Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 1990
Bilgenge marjan 2384 1 pikir 24 Aqpan, 2020 saghat 16:27

«Úly dalanyng saq órkeniyeti» atty qórme ashyldy

Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasyndaghy M.Tynyshbaev atyndaghy tarihy ólketanu muzeyinde «Esik» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq-muzeyining «Úly dalanyng saq órkeniyeti» atty qórmesi ashyldy. Búl kórme Altyn adamnyng ashyluyna 50 jyl, qoryq-muzeyding ashyluyna 10 jyl, arheolog  B.Núrmúhanbetovke 85 jyl tolynu oray, Elbasynyng «Ruhany janghyru: bolashaqqa baghdar» maqalasynyng ayasynda úiymdastyryldy. 

Kez kelgen últtyng ghasyrlar boyghy tarihy, ruhany hәm materialdyq mәdeniyeti, últtyq bolmysy – túrmys-tirshiliginde, salt-dәstýri men dýniyetanymdyq kózqarasynda, tipti túrmystyq búiymdarynda kórinis tabady. Sonday-aq, Kóshpendi órkeniyetting negizin qalaushy Euraziya qúrlyghyn mekendeushi halyqtardyng túrmys-tirshiliginde tútynghan әrbir búiymynan osy órkeniyetting dengeyi men ony iyelenushilerding (saq-ýisinderdin) sheberligi men tabandylyghyn, oishyldyghy men ónerpazdyghyn bayqaymyz.  Búl órkeniyetti hatqa týsken әngime-jazbalardan tolyqqandy úghynu mýmkin emes. Sondyqtan da ghalymdar jazba derekterden basqa da, ótken zaman órkeniyetin, әsirese saq órkeniyetin taygha tanba basqanday kórsete alatyn derekkózi – arheologiyalyq jәdigerlerge nazar audarady.

Arheologiyalyq jәdiger ghylymy túrghyda zerttelip, muzey jәdigerine ainalghanda ghana óz zamanynyng tarihymen bólisip, muzey kelushilerine ótken uaqyttyng syryn ashyp, tarihy túrghydaghy bilimin tolyqtyrugha kómektesedi.  «Úly dalanyng jeti qyry» maqalasynda erekshe atalghan osy «kóshpelilerding zor mәdeny jetistikterining shoghyry dalamyzgha syrttan kelgen joq. Kerisinshe, kópshiligi osy ken-baytaq ólkede payda bolyp, sodan keyin óz aimaghynan syrtqa tarala  bastaghany mәlim» [1]. 

Adamzat balasy ýshin osynau zor órkeniyet pen mәdeny qúndylyqtardy qaldyrghan halyq, ol – saq-ýisinder desek qatelespeymiz. Ásirese Jetisu jerin mekendegen saq-ýisinderding ózine tәn mәdeniyetining erekshelikterin bayqaymyz.  2020 jyldyng 19 aqpanynda Almaty oblysynyng M.Tynyshbaev atyndaghy tarihy ólketanu muzeyine kóshpeli kórme retinde jol tartqan kórmede osy erekshelikterdi aiqyndap kórsetetin jәdigerler oryn aldy.  

Kórme  ekspozisiyasyna «Esik» qoryq-muzeyining osy kýnge deyingi ghylymiy-zertteu júmystarynyng nәtiyjesinde tabylghan jәne tarihiy-mәdeny múralarymyzdyng saqtaluyna ýles qosu maqsatynda muzey qoryna el azamattarynyng syigha tartqan qúndy jәdigerleri qoyyldy.  Búl jәdigerler sonau b.z.b. H–II ghasyrlar arasynda jasalyp, qoldanysta bolghan tarihiy-mәdeny eskertkishterimiz bolyp tabylady. Kórme ekspozisiyasy tek qoladan qúiylghan, dәnekerlengen túrmystyq búiymdar, qaru–jaraq týrleri jәne әshekeyler men at әbzelderi syndy jauharlarymyz qoyyldy.  

Qola qazandar - týp tarihymyzgha terendep, tól mәdeniyetimizding týpki qatparlaryna boylaugha mýmkindik beretin jәne ejelgi metallurgiya isining damu dengeyining kórsetetin jәdigerlerding biri. Sonday-aq myndaghan jyldar boyy Úly dala halqymen birge jasasyp kele jatqan, atributtyq mәnge ie kiyeli ydys. Kóshpendi halyqtar qazandy joryq kezinde jәne kýndelikti ómirde as dayyndaugha, sonymen qatar ony týrli diniy-ghúryptyq salttar atqaru kezinde qoldanghan. Quys taghandy jәne әrtýrli ólshemdegi qazandar әzirge deyin Almaty oblysy Enbekshiqazaq audanynan (1936, 1953, 1956 jj), Almaty qalasynan (1930, 1956, 1977, 1984 jj), Qyrghyzstannan (1901, 1905, 1908 jj) tabylghan. Osyghan deyin qola qazandardyng 80-ge juyq týrleri tabylsa olardyng arasynda ýsh taghandy qazandardyng ýlesi basym jәne olar Jetisu jerine tiyesili bolghan.

