Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111953. Jazylghandar — 106310. Qaytys bolghandar — 1825
Estelik 2021 3 pikir 24 Aqpan, 2020 saghat 11:40

Ánekenning bolmaghan balalyq shaghy...

Ghasyrlar toghysynda ghalamdyq túrghyda oilau bylay túrsyn, әdeby sanasyz, әdeby tarihsyz kýlli әlem mekendeushileri qaranghy bolary haq. Mening olay deytin sebebim, әr últtyng tilin, dәstýrin, mәdeniyetin, tarihyn tipten geografiyasynyng ózin suretteytin ol – әdebiyet. Men sóz etkeli otyrghan túlgha kisilik kelbetine kese kóldeneng keletin kólenke bylay túrsyn, daq týsirmegen úly túlgha.

Býgingi jahandanu dәuirinde әdeby túlghalarymyzdyn, keshegi qayratker aghalarymyzdyng azamattyghyn jalpaq júrt jana ghasyrda kerek qylary neghaybyl. Biraq aitu paryzym. Sebebi ol mening Ánuarym. Mening muzam, qala berdi mening pirim.

Ánekeng ekeumizding auylymyz Qarlyghash. 1829 jyly sol uaqyttaghy aumaly-tókpeli zamanda qos saydyng etegin jaylay qonystana bastap auyl atanghan eken desedi. Ánekenning әkesi Túrlybek Álimjanúly orta jýz ishindegi naymannan taraytyn «Bolatshy» degen rudan bolghan. Al anasy Mensúlu kórikti, symbatty kelgen qypshaq ruynyng qyzy.

Ánuar 1930 jyly búrynghy Taldyqorghan oblysyna qarasty, Andreev audany, Qarlyghash auylynda 12 mamyrda dýniyege kelgen. Ánekenning ýsh jasynda anasy Mensúlu aiyqpas dertten kóz júmady. Ras, kóp adam aituy mýmkin, Ánuar әdebiyetke qalay keldi, dep. Ol zandy súraq. Ánuardy әdebiyetke alyp kelgen bala kýninde kórgen azapty kýnderi. Aragha uaqyt salmay jatyp, qos janary birdey sóngen әkesi Túrlybek ómirden ótedi. Jalghyz qalghan jetimge qyrghiday shýilikken kisi qarasy kóbeyedi. Ánuar agha ózining balalyghyn bylaysha eske alady: «iyә, mende balalyq mýlde bolmady dese de bolady. Es bilgeli joqshylyq, jetimdik, qasiret, qayghy basyma tóngen qara búlttay týnerip túryp aldy»...

Ánekenning osy esteligining ózinen-aq, onyng balalyghy qalay ótkenin angharugha bolady. Balalyq shaghyna keninen toqtalsam, Túrlybek aqsaqal ómirden ótkennen keyin Ánekenning azapty kýnderi de bastalady. Auyl savhozynyng qanday auyr júmysy bolsa, Ánuar sonda júmsalatyn. Oghan dәlel, Ánaghannyng kózin kórgen marqúm Jarqynay Qúrmanbaeva anamyzdyng myna bir esteligi. «Men Ánuardyng balalyq shaghynyng tiri kuәgerimin. Sol bir kýnderding esteligin qalaysha úmytarsyn. Soghys jyldary búghanasy qatpasa da ógiz aidap, qyrmanda biday tazalap auyr júmysqa aralasqandardyng biri Ánuar bolatyn. Ol may shayqaytyn jerge sýt tartatyn. Bir kýni jegip jýrgen ógizi ystyq kýnde oqyralap eki ayaqty arbasyn ala qashady. Múny kýtpegen Ánuar kóp balaly otbasylaryna, tamaghy joqtargha beriletin eki flyag kók sýtti tógip alady. Sol kezdegi minezi qatang bastyqtar: «moynyna jazamyz әdeyi tóktin», dep úrsyp әbden silkindirgenin talay mәrte kózimiz kórdi. Qorghaushysy, qoldaushysy joq bolghan qayran Ánuargha keyde osynday qorlaulargha da shydau kerek bolatyn»...

