Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Estelik 1947 3 pikir 24 Aqpan, 2020 saghat 11:40

Ánekennin bolmaghan balalyq shaghy...

Ghasyrlar toghysynda ghalamdyq túrghyda oylau bylay túrsyn, әdebiy sanasyz, әdebiy tarihsyz kýlli әlem mekendeushileri qaranghy bolary haq. Menin olay deytin sebebim, әr últtyn tilin, dәstýrin, mәdeniyetin, tarihyn tipten geografiyasynyn ózin suretteytin ol – әdebiyet. Men sóz etkeli otyrghan túlgha kisilik kelbetine kese kóldenen keletin kólenke bylay túrsyn, daq týsirmegen úly túlgha.

Býgingi jahandanu dәuirinde әdebiy túlghalarymyzdyn, keshegi qayratker aghalarymyzdyn azamattyghyn jalpaq júrt jana ghasyrda kerek qylary neghaybyl. Biraq aytu paryzym. Sebebi ol menin Ánuarym. Menin muzam, qala berdi menin pirim.

Áneken ekeumizdin auylymyz Qarlyghash. 1829 jyly sol uaqyttaghy aumaly-tókpeli zamanda qos saydyn etegin jaylay qonystana bastap auyl atanghan eken desedi. Ánekennin әkesi Túrlybek Álimjanúly orta jýz ishindegi naymannan taraytyn «Bolatshy» degen rudan bolghan. Al anasy Mensúlu kórikti, symbatty kelgen qypshaq ruynyn qyzy.

Ánuar 1930 jyly búrynghy Taldyqorghan oblysyna qarasty, Andreev audany, Qarlyghash auylynda 12 mamyrda dýniyege kelgen. Ánekennin ýsh jasynda anasy Mensúlu ayyqpas dertten kóz júmady. Ras, kóp adam aytuy mýmkin, Ánuar әdebiyetke qalay keldi, dep. Ol zandy súraq. Ánuardy әdebiyetke alyp kelgen bala kýninde kórgen azapty kýnderi. Aragha uaqyt salmay jatyp, qos janary birdey sóngen әkesi Túrlybek ómirden ótedi. Jalghyz qalghan jetimge qyrghiday shýylikken kisi qarasy kóbeyedi. Ánuar agha ózinin balalyghyn bylaysha eske alady: «iyә, mende balalyq mýlde bolmady dese de bolady. Es bilgeli joqshylyq, jetimdik, qasiret, qayghy basyma tóngen qara búlttay týnerip túryp aldy»...

Ánekennin osy esteliginin ózinen-aq, onyn balalyghy qalay ótkenin angharugha bolady. Balalyq shaghyna keninen toqtalsam, Túrlybek aqsaqal ómirden ótkennen keyin Ánekennin azapty kýnderi de bastalady. Auyl savhozynyn qanday auyr júmysy bolsa, Ánuar sonda júmsalatyn. Oghan dәlel, Ánaghannyn kózin kórgen marqúm Jarqynay Qúrmanbaeva anamyzdyn myna bir esteligi. «Men Ánuardyn balalyq shaghynyn tiri kuәgerimin. Sol bir kýnderdin esteligin qalaysha úmytarsyn. Soghys jyldary búghanasy qatpasa da ógiz aydap, qyrmanda biday tazalap auyr júmysqa aralasqandardyn biri Ánuar bolatyn. Ol may shayqaytyn jerge sýt tartatyn. Bir kýni jegip jýrgen ógizi ystyq kýnde oqyralap eki ayaqty arbasyn ala qashady. Múny kýtpegen Ánuar kóp balaly otbasylaryna, tamaghy joqtargha beriletin eki flyag kók sýtti tógip alady. Sol kezdegi minezi qatan bastyqtar: «moynyna jazamyz әdeyi tóktin», dep úrsyp әbden silkindirgenin talay mәrte kózimiz kórdi. Qorghaushysy, qoldaushysy joq bolghan qayran Ánuargha keyde osynday qorlaulargha da shydau kerek bolatyn»...

Osydan keyin Ánuardyn basyndaghy búlt seyilip әkesinin nemere qaryndasy Temirbolatova Biybiken anamyzdyn qamqorlyghyna ótedi. Auyldaghy bastauysh bilim ordasynan tәlim alghan Ánuar bilimin ary qaray jetildirip joghary synypty internatta oqidy. Osy jerde ayta ketetin taghy bir jәyt, Ánuar Álimjanov esh uaqytta internatta ya bolmasa balalar ýyinde tәrbiyelengen emes. Jogharghy mektepti ýzdik bitirgen Ánekennin Lepsidegi pedagogikalyq uchiliyshege týsuine sebepker bolghan birden-bir adam - ol menin әkem Kәrim Aqsholaqov bolatyn. Búl kezde Ánuardyn qamqorshysy Temirbolatova Biybiken apamyz ómirden ótken. Jerles jazushymyz, belgili Beyimbettanushy ghalym Toqtar Beyisqúlovtyn «Qaza men aza» romanynda bylay degen: «Stalindik qúrbandar bastalghanda bizdin ónirimizden qanshama adam ketti desenizdershi. Solardyn ishinde júldyzy janghan jalghyz adam bar. Ol – Kәrim Aqsholaqov bolatyn. Halyq jauy atanyp erkek kindiktilerdin barlyghy it jekkenge aydalyp ketken bir otbasyna kómek qolyn sozyp, qamqorlyq kórsetkeni ýshin pysyqaylar Aqsholaqovtyn ýstinen domalaq aryz jazyp, itjekkenge aydamaq bolady. Alty ayday týrmede otyrghan Kәrim aqsaqal Stalinge ózi turaly hat jazady. Osy hattyn jogharygha jetuine jәne aqtaluyna qoldau bildirip, qorghaghan jalghyz adam bolsa. Ol – sol kezdegi zandylyq sauattylyghy joghary adam Temirbolatova Biybiken bolatyn.  Jylandy auylynda ótken sotta Biybiken Kәrim Aqsholaqovtyn ýkimetke adal ekenin dәleldep alty saghatqa sozylghan sot otyrysynda Kәrim Aqsholaqovty tolyghymenen aqtap shyghyp, ony « Jetkenshek» kolhozyna basqarma etip qayta jiberedi»...

Ómirinin songhy sәtterinde Biybiken anamyz at ýstine kisi salyp, Kәrim Aqsholaqovty ózine shaqyrtady er minezge bergisiz Biybiken anamyz Kәrim aqsaqalgha ózinin nemere inisi Ánuardy tapsyryp, qamqorlyghyna aludy ótinedi. Amanatqa qiyanat jasamaghan Aqsholaqov keyin kele Ánuardy sol kezdegi Lepsi uezdindegi pedagogikalyq uchiyleshege oqugha týsirip, qoldau bildirip, qarjylay kómek beredi. Osy jasaghan jaqsylyghyn Ánaghan әrkez esinen shygharghan emes. Ol turaly ózinin «Kógildir taular» shygharmasynda anyq kórsete bildi.

Álimjanov at jalyn tartyp azamat qataryna qosylyp Almatygha jol týzeydi. Qalamger qashanda ózinin tughan elin, jerin esinen әste shygharghan emes.

Alakól audany әkimi Álibek Áskerbekúly Jaqanbaevtyn tikeley qoldauymen jyl sayyn audandyq Ánuar oqulary ótkizilip keledi. Toqsan jyldyghyna da aylyq, aptalyq jospar jasatyp, audannyn barlyq eldi-mekenderinde toylaudy tapsyryp otyr. oghan qosa mereytoygha qyzu dayyndalyp, Qabanbay aulyndaghy mәdeniyet ýyine jóndeu júmystaryn jasaugha bilek sybana kirisip ketti.

Osylaysha, topyraghyna tartpay tumaytyn Ánuar aghamyzdyn biylghy jyly torqaly toqsan jyldyq mereytoyyna el bolyp, halyq bolyp dayyndalyp jatyrmyz.

Erbol Kәrimúly Aqsholaqov,

Alakól audany. 

Abai.kz

3 pikir