Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Kórshinin kólenkesi 3252 18 pikir 24 Aqpan, 2020 saghat 16:00

Separatister kimge senedi?

Keyingi kezderi elimizde, әsirese, teristik ónirlerde separatistik pighyldyn belen alyp ketkendigi kim-kimdi de alandatpay qoymaydy. Tәuelsizdigimiz ýshin asa qauipti qúbylystyn ózge últ ókilderi kóp shoghyrlarlanghan jerlerde kóbirek bayqalyp qalatyndyghy da jasyryn jayt emes. Ótkende ghalamtorda Temirtauda túratyn orys jigitinin ayylyn jimastan: «Qazaqstan Reseyge qosyluy kerek. Ony osynda túratyn adamardyn bәri de qoldaydy. Onyn ishinde qazaqtar da az emes», - dep ashyq aytuy bәrimizdi de oylantpay qoymaydy.

«Jatsa-túrsa kórshimizdin eteginen ústaudy armandaytyndar biren-saran ghoy», - dep, «halyqtar dostyghy» jayly ertegige senip, arqamyzdy kenge salyp jýre bersek, týbi opyq jerimiz aydan anyq. Óytkeni sol temirtaulyq separatistin jaqtastary bizdin Qostanayda da tabylyp jatyr. 

Jaqynda ghana osy ghalamtorda belgili bloger Marghúlan Boranbay óz blogynda qostanaylyq Dmitriy Goncharenko degennin óz ýyinde shalqalap jatyp alyp, Qazaqstandy ashyq jaqtyrmaytyndyghyn, býyreginin Reseyge ashyq búryp túratyndyghyn, elimizdin soltýstik ónirinin kórshimizge qosyluy kerek ekendigin, al ózi osyny ashyq qoldaytyndyghyn, múnday sayasat ýshin kezinde Ukrainanyn Donbass oblysyna baryp soghysqandyghyn eshkimnen qysylmastan ashyqtan-ashyq jayyp salghandyghyn kórsetip, bәrimizdi múnday jikshilderden saq bolugha shaqyrdy.

Áriyne, keyin búl jigit ghalamtorgha shyghyp, ózinin qateleskendigin aytyp, keshirim súrady. Múnysy, әriyne, ashyqtan-ashyq kólgirsushilik. Áytpese, bala emes, shagha emes, soqtalday jigittin ayday әlem aldynda auzyna ie bola almay, ne bolsa, sony ayta saldym degenine kim senedi? Sirә, qazaqty anqau, alday salamyn ghoy dep oylasa kerek. Alayda, separatist shyraq, qatty qatelesedi. Qazirgi kózi ashyq, kónili oyau, últjandy qazaq jigitteri eshkimge de esesin jibermesi haq. Goncharenkonyn qoryqqandyghy da osydan shyghar.

Jalpy, separatizm degen pәle qaydan shyghady? Ony qorektendiretin ne nәrse? Ol negizinen bóten últtyn ókilderi basym túratyn, solardyn ýstemdigi ýnemi bayqalyp otyratyn, qazaq tilin mýldem qajetsiz etetin, elimizdin salt-dәstýr men mәdeniyetine mensinbey qaraytyn ónirlerde mindetti týrde boy kórsetip qalady. Keshegi dýngen oqighasynda osynday belgilerdin kórinis tapqandyghyn da eshkim teriske shyghara qoymas.

Mine osynday qaiuipti qúbylys bizdin Qostanay ónirinde de jeterlik. Ómirimizdin barlyq salasynda orys tili ýstemdik qúrghan. Bas qosular men jinalystardyn barlyghy derlik osy tilde ótkiziledi. Ana tilimizdin taza jetimdik kórip jýrgendigin qalay jasyramyz? Kóshede jarnamalardyn qazaqshasyndaghy qetelerden kóz sýrinedi. Al orysshasynan onday kemshilikti sham alyp izdesen da taba almaysyn. Múnyn ózi memlekettik mәrtebe alghan tilimizdi syilau nemese qadirleu degen úghymgha syya qoyar ma eken?

Al endi oblysymyzdyn qalalaryndaghy kóshe ataularyn ózgertu turaly mәsele kóterilse osyndaghy ózge últ ókilderi bir kisidey óre týregeledi. Osydan kelip, oblys ortalyghyndaghy en jaqsy, en ken kóshelerdi Pushkiyn, Gogoli, Chehov pen Tolstoy sekildi ótken kýnderdin elesine aynalghan aqyn-jazushylar iyelengen. Beyne bir kóshelerdin attary ózgerse, kýni erten elimizdegi hal-ahual kýrt nasharlap, eshteneden pana tappay dalada qalatynday sezinedi. Osydan bolar, Qostanaydan keyingi iri qala sanalatyn Rudnyi shaharanyn en basty danghylyn «kýn kósemnen» alyp tastaugha eshkimnin de dәrmeni jeter emes. Biylik ekibastan jaltaq. Solardyn qas-qabaghyna qaraydy. Osydan da shyghar, Rudnyi qalasynyn әkimi Baqytjan Ghayazov kóshelderdi ózgertpeu jayly moratoriy jariyalap tastady.

Taghy bir jaman qúbylys, keyingi kezderi Qostanaydaghy dýkenderdin barlyghy derlik oryssha ataugha ie bolyp jatyr. Mәselen, múnda qazir «Topolek», «Kurochka Ryaba», «U Zahvatovoy» sekildi ataulardan ayaq alyp jýre almaysyz. 

Múny az deseniz, «Kostanay plaza», «Mart», «Apelisiyn» sekildi dýbara attardy qosynyz. Sonda en bolmasa dýken attary búyyrmaghan ana tilimizdin jaghdayyna anyq qanygharsyz.

Al qala kórkin keltiretin eskertkishterden qazaqtyn iysi mýldem de sezilmeydi. Múnda orystyn aqyny Pushkinnen bastap, frasuzdardyn Napoleon, Janna d. Ark sekildi әygili túlghalary bәrimizge de shekesinen qaraydy. 

Minekey, qazaqtyn tili men mәdeniyeti saltanat qúrmaghan jerde separatistik pighyldyn etek jayyp ketetindigine tan qalugha da bolmas.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

18 pikir