Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111953. Jazylghandar — 106310. Qaytys bolghandar — 1825
Kórshining kólenkesi 3292 18 pikir 24 Aqpan, 2020 saghat 16:00

Separatister kimge senedi?

Keyingi kezderi elimizde, әsirese, teristik ónirlerde separatistik pighyldyng beleng alyp ketkendigi kim-kimdi de alandatpay qoymaydy. Tәuelsizdigimiz ýshin asa qauipti qúbylystyng ózge últ ókilderi kóp shoghyrlarlanghan jerlerde kóbirek bayqalyp qalatyndyghy da jasyryn jayt emes. Ótkende ghalamtorda Temirtauda túratyn orys jigitining aiylyn jimastan: «Qazaqstan Reseyge qosyluy kerek. Ony osynda túratyn adamardyng bәri de qoldaydy. Onyng ishinde qazaqtar da az emes», - dep ashyq aituy bәrimizdi de oilantpay qoymaydy.

«Jatsa-túrsa kórshimizding eteginen ústaudy armandaytyndar biren-saran ghoy», - dep, «halyqtar dostyghy» jayly ertegige senip, arqamyzdy kenge salyp jýre bersek, týbi opyq jerimiz aidan anyq. Óitkeni sol temirtaulyq separatisting jaqtastary bizding Qostanayda da tabylyp jatyr. 

Jaqynda ghana osy ghalamtorda belgili bloger Marghúlan Boranbay óz blogynda qostanaylyq Dmitriy Goncharenko degenning óz ýiinde shalqalap jatyp alyp, Qazaqstandy ashyq jaqtyrmaytyndyghyn, býiregining Reseyge ashyq búryp túratyndyghyn, elimizding soltýstik ónirining kórshimizge qosyluy kerek ekendigin, al ózi osyny ashyq qoldaytyndyghyn, múnday sayasat ýshin kezinde Ukrainanyng Donbass oblysyna baryp soghysqandyghyn eshkimnen qysylmastan ashyqtan-ashyq jayyp salghandyghyn kórsetip, bәrimizdi múnday jikshilderden saq bolugha shaqyrdy.

Áriyne, keyin búl jigit ghalamtorgha shyghyp, ózining qateleskendigin aityp, keshirim súrady. Múnysy, әriyne, ashyqtan-ashyq kólgirsushilik. Áytpese, bala emes, shagha emes, soqtalday jigitting aiday әlem aldynda auzyna ie bola almay, ne bolsa, sony aita saldym degenine kim senedi? Sirә, qazaqty anqau, alday salamyn ghoy dep oilasa kerek. Alayda, separatist shyraq, qatty qatelesedi. Qazirgi kózi ashyq, kónili oyau, últjandy qazaq jigitteri eshkimge de esesin jibermesi haq. Goncharenkonyng qoryqqandyghy da osydan shyghar.

Jalpy, separatizm degen pәle qaydan shyghady? Ony qorektendiretin ne nәrse? Ol negizinen bóten últtyng ókilderi basym túratyn, solardyng ýstemdigi ýnemi bayqalyp otyratyn, qazaq tilin mýldem qajetsiz etetin, elimizding salt-dәstýr men mәdeniyetine mensinbey qaraytyn ónirlerde mindetti týrde boy kórsetip qalady. Keshegi dýngen oqighasynda osynday belgilerding kórinis tapqandyghyn da eshkim teriske shyghara qoymas.

Mine osynday qaiuipti qúbylys bizding Qostanay ónirinde de jeterlik. Ómirimizding barlyq salasynda orys tili ýstemdik qúrghan. Bas qosular men jinalystardyng barlyghy derlik osy tilde ótkiziledi. Ana tilimizding taza jetimdik kórip jýrgendigin qalay jasyramyz? Kóshede jarnamalardyng qazaqshasyndaghy qetelerden kóz sýrinedi. Al orysshasynan onday kemshilikti sham alyp izdeseng da taba almaysyn. Múnyng ózi memlekettik mәrtebe alghan tilimizdi syilau nemese qadirleu degen úghymgha syya qoyar ma eken?

Al endi oblysymyzdyng qalalaryndaghy kóshe ataularyn ózgertu turaly mәsele kóterilse osyndaghy ózge últ ókilderi bir kisidey óre týregeledi. Osydan kelip, oblys ortalyghyndaghy eng jaqsy, eng keng kóshelerdi Pushkiyn, Gogoli, Chehov pen Tolstoy sekildi ótken kýnderding elesine ainalghan aqyn-jazushylar iyelengen. Beyne bir kóshelerding attary ózgerse, kýni erteng elimizdegi hal-ahual kýrt nasharlap, eshteneden pana tappay dalada qalatynday sezinedi. Osydan bolar, Qostanaydan keyingi iri qala sanalatyn Rudnyy shaharanyng eng basty danghylyn «kýn kósemnen» alyp tastaugha eshkimning de dәrmeni jeter emes. Biylik ekibastan jaltaq. Solardyng qas-qabaghyna qaraydy. Osydan da shyghar, Rudnyy qalasynyng әkimi Baqytjan Ghayazov kóshelderdi ózgertpeu jayly moratoriy jariyalap tastady.

Taghy bir jaman qúbylys, keyingi kezderi Qostanaydaghy dýkenderding barlyghy derlik oryssha ataugha ie bolyp jatyr. Mәselen, múnda qazir «Topolek», «Kurochka Ryaba», «U Zahvatovoy» sekildi ataulardan ayaq alyp jýre almaysyz. 

Múny az deseniz, «Kostanay plaza», «Mart», «Apelisiyn» sekildi dýbara attardy qosynyz. Sonda eng bolmasa dýken attary búiyrmaghan ana tilimizding jaghdayyna anyq qanygharsyz.

Al qala kórkin keltiretin eskertkishterden qazaqtyng iysi mýldem de sezilmeydi. Múnda orystyng aqyny Pushkinnen bastap, frasuzdardyng Napoleon, Janna d. Ark sekildi әigili túlghalary bәrimizge de shekesinen qaraydy. 

Minekey, qazaqtyng tili men mәdeniyeti saltanat qúrmaghan jerde separatistik pighyldyng etek jayyp ketetindigine tang qalugha da bolmas.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

18 pikir