Moyyndayyq (moyyndadyq): adamgha temeki sheguden bas tartu qiyn. Biraq, búl ziyandy әdetten arylugha mýmkindik bar. Býgin biz keybir erejelerdi saqtay otyryp, nikotinning shylym shegushining aghzasyna keri әserin azaytugha jәne obyrdyng damu qaupin tómendetuge bolatynyn algha tartyp sóz qozghaghymyz kelip otyr.

Baqyt Týmenova, dәriger, «Aman-saulyq» QQ preziydenti, jәne qoghamdyq densaulyq saqtau mәseleleri boyynsha sarapshysy, temekige qarsy kýres- búl erik-jiger men adamnyng qalauy. Múnda eshqanday tyiymdar bolmauy qajet, qoyylghan mindetti sheshuge kómektesetin barlyq mýmkin núsqalardy paydalanu kerek.

«Songhy uaqytta әlem qatty ózgerdi, eski konservativti tәsilder ózin-ózi joydy, býgingi tanda ziyandy әdetten bas tartu ýshin oghan ziyany tómen balama qoldanudy úsynatyn ziyandy tómendetu tújyrymdamasy júmys isteydi»,- dep tolyqtyrdy Baqyt Týmenova.

Temeki sheguding ziyanyn azaytudyng 7 әdisin qarastyrayyq

1, Oyanghannan keyin birden temeki sheguge bolmaydy Tanerteng oyanghan adamdar eng aldymen temeki shegedi, olarda úiqydan keyin kem degende bir saghattan keyin shylym shegetinderge qaraghanda ókpe obyryn damytu qaupi bar.Pensilivaniya shtatynyng medisinalyq kolledjining ghalymdary jýrgizgen ghylymy eksperiyment kórsetkendey, temeki shegetin adamnyng bir saghat ishinde temeki sheguden bas tartqandarmen salystyrghanda obyr damuynyng joghary qaupi eki esege artyp otyrghandyghyn kórsetti.

2, Ash qaryngha temeki sheguge bolmaydy Nikotin asqazan shyrynyn óndirudi kýsheytedi, ol qorytugha arnalghan ónimder bolmaghan kezde asqazan men ishekting shyryshty qabyghyn búzady. Búl qyshqyl balansynyng búzyluymen, gastriyt, asqazan jarasy jәne 12 últabar jarasynyng damumen baylanysty.

3, Kóp su ishu Kýni boyy kóp su ishu. Búl býirekting júmysyn yntalandyrugha mýmkindik beredi, uyttardy aghzadan tez shygharugha jәne neseptegi nikotin konsentrasiyasynyng úlghangynan aulaq bolugha mýmkindik beredi.

4, Ash asqazangha temeki sheguge bolmaydy Nikotin silekeyde eriydi jәne asqazangha týsip, onyng shyryshty qabyghyn titirkendiredi, asqazan sólining kóp bólinuine jәne qyshqyldyqtyng jogharylauyna yqpal etedi, búl gastriyt, oiyq jara, kolit nemese ish qatu qaupin tudyrady.

5, Sportpen jýieli ainalysu Auyr dