Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5897 11 pikir 2 Nauryz, 2020 saghat 11:34

Toqaev ta - tolqyr...

Aqorda jaqtyng janalyghyn oqiyn dep oqymaysyn! Áleumettik jelide silteme qaptap ketken son, "bú joly preziydent ne dedi eken?" dep kóz jýgirtip shyghu uәjipke ainalghaly qashan?

Sol uәjipti Nazarbaev kezeninde de qaza etpeytin edik. Qaza etkening ne, oqymay qalsaq ta - oqytatyn, kórmey qalsaq ta - kórsetetin "armiya" bar emes pe? Jasyryp qaytemiz, bizding kәllәdaghy miymyz jetpegen jerdi týsindirip jiberetin "әskerlerdin" sansyz jiynyna qatystyq. Sony jazyp baspasózge jariyaladyq. Joldaular men qoldaular jayly dәm-túzsyz pikir jinaghan kóóóp tilshining biri boldyq.

Keyinnen azdap "mýiizimiz" qatayyp, "qalasam oqimyn, qalasam jazam, jazghanda da minezdi maqala jasaymyn" deytindi shyghardyq. Sol-aq eken, onday tapsyrmalar bizden ainalyp ótip ketetin boldy.
Osylay jan tynysh, ar taza, qol búlghanbaytyn jol tabyldy. "Sen tiymesen, men tiymen badyrang kóz" dep songhy 5-6 jylymyz ótipti. Sol 5-6 jylda kóp dýnie ózgerdi. Aryndap túrghan "arghymaq" shau tartty. Otyz jyldyq jýiening qabyrghasy sógiler kez tayady.

Álemdik tarihta kimning qalay taqqa otyrghany talqylanbaydy, taqta otyryp, kimning qalay júmys istegeni ghana aitylady. Kópting erkinen tys su jana preziydent te "saylanyp" ýlgerdi.
Men Toqaevting býgingi súhbatyn oqyp shyqqanda Qúday-Taghala qazaqty, qazaq memleketin saqtap qaludyng ssenariyin ózi jazyp bergendey (layym solay bolghay) kýige týstim.

Ózbek biyligining tranziyti qalay ótkenin kózben kórdinizder! Óz aghalar myqty-ә! Shyp-shyrghasyn shygharmay, "ukә-ukәlap" jýrip, qantógissiz biyligin auystyryp ala qoydy... Al, biz she? Islam әkәning eli siyaqty "momyn" bola alamyz ba? Joq! Qazir halyq kóne jýieden sharshaghany sonshalyq "ot bolyp janugha" dayyn túr. Áldebir jamanat habar jetse boldy, "biylikting ózi" bir-birin talap jep qong qaupi bar. Biyliktegi alyp klandar bir-birin talay bastasa, Qordaydaghy siyaqty qanshama qantógis bolatynyn taghy oilanyz. Qorqynyshty. Oghan jetkizbeuding bir joly bar sekildi (bәlkim mening oiym qate shyghar). Qalanyz, qalamanyz qazaq sanaly týrde Toqaevting ainalasyna toptasuy kerek. Qazaqstan degen memleket bolyp qalu ýshin de 5-6 jyl Toqaevting kýsh aluyna, ashylyp júmys isteuine mýmkindik bergen jón. Nege?

Biyl jasy 67 jasqa kelgen Toqaev Nazarbaev sekildi úzaq jyl el basqara almaydy. Sondyqtan da, ol óz abyroyy, tariyh, memleket ýshin az uaqytta biraz dýniyeni istep qalugha tyrysady. Múnday mýmkindik ekining birine berilmeytinin úzaq jyl sayasatta jýrgen adam týsinui kerek.
Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, bizge Qazaqstan ghana kerek. Úrpaghymyzgha qan tógiletin, qyryq-pyshaq bolyp soghysatyn memleketti emes, bilim men ghylymgha jol ashatyn beybit DÁULETTI (memleketti) qaldyrghymyz kelse, osynday óliara kezende Toqaevting kýsheyip ketuin tileyik. Bәlkim, bizding tilekti sezinse, Toqaev ta - tolqyr!

Py-sy: Toqaev býgingi súhbatynda "Qazaqstanda túratyn barlyq últ qazaq bolasyndar" depti. Dәl osylay aitpasa da, naqty menzeu jasapty. Sol sózi maghan jogharydaghy oidy aituyma yqpal etti...

Qanat Ábilqayyrdyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543