QR Bas prokuraturasynyn,

QR Últtyq qauipsizdik komiytetinin,

«Núr Otan» partiyasy tóraghasy

birinshi orynbasarynyng nazaryna!

Qorday audanynda oryn alghan shetin oqigha qazaq qoghamyn dýr silkindirdi. Otyz jylghy olaq sayasattyng saldarynan tuyndaghan osy oqigha túsynda dýngenderdi zardap shegushi, qazaqty zoreker etip kórsetkisi keletinder kóp bolyp túr. Búl sózdi biz oidan shygharyp otyrghan joqpyz. 20 kýn boyy әleumettik jeli men resmy BAQ-ta tili jetkenning bәri búl oqighagha ózinshe bagha beruge tyrysty. 

Ólimdi oilamay auruyn jasyrumen әlek bolghan bizding biylik qaqtyghystyng sebebi qarapayym túrmystyq kiykiljing dep bagha berdi. Jaltaq biylik pen jalghan internasionalisterge әu bastan qazaqqa qarsy júmys jasaytyn reseylik BAQ, Mәskeuge qarap boy týzeytin elimizdegi keybir orys tildi basylymdar men aiyrtildi alaókpe aghayyndar qosyla ketti. Sóitip, jan-jaqtan jasalghan aqparattyq agitasiya «Qorday oqighasyn» qolamtasy byqsyghan kýiinde qaldyrdy.

8 aqpan kýni Qorday audanyndaghy oqigha saldaryn joi jónindegi ýkimet komissiyasy qúryldy. Komissiya qúramyna jauapty shendilermen qatar «Dýngen qazaqstandyq qoghamy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Abubakir Voinse de kirdi. Osydan-aq, búl oqighany qazaq biyligi qalay sheshkeli otyrghany belgili bolghan. Berdibek Saparbaev bastaghan komissiya aldymen dýngen júrtymen kezdesip, solardyng kónilin aulady. Qyrghyz asa qashqan aq taqiyaly azamattardy jalynyp-jalpayyp jýrip, qaytaryp әkeldi. Synghan-joghalghan mýlkin tólep beruge uәde etti. Ýi-jayyn, qora-qopsysyn qayta salyp beretinin aitty. Qysqasy, qaqtyghysta qaytys bolghan azamattardy tiriltip beruden basqanyng bәrin ýkimet óz moyynyna aldy. Sol ýshin budjetten 1 mlrd. 700 mln. tenge bólindi.

Osy kómekten keyin Qordaydaghy dýngen azamattar ýkimetke dәn riza bolyp raqmet aitar, búghan deyin jasap kelgen «zansyz» әreketterin tyiyp, biylikting «birligi jarasqan kópúltty memleket» úranyna shynayy ýles qosar dep ýmittengen edik. Alayda búl ýmitimiz aqtalmaytyn sekildi.

Olay deuimizge sebep te joq emes. Sózimizge dәlel retinde dýngen qauymdastyghynyng tóraghasy Ani Husay Daurov degen adamnyng әreketin aitsaq ta jetip jatyr. Búl adam bildey Qazaqstan halqy assambleyasy, dýngen qauymdastyghynyng basshysy eken. Dәl osy adam Qazaqstan azamaty bola túra, zar jylap shetelden, Qytaydan qarjylay kómek súrapty. Anyghyn aitsaq, Husay Daurovtyng Qytaydan kómek súrap jazghan ýshbu haty әleumettik jelilerge tarap ketti.

«Sýiikti dostar, agha-bauyr, әpke-qaryndastar, barsha bauyrlar!
Qytay elinde apatty jaghday oryn alyp, on myndaghan adam qorqynyshty aurudy júqtyryp, myndaghan adam ajal qúshqan qiyn kezde, bizding Qazaqstanda da qayghyly oqigha oryn aldy.

Bizding biraz auyldarymyz bir retki býlinshilik pen qan tógiske úshyrady. 11 adam ólip, 100-den astam adam jaralandy, ýyler men sauda ortalyghy qirap, mashinalar órteldi.

Bir kishigirim janjal ýshin (búl mәsele sol kýni sheshilgen) kóptegen arandatushylar men Qazaqstannyng beybit damuyn kóre almaushylar әleumettik jeliler men baylanys qúraldarynda osy jolghy býlinshilik pen qyrghynshylyqty úiymdastyrdy.

Qazir Qytay viruspen kýresip, kómekke múqtaj bolyp túrghandyqtan, biz de Qytaygha gumanitarlyq kómek kórsettik.

Osynday qiyn sәtte Qytaydan kómek súraghymyz kelmegen. Biraq Qytaydyng әr ónirinen kóptegen dostar, әriptester bizge tileulestik bildirip, kómekteskisi keletinin bildirude. Bizding dýngen qauymdastyghynyng esepshoty bar. Biraq kópshilikke qolayly bolu ýshin ózimning jeke bank shotymdy jariyalap otyrmyn. Jinalghan barlyq kómek ziyandalushylargha beriledi», - dep jazypty-mys Husay Daurov. Qytaydyng vichat әleumettik jelisinde (DAUROV KHUSEEY atyndaghy bankshoty kórsetilgen).

Qazaq biyligi әsire úlyqtap, tipti Qazaqstannyng negizgi Zang shygharushy organy - Parlamentine deputat kirgizip otyrghan Qazaqstan halqy assambleyasy degen әidik úiymnyng mýshesi Husay Daurovtyng Qytaygha qarata jazghan búl jazbasy el tynyshtyghyn mýddeli әrbir azamattyng kóniline ekiúday oy salady.

Birinshiden, Qazaqstan azamattary ne ýshin shetelden qarjy súrap otyr? Qazaqstan óz azamattaryn as-auqatpen asyray almay otyr ma? Bagha almady dese jogharyda aitqan 1 mlrd 700 mln tenge qayda? Búl soma Qordayda býlingen qúrlystardy (әri ketse 20-30) jóndep, shyghyndy tolyqtay óteuge jetedi. Jetetinin biz týgili, Ýkimetting ózi eseptep berdi de. Endeshe dýngender qauymdastyghy Qytaydan aqsha súraghanyn qalay týsinuge bolady? Áytpese, qalay týsindiredi?

Ekinshiden, dýngender basshysy oqighagha synarjaq bagha bergen. Oqighagha kishigirim janjal sebep boldy, onyng ózi sol kýni sheshilgen dep ózinshe tújyrym týiedi. Búl jerde eki ótirik bar. Aldymen múnday qaqtyghystyng tuyndauyna atalghan aimaqtaghy úzaq jyldan bergi qordalanyp qalghan әleumettik mәseleler sebep bolghan. Onyng birsypyrasyn Ýkimettik komissiyanyng mýshesi, Mәjilis deputaty Baqytbek Smaghúl tizip aitqan edi.  Sonday-aq, Husay aitqan «kishigirim» janjal - polisiyanyng jaghasyna jarmasu isi boyynsha kýdikterlerge qatysty tergeu 18 aqpanda ghana ayaqtaldy. Múny sol kýni sheshilgen deuge kelmeydi. Onyng ýstine zang boyynsha polisiyagha qol kóteru kishigirim mәsele emes.

Husay Daurov osy mәlimdemesimen-aq, shetelge qazaq halqyn býlikshi etip kórsetip, eldegi ózge diaspora ókilderine qysym jasalyp jatqanday sóileydi. Ani Husay mýshe bolyp otyrghan Qazaqstan halqy assambleyasynyng mindeti eldegi barlyq últtyng tatulyghyn saqtau. Biraq Daurov halyqtyng tatulyghyn saqtaugha emes, arasyna ot jaghugha júmys istep otyrghanday.

Dәl osy Husay Daurovtyng әleumettik jelidegi paraqshasyna kirseniz, onyng Qazaqstan azamaty ekenine kýmәndanasyz, tipti. Paraqshasy «qyp-qyzyl». Onda Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng emes, Qytaydyng kósemi Sy Szinipinning sureti tolyp túr. Shy basshynyng sóilegen sózderi, ótkizgen jinalystary, kezdesuleri t.b. bәri bar. Onyng jazbalarynan Qytay telearnalaryn da ýzbey baqylap otyratynyn bayqaugha bolady.

Husay Daurov jayly Qytay aqparat qúraldarynda mәlimetter az emes eken. Qytaydyng izdeu jýiesindegi (Baidu.com) derekterge sensek, Ani Husay Qazaqstan halqy assambleyasynyng mýshesi, dýngen qauymdastyghynyng basshysy ghana emes «Shenisy auyly» degen ózgeshe aimaqtyng 6-shy tóraghasy eken. Tipti dýngender búl lauazymdy «han» dengeyinde qúrmetteytin kórinedi.

«Shenisy auyly» - Jambyl oblysy, Qorday audanynda. Búl atau dýngenderding Qytaydaghy mekeni Shenisy provinsiyanyng atauyna baylanysty qoyylghan. Sin әskerlerining qyrghyndauyna úshyrap, Qazaqstangha qashyp ótken dýngender jana qonystaryn da «Shenisy auyly» dep atap alghan. Basshylaryn óz tilinde «tóre» dep ataydy eken.

Qytaylyq derekterde, Ani Husay 1994 jyldan bastap Shenisiyge baryp, ata-babasynyng mekenin izdey bastaghan. Tipti tapqan da kórinedi. Qayta-qayta baryp, úzaq uaqyt izdep jýrip, atalas tuystaryn tauyp, kezdesken eken.

Ani Husay Qytaydyng Shenisy qalasyna jiyi-jii qatynap, sol elden boyau shygharatyn, kirpish jasaytyn mashinalar men jabdyqtar әkep, zauyttar qúrypty. 1997 jyly Qazaqstangha Shenisiyden jylyjay tehnologiyasyn (teplisa) engizip, kókónis ósirgen. Qazaqstanda ósiriletin sanyrauqúlaqtardyng barlyghy «Shenisy auylynan» satyp alynady eken.

Basqasyn aitpaghanda, dәl osy Husaydyng bastamashylyghymen jyl saytyn dýngen jastary Qytaydyng jogharu oqu oryndarynda bilim alady. Qazaqstandaghy 120 myng dýngen Qytay tilin bilgenimen, jaza almaytyn bolghandyqtan Qytaygha jiberip, qytayshany jýieli ýiretedi eken. Búl ýrdis 2000 jyldan beri jalghasyp kele jatqan kórinedi. Búl jastar Qazaqstangha oralghan song qytay tili men mәdeniyetining dýngender arasynda taraluy men saqtaluyna kýsh salady-mys.

Viydeoda Qytayda oqityn qazaqstandyq dýngen studentter (Husay Daurovtyng facebook paraqshasynan alyndy). Qytay tilinde qytaygha qoldau bildirip túr. 

Sóz sonynda aitarymyz, bizding elde ózge diaspora ókilderi qúrghan qoghamdyq úiymdar men birlestikterding shetelge býiregi búryp túruy qanshylyq zandy?! Búghan deyin Reseydi pir tútatyn, Reseyde túryp jatqanday júmys isteytin birlestikter jayly habardar edik. Endi syrtqa qarap mónireytinder qataryna dýngenderdi de qosugha bolatyn sekildi. Búlar Qytaydy ózderining atajúrty dep sanaydy. Sol elding tilin ýirenip, mәdeniyetin úlyqtaydy. (Jogharydaghy viydeodaghy dýngen studentter Qytaydy ata-júrtymyz dep ashyq jazghan).

Husay Daurov Qazaqstan azamaty, QHA mýshesi bola túra ózge elmen tyghyz baylanys ústap, ózge elden qarjylay kómek súrapty. Bireudi naqaq aiyptap, arazdyq shaqyru oiymyzda joq. Áleumettik jelilerdegi әrtýrli әngimelerding anyq-qanyghyn qúzyrly organdar anyqtauy kerek. Búl mәselege bizding Últtyq qauipsizdik komiyteti, Bas prokuratura nazar audaruy tiyis!

Quanysh Qappas

Abai.kz