Qaru-jaraqtar – Euraziya dalasyn mekendegen saq-skifterge ortaq belgilerding biri. Olarmen qatar jerleu oryndarynan at әbzelderi men «ang stiylindegi» búiymdar da tabylady. Múny ghylymda «skif ýshtigi» dep ataydy. Alayda, Jetisu saqtarynyng mәdeniyetine tәn jerleu oryndarynda qaru-jaraqtar salystyrmaly týrde siyrek kezdesetin artefaktiler sanatyna jatady. Sondyqtan әrbir jana tabylghan qaru-jaraq aimaqtyng ejelgi túrghyndarynyng әskery isteri turaly bilimimizdi aitarlyqtay keneytuge mýmkindik beredi. Osynday oljalar arqyly jergilikti saq jauyngerleri qaru-jaraqtardy qashyqtyqtaghy jәne qolma-qol  úrysqa birdey ynghayly etip jasaghandaryn kórsetedi. Sonymen qatar, qaru-jaraq turaly jana mәlimetter saq qoghamynyng әleumettik qúrylymynyng erekshelikterin rekonstruksiyalaugha mýmkindik beredi. Týrli kólemdegi qabirlerge mәiitpen birge әrtýrli qaru-jaraqty qoyatyn dәstýrding arqasynda әrbir tabylghan jana mәlimetter bizge saq qoghamynyng әleumettik erekshelikterin aiqyndaugha mýmkindik beredi. Qaru-jaraqtardyng mol qory aqsýiekter men jauyngerler jerlengen orta jәne iri qorghandardan tabylyp jatady. Al kishigirim qorghandarda qaru-jaraqtar óte siyrek kezdesedi [2]. Saq qaru-jaraqtary arqyly ejelgi dýniyede saqtardyng asa joghary damu dengeyine jetkenin jәne orasan zor quatqa ie bolghanyn kóre alamyz. 

At әbzelderi – adam  balasynyng tarihyndaghy úly janalyqtyng biri, sonday-aq atty qolgha ýiretu eng birinshi qazaq jerinen bastau aldy. Saq-ýisin kezeninen at tektiliktin, erkindik pen danalyqtyng jәne jogharghy әlemning simvoly sanalady. Adam dýniyege kelgennen bastap aqtyq sapargha shygharyp salghangha deyin airylmas dosy sanalghan, tipti o dýniyege de birge baratyn qanaty, serigi dep týsinip,  baqilyq bolghandardy atymen qosa jerlegen. Jetisu saqtarynyng jerleu kesheninde at tolyghymen jerlengen kýiinde tabylmaghanymen qúrbandyq oryndarynan auyzdyq, tartpa ýzbeleri syndy әbzelder kezdesedi. At әbzelderining basym bóligi kezdeysoq oljalar retinde tabylyp jatady. Onday oljalardy kóbine tarihiy-mәdeny múra eskertkishterinen habary joq qarapayym túrghyndar tauyp alyp jatatyny da belgili. Alayda, tabylghan mәdeny múra eskertkishterining kóbi tiyisti oryndargha mәlimdelip, qajetti oryndargha ótkizile bermeydi. Degenmen, kóptegen azamattarymyz ózderining azamattyq jәne ata-baba múrasyna adaldyghynan tanbay tabylghan zattardy muzeylerge ótkizip jatady. Sonday, tarihy múralarymyzgha bey-jәy qaramay, kezdeysoq tabylghan búiymdardy muzey qoryna beruge atsalysqan azamattargha, әsirese tәuelsiz jurnalist – Maqsat Yasylbayúlyna, Toghyzbúlaq auylynyng túrghyny Tergeusizov Farhat pen Isabaev Medetke, Besaghash auylynyng túrghyny Sergaziyev Úlangha alghysymyzdy  bildiremiz.

Kórmening ashylu saltanatyna Almaty oblsynyng mәdeniyet, arhivter jәne qújattama basqarmasyna qarasty kitaphana isi, tarihiy-mәdeny múra muzeyler júmysyn úiymdastyru bólimining mengerushisi Qalqabaeva Gýlmira Mәlikqyzy, Sýiinbay atyndaghy Almaty oblystyq filarmoniyasynyng dәstýrli әnshileri, Almaty oblystyq tarihiy-mәdeny múrany qorghau jónindegi ortalyghynyng qyzmetkerleri men Taldyqorghan qalalqyq agro-tehnikalyq jәne Poliytehnikalyq kolledjderining   studentteri qatysty. Kórme ekspozisiyasymen Ásel Jaqslyqbayqyzy tanystyrsa, qoryq-muzey atynan qútyqtau sózin Jazira Qúrbanәli sóilegen bolatyn. Kórmeni úiymdastyru barysyndaghy algha qoyghan maqsan oryndalyp, kelushi kórermender tarapynan jyly lebizder aityldy.

Kórme úiymdastyrugha úsynys berip, múryndyq bolghan M.Tynyshbaev atyndaghy tarihy ólketanu muzeyining basshysy men arheologiya bólimining jetekshisi Jazira Barlyqanqyzyna, agha ghylymy qyzmetkeri Bauyrjan Qúrbangha jәne de  újymyna óz alghysymyzdy bildiremiz.

«Esik» qoryq-muzeyining bas qor saqtaushysy 

A.J.Amargaziyeva

Abai.kz

1 pikir