákesining salaly sausaqtary arabynyng jalyna sýngip ketip, taraqtay bastady.

-   Biraq ta, dombyranyng basynan da dәuren óte bastady ma deymin.. . Búrynghyday konsert zaldaryn kernep ketetin qol shapalaqtau joq. Men at shaptyrym qora salyp, saydan-qyrdan kil jýirik jinap, erikkennen seyis bolyp ketti dep oilaysyng ba?..

Jaqyn mannan qúlaqtyng jarghaghyn  jaryp jibererdey  azan-qazan dauys estildi. Oisyz kózderi badyrayyp, myndaghan esek әngilenip aqyryp jatqanday.

Ákesi arabyna qamshyny basyp-basyp jiberdi. Ýnemi ýbekke ýirenip qalghan araby tok soqqanday bir-aq yrshydy. Múhit ta aghylshynynyng erkin ózine berdi.

Kenet aldarynan tereng qazylghan aryq kezdesti. Biyik ýiilgen jas topyraqtan qarghyp ótken araby arghy bettegi shashylghan shaqpaq tastargha sýrinip, omaqasa qúlay jazdap baryp onaldy. Múhit atynan týsip jýgirip jetkende, kók shóp ýstinde tizerley otyrghan әkesi ýstin qaghyp jatty. Múhittyng qolyna sýienip túra berip estiler-estilmes «keshir...» dedi.

Ekeui attaryn jetektep biraz jýrdi.

-  Bireuding basyn jaryp, kózin shygharyp kelse de, óz esersoghynan artyq bala joqtay kórinetin ana jýreginen ghajap ne bar?.. Óner iyesi de sol anadan artyq kórmese kem kórmeydi óz ishinen shyqqan shúbar jylanyn. Ákeng bolsam da ózinnen góri, darynyndy kóbirek oilaymyn.

Qaytar jolda әkesi taghy algha týsti. Múhit sipay qamshylady. Alymy bólek januar jele jortyp kele jatqan arabyny quyp jetti. Ákesi jelmen talasa dauystap keledi:

- Erteng jarystan birinshi kelseng júrt jýiriginning tórkinin súramaydy! Bas bәigeden ne alghanyng qyzyq olar ýshin!

Áp sәtte aspandy súp-súr búlt basyp, ainalany kýngirt kólenke qaptady. Ákesi kenet, atynyng basyn tartty. Taudyng kýnshyghys jaq eteginen qaptay qúlaghan ýiir-ýiir esek beton astau men alma baghynyng arasynan ótetin eni tayaq tastam joldy keptep  tastapty. Bastaryn tómen salyp, ýn-týnsiz jyljyghan tapal tobyr taudan qúlaghan seldey jolyndaghysyn jaypap keledi. Jeldep kele jatqan bir top eshki saqaly jelbiregen aq serkesimen birge súr tobyrgha jútylyp ketti. Manyraghan ashy ýn әr jerden bir shashyray estilip baryp joghaldy. Bir tekening baq-baq etti de ýni óshti. Alasa januarlardy omyraulay algha úmtylghan araby men aghylshyn túlpary esekterden qarghyp ótkisi kelgendey shapshyp, aldyna kelgenin tarpyp, artyna kelgenin mónky teuip kórip edi, qaptal-qaptaldan qysqan myqyr januarlar qúiryq tistesken kýii, lyqsy jyljyp, qos túlpardy noyys kýshpen jylymyna tartyp әketti...

Ákesi sonda «keshir...»  dep nege aitty eken...

Bir uaqytta Jantemirding dauysy estildi:

- Rinattyng Kelindegi konserti kezinde nemis kempirining kózine jas alghanyn kórip edim... Sen de biraz jerdi sharladyng emes pe?..

- Geniy ne, úiyqtap jatyrmysyn?

Múhit qozghalugha erinip jatyr.

-  Dombyrany qolyna almaysyng ba?

- ...