Osydan keyin Ánuardyng basyndaghy búlt seyilip әkesining nemere qaryndasy Temirbolatova Biybiken anamyzdyng qamqorlyghyna ótedi. Auyldaghy bastauysh bilim ordasynan tәlim alghan Ánuar bilimin ary qaray jetildirip joghary synypty internatta oqidy. Osy jerde aita ketetin taghy bir jәit, Ánuar Álimjanov esh uaqytta internatta ya bolmasa balalar ýiinde tәrbiyelengen emes. Jogharghy mektepti ýzdik bitirgen Ánekenning Lepsidegi pedagogikalyq uchiliyshege týsuine sebepker bolghan birden-bir adam - ol mening әkem Kәrim Aqsholaqov bolatyn. Búl kezde Ánuardyng qamqorshysy Temirbolatova Biybiken apamyz ómirden ótken. Jerles jazushymyz, belgili Beyimbettanushy ghalym Toqtar Beyisqúlovtyng «Qaza men aza» romanynda bylay degen: «Stalindik qúrbandar bastalghanda bizding ónirimizden qanshama adam ketti desenizdershi. Solardyng ishinde júldyzy janghan jalghyz adam bar. Ol – Kәrim Aqsholaqov bolatyn. Halyq jauy atanyp erkek kindiktilerding barlyghy it jekkenge aidalyp ketken bir otbasyna kómek qolyn sozyp, qamqorlyq kórsetkeni ýshin pysyqaylar Aqsholaqovtyng ýstinen domalaq aryz jazyp, itjekkenge aidamaq bolady. Alty aiday týrmede otyrghan Kәrim aqsaqal Stalinge ózi turaly hat jazady. Osy hattyng jogharygha jetuine jәne aqtaluyna qoldau bildirip, qorghaghan jalghyz adam bolsa. Ol – sol kezdegi zandylyq sauattylyghy joghary adam Temirbolatova Biybiken bolatyn.  Jylandy auylynda ótken sotta Biybiken Kәrim Aqsholaqovtyng ýkimetke adal ekenin dәleldep alty saghatqa sozylghan sot otyrysynda Kәrim Aqsholaqovty tolyghymenen aqtap shyghyp, ony « Jetkenshek» kolhozyna basqarma etip qayta jiberedi»...

Ómirining songhy sәtterinde Biybiken anamyz at ýstine kisi salyp, Kәrim Aqsholaqovty ózine shaqyrtady er minezge bergisiz Biybiken anamyz Kәrim aqsaqalgha ózining nemere inisi Ánuardy tapsyryp, qamqorlyghyna aludy ótinedi. Amanatqa qiyanat jasamaghan Aqsholaqov keyin kele Ánuardy sol kezdegi Lepsi uezdindegi pedagogikalyq uchiyleshege oqugha týsirip, qoldau bildirip, qarjylay kómek beredi. Osy jasaghan jaqsylyghyn Ánaghang әrkez esinen shygharghan emes. Ol turaly ózining «Kógildir taular» shygharmasynda anyq kórsete bildi.

Álimjanov at jalyn tartyp azamat qataryna qosylyp Almatygha jol týzeydi. Qalamger qashanda ózining tughan elin, jerin esinen әste shygharghan emes.

Alakól audany әkimi Álibek Áskerbekúly Jaqanbaevtyng tikeley qoldauymen jyl sayyn audandyq Ánuar oqulary ótkizilip keledi. Toqsan jyldyghyna da ailyq, aptalyq jospar jasatyp, audannyng barlyq eldi-mekenderinde toylaudy tapsyryp otyr. oghan qosa mereytoygha qyzu dayyndalyp, Qabanbay aulyndaghy mәdeniyet ýiine jóndeu júmystaryn jasaugha bilek sybana kirisip ketti.

Osylaysha, topyraghyna tartpay tumaytyn Ánuar aghamyzdyng biylghy jyly torqaly toqsan jyldyq mereytoyyna el bolyp, halyq bolyp dayyndalyp jatyrmyz.

Erbol Kәrimúly Aqsholaqov,

Alakól audany. 

Abai.kz

3 pikir