Múhit Jantemirding som bitken iyghyna, qyzylkýrendengen qoldaryna kóz saldy. Shyp-shyp terlegen shoyynday denening búlshyq etteri su matanyng ar jaghynan buyltyq-buyltyq bolyp, kýsh teuip túr. Oqyp jýrgende әljuazdau ghana bolatyn, on jyldyng ishinde talay tonna temirdi audaryp-tónkergen-au... Múhit ózining nәzik sausaqtaryna qarady da audarylyp týsti.  - Taghy da úryndy. Búl endi qoymaydy... Kómeyine qarsy jauaby keptelgen Múhit shashy tikireyip kele jatyr edi, Jantemir shalt orynynan túrdy.

- Adamdardyng muzyka tyndap otyryp jylaytyndaryna týsine almaymyn. Lәzzat alugha, rahattanugha bolar, al, jylau degen...

- Jýr, Geniy, orys monshasyna baryp, pora-pora terleyik. Mynauyn, kónilden shyqpady.

Ýn qatpay, aq dabysyn beline múqiyattap orap túqshyndaghan dosyna qarap Jantemir qarqyldap kýlip jiberdi de, iyghynan qaghyp qaldy:

- L' yabituz dyo  profesion!*

*L' yabituz dyo profesion! - «Kәsibimizden júqqan ghoy» degen maghynada. (fr.)

Renjip qaldyng ba? Ádet bolyp ketken ghoy... Aldyndaghy adamdy túqyrtyp, kókiregin basyp otyrmasang bizding júmys jýrmeydi.

Jantemir esikti júlqy ashyp, alshang basyp ishke kirdi de, qymtanyp jýrgen aq matasyn kireberistegi kiyim ilgishke ile salyp, ilgeri ozdy. Ashyq qalghan esikten ystyq bu lap berdi. Bualdyrlanghan alakólenkede shylapshyn ústaghan, bir-birining arqasyn ysqylaghan adamdardyng súlbalary kórinedi. Ylghal auamen birge neshe týrli aghashtardyng ashqyltym iyisi múryngha keldi.

IYis te muzyka siyaqty, sezimtal jangha ýiirsek keledi. Kórgening men ústaghanynnan artyq úshandyrady.

Jadyndy әnki-tәnki qylyp qoparyp keter kezi de bar. Jalanash tәnderge shyp-shyp tiyip jatqan aq qayyn, emen japyraqtarynyng tilin anyq týisingen Múhit qayyrylyp ketken esikting tútqasyn qarmalap tabaldyryqtan attay berip, bir ayaghy syrtta, bir ayaghy ishte kidiristep qaldy.

- Au, kóke, esikke kerilmey, bolsanshy.

- Ay, ne boldy, tez, jabyndar, bolyndar!

Bugha oranghan ishtegiler shu ete qalysty.

- Geniy, tez, kir ishke!

Múhit jaqyn kelgende bayqady - Jantemir shylapshyngha su toltyryp jatyr eken. Budyng arasynan Múhitty bayqady da, boyyn jazyp, erine sóilep, aita saldy:

- Ay, Geniy, suyq su qosyp әkelersin, men jogharygha kettim. Múhit orta shylapshyndy shalt qimyldap kótere berdi de, Jantemirge qaray shashyp jiberdi. Múrty tikireyip ketipti.

- Ay-yaayyi-y! Ei, jyndymysyn?!                                                                      Jel kótergen kóilekting etegindey kólbeng ete qalghan ystyq sudyng bir tili may qúiryqty jalap ótti. Yrshyp ketken Jantemir, tayghanaqtay jýgirgen boyy esikti teuip ashyp, basseynge kýmp berdi.

-  Ayhay-hay-hay! Rahat-ay!

Basseynning suyn oiran-topyr qylyp, beline deyin kóterile qúlashtap әrli-berli oiqastady.

- Ay, Geniy, sen adam óltiresin! Bizge júmysqa kelseyshi, birden ósesin.

Osy monshada qona jatyp shomylatynday bolyp ketken jigitterding biri bulau bólmesining esigin ashty. Kiyiz qalpaqtaryn milyqtay kiyip ishke úmtylghandardyng sonyn ala Múhit ta kirdi. Qabyrghany tóbege deyin qaptap tastaghan aq qayyng taqtaylardyng busanghan iyisi ystyq auamen qosylyp kensirik qapty. Jantemir sәkining eng biyik baspaldaghyna ekpetinen týsip jatyp alypty. Múhit eng tómengisine otyrdy.

Búlar kirgende otyrghan janyndaghy jigit sypyrtqysyn ondy-soldy siltep janygha jelpindi. Syp-syp etken sypyrtqy jelpigen ystyq bu Múhittyng betin kýidirip-kýidirip ótedi. Múhit eki qolymen betin basty. Lap bergen ystyq tili deneni jalyndata kýidirip, sapalaghan sypyrtqysy boyyndaghy qanyndy kýshtep qualaytyn orys monshasynda otyryp, alauyn terenge býkken mәrmәr tastarynyng sypayy, syrbaz minezben shym-shymdap qana taraytyn qyzuy qarasýiegindi balqytatyn  shyghys monshasyn oilady.

Kenet ishtegi jaryq jypylyqtap qoya berdi de, qas-qaghym sәt qaranghylyq ornady.

Qaranghyda esekting aqyrghany estildi.

Jaryq jandy.

Múhit dauys shyqqan jaqqa qarady.

Sol jaq bosaghadan esek kórindi.

Qúlaqtary tip-tik, kózderi móldiregen aqboz januar tabaldyryqtan attay bere tanauy deldiyip ishtegi iyisti qúshyrlana tartyp-tartyp jiberip, kózderi kilgirip, týshkirgisi kelgendey, apiynshysha elitip úzaq túrdy. Kenet ishin tartyp, qiqyldap-shiqyldap alyp qatty aqyryp-aqyryp jiberdi de, tarpansha shapshydy. Sóilegisi kelgendey astynghy erni jybyrlap, ýstingi erini qybyrlap, kýrektey appaq tisteri aqsiyp, jan-jaghyna esh maghynasyz qaraghan kýii qoyansha sekendegen kýii jogharghy baspaldaqqa bir-aq shyqty.

Múhittyng esine týrik ata týsti. Endi kezdeskende esekti kórgenin aitqysy keldi.

Isinip ketken taqtaylar kýiip túr eken. Aynalasyndaghylar ýnsiz. Ter shúbyrghan ýsti-bastaryn sypyrtqymen shypyldata sabalaugha kóshti. Jantemir tómen týsti, shiqanday bolghan denesinen ter sýmektep túr. Basyn kegjiytip, sypyrtqysyn gýl syilaytynday ústap alypty.

- Aldiyar, taqsyr! Sizge qyzmet qylsam dep edim. Qaruly qoldarymen Múhitty jelkesinen alyp túqyrtty da sabalay bastady. Tirsekten bastap yjdaghattana biraz úrghylady da, ystyq sypyrtqyny taqymgha, segizkózge sәl basyp alyp jonarqany shyqpyrta jóneldi.

- Qarapayym halyqtyng ókili retinde sizdey Geniyge qyzmet etkenimdi ózime asa qúrmet tútamyn.

- Qúiryghyng onsha kýimegen-au?...

Kýle búrylghan Múhit ýnsiz qaldy. Aldynda túrghan dosynyng búlshyq etteri bileulengen keudesining әr jeri kógerip, qantalap ketipti. Áueli, jabysyp qalghan emen japyraqtary shyghar dep edi, joq - soqqy  eken. Ayausyz tiygen auyr soqqy izderi keudesinde sayrap jatyr.

Jantemir sypyrtqyny búnyng qolyna ústatty. Taysalmay qaraghan kózderi shoqtay jaynap túr. Sileyip súlyq jatyp alyp, óz-ózinde óshi barday úzaq úrghyzdy. Múhit sypyrtqyny eki qolyna kezek-kezek auystyryp otyryp, qoldary saldyraghansha siltedi.

Dosynyng denesi pisken shayanday qyzaryp qabyrghasyndaghy, jauyrynyndaghy tayaqtyng sarghysh, kókshil izi qyzylshúbarlana bastady.

Ýn-týnsiz jatqan Jantemir bir kezde «rahmet» dep audarylyp týsip, ornynan tez túrdy da seldirip qalghan sypyrtqyny Múhittyng qolynan júlyp alyp búryshqa laqtyryp jiberdi.

Monshashy jigit lyp etip algha týsip VIR bólmening esigin ashty. Shaghyn stol ýsti jaynap túr eken.

Aqboz esek qúlaqtary salbyrap sol jaq búryshta túr. Jyny basylyp qalypty.

Múzday syradan mol simirip jibergen Jantemir bylghary divangha shalqayghan kýii óz-ózimen qalghan janday úzaq otyrdy. Múhit ta qybyr ete qoyghan joq, óli tynyshtyq birazgha sozyldy. Bir kezde, Jantemir syrany basyna kóterip demalmastan iship saldy da, aldyndaghy tamaqqa bas qoydy. Múhit qarap otyr, sol bayaghy әdeti - dastarhangha omyraulap jatyp alyp, shortan túmsyghy kirip keterdey emine týsip, tabaqty jaqynyraq tartyp, eki úrtyn nyghayttap, aldyndaghy asty qyrghyn tiygendey qylyp jey bastady. Sýlgimen auzyn, qolyn yjdaghattap sýrtip alyp, ajaly jetken әldebir әngimeni sóz etip otyrghanday bey-jay sóiley bastady.

- Bir kýni bastyq shaqyrady degen song kelsem, Sasha Hvan әi-shәy joq aighaylap qarsy aldy. Tap bir meni tanymaytyn adam siyaqty. Kabiynetinde býkil bólim basshylary otyr. Solardyng kózinshe maghan «esek, jemqorsyn» dep aqyrdy. Auyzymdy ashtyrmady. Mening de qanym basyma shapty. Ýiimizde kýnara qonaq bolyp jýrgen, әkemmen angha da, balyq aulaugha da bir shyghatyn dosynyng ayaq astynan ózgerip, júrttyng kózinshe qútyrghan itshe talaghanyna shyday almadym. Qyzmettik qújatymdy, pistoletimdi aldyna tars etkizip laqtyrdym da shyghyp kettim. Pistoletti betine jibereyin dep edim, әkemdi oiladym.

Salyq tólemey, memleket qazynasyna týsui tiyis milliondaghan tengeni jasyryp qalghan bir firmanyng basshysynyng artynan týsip, qyspaqqa ala bastaghanmyn. Ol bir kýni meni qala syrtyna demalugha shaqyrdy. Barmas edim, syily adamdy aragha saldy.

Jantemir biruys tisshúqyghyshty belinen bir syndyryp kýlsalghyshqa tastay saldy.

Bardym. Aytqan jerge kelsem eshkim joq, dayashy jigit kýte túruymdy ótinip tildey qaghazdy qolyma ústatty. Fransuz әtiri anqyghan  qaghazdy jyrtyp, teris ainalyp kete bergenimde tu syrtymnan «Jantiyk...» degen әiel adamnyng dauysy estildi. Tanys dauys. Jýregim alqynyp qoya berdi. Ishim bir nәrseni sezdi de, qayyrylmay kete bergim kelip edi, oghan әlim kelmedi.

Bir kezde túla boyymdy ystyq lep sharpyp ótti de, iyghyma jibektey qol tiygenin sezdim. Eriksiz búryldym - qarsy aldymda Janna túrdy. Erkeley kýlip qoltyghymnan ala jóneldi. Ana biznesmenning әieli eken. Janna ózi ýshin qara jerdi jaryp jiberuge baqiyl ekenimdi biledi ghoy... Banalino? Rasy osy...

Sol keshte, restorannyng muzykanttaryn ýilerine qaytardym da Janna pianinoda men skripkada «Niybelungtar saqinasyn» oinadyq. Alghashqyda tosyrqap qalghan júrt «Bravo! Bravo!»  - dep ekeuimizdi sahnadan jibermedi. Sol keshte iyesiz qalghan janym tirildi, óz-ózimdi ishtey ayadym da... Olar mening birneshe bayqaudyng laureaty ekenimdi qaydan bilsin...

Janna ótinishin aitty. «Ómir boyy tútqynynmyn, tútqynda erik bolushy ma, kónemin de» degenimde kýlip - «Tútqyngha úqsamaysyn» dedi. Nege dep edim -    «tútqyngha qaraghanda qondylausyn» dedi.

Janna kýieuine sýimey tiygenin aitty. «Seni sýimeymin, adamym kezdesse qay kýni bolsa da eteginen ústap, erip kete beremin» dep jar tóseginde jatyp eskertkenmin» - dedi. Tanerteng kýlip túryp betimnen sýidi de qoshtasty. Jannanyng kýlkisin bilesing ghoy. Kýlkisine janym qúrban edi ghoy. Ol biraq búrala basyp menen alystay berdi. Songhy ýmitim Jannanyng tufliyining tyqylymen birge joghaldy.

Jantemir osy jerde kidirdi. Múhit ta ýndemedi. Jannanyng biznesteri osynda, ózderining shet elde túratynynan habardar-dy.

- Júmystan ketip qalghanymdy estigen әkem bizding mekemege meni ózi ertip keldi. Meni dәlizde qaldyryp Hvanmen onasha sóilesti. Ákem kabiynetten shyghyp ketken song Sasha Hvan meni podvalgha alyp bardy. Esikti ishinen ildi. Kostumin sheship tastady da taltayyp túra qaldy. Hop-hy dodan ýshinshi dany bar ekenin biletinmin. Bir kezde qoldaryn qanatsha jayyp jiberdi de, yshqyna sekirip eki ayaghyn mening tóbemning túsynda eki alaqanyna sart etkizdi. Maymylsha top etip jerge týsip, shynghyryp jiberip yrshydy da «Jantemiyr, tvoy otes nastoyashiy mujiyk!» dep aqyryp jýregimning túsynan bir tepti. Esimdi jisam - eki qolymnan tóbege asyp qoyypty. Keudemnen әldeneshe tepti. Túryp ta tepti, sekirip kelip te tepti, ayaqtaryn qayshylap ta tepti. Soqqylary ghajap eken! Qolyn bir de kótermedi, tek qana ayaqtaryn kórip ýlgerip jattym. Jigit dep Sashany ait! Esim auyp ketse betime bir shelek múzday sudy shashyp jiberedi de taghy tebedi. Rahmet әiteuir, basyma, betime tiymedi. Talay tóbelesti kórsem de tap Sashaday soqqyrdy kórmeppin. Taza klassika!..

Múhit monshadan shyqqasyn kólikke jarty saghattyq jerdegi ýiine qaray jayau ayandady. Ortalyq konsert zalynyng aldynan ótip bara jatyp kelesi aidyng repertuarynda ózining eki birdey shygharmasy túrghanyn kórdi.                                                                                Simfoniyalyq orkestrding ýni qúlaghyna keldi...

Tez jýrgendiki me jauyryny tershy bastady. Konservatoriyanyng janynan ótti. Demalys kýni bolsa da muzykanttar men әnshiler jattyghyp jatyr eken.

Ádemi ýiding týbine toqtap aspanmen talasqan úshar basyna qarady. Monshadan shyqqaly bireu quyp kele jatqanday empelendeymin dep sharshanqyrap qalypty. Sómkesin janyna qoydy da oryndyqqa otyrdy. Jana salynghan ýige iyeleri kóship kelip jatyr eken - adamdar ýy jihazdaryn mashinalardan týsirip jatty. Búl zәulim ýy bala   kezinde Jantemir, Janna ýsheui kóp keletin búrynghy TUZ-dyng oryny edi.

Jantemir esine týsti. Oqyp jýrgende aralarynda birin biri kórmese túra almaytynday dostyq bolmaghanymen ýziliske shyqqan sayyn bastary qosyla qalatyn. Býginde sol qimastyqtan iz de qalmapty. Jana, shyghys monshasyna qayta kirgende bayqady - Jantemir  taza seysep aldyryp ejelgi grektershe aq matagha qayta oranyp alghan eken. Búl týrine Múhittyng kóz toqtatqanyn bayqap «bәri tamasha!» degendey súq sausaghy men bas barmaghyn saqinalap, ong qolyn joghary kóterdi de bir kózin qysyp qaldy... Joq jerde óz-ózine toqtau salyp, dem bergendey bolyp túrghan dosynyng búl týrin kórgen Múhitta ayaushylyq siyaqty әlsiz sezim payda boldy da onysyn bildirip almayyn dep teris ainalyp ketti.

Sol ayaushylyq sezimi qayta oralghan Múhit sozalandap orynynan túrdy. Abylayhan men Qabanbay kóshelerining qiylysyna kelgende jerasty joly auyzynan shyghyp jatqan «Kóroghylyny» estidi. Basynda appaq kiyizden taqiyasy, qabyrghagha sýienip kýy tartyp otyratyn sol jigitting qaghysy. Qolyn bir myqty qoyghan... Kýishining eki kózin tars júmyp alyp, kýige berile tenselgenine deyin kóz aldyna kelgen Múhit ekiúday kýide biraz túrdy. Búl joly jerasty jolyna týsip, kýishining aldynan ótkisi kelmedi. Kýy bitkenshe tyndady da, jol jiyegindegi temir sharbaqtan sekirip ótip arghy jaqqa tike tartty.

Bir kýni týs kezinde opera teatrynan, dayyndyqtan shyghyp kele jatyp «Almaty» qonaq ýiine jaqynday bere nauryzdyng aqshaqary ala-qúla jatqan gýlzardyng bir shetinde, kók maysanyng ýstindegi esekti kórdi. Týgin tartsa mayy shyghar maqúlyq tyqyrylap qyrqylghan kókke qúlay ketip, aunap-aunap alady da qarghyp túryp kózderi jaynap jan-jaghyna qaraydy...

Múhittyng esine Jantemirmen songhy kezdeskeni týsti.

-  Hvannyng seni kókala qoyday qylyp úrghanyn

әkeng bile me?

- Biledi. Onda túrghan ne bar?

- Qoyshy?!..

- Ne qoyatyny bar. Ákem Hvannyng kabiynetinde onasha qalghanda «eti - seniki , sýiegi - meniki, tek júmystan shygharma» degen eken.

- Ony qaydan bildin?

- Hvan ózi aitty.

- Tayaq jegenindi qashan bildi?

- Sol kýni-aq bilgen.

- Qalay?

- Sasha Hvan әkeme ózi zvondapty.

- Shyn ba?

- Shyn.

- Ákeng denendi kórdi me?

- Kórdi.

- Shoshyghan shyghar?

- Nege shoshidy?  Qatyn alghanynsha jazylyp ketedi dedi.

Jantemir nege ekeni belgisiz qarqyldap kýlip jiberdi. Múhiytqa onyng kózinde auyr múng bar siyaqty bolyp kórindi.

Endi Jantemirmen kezdespesin oilady. Biraq ta, kim bilipti...

03.04.2011  Almaty - Atyrau

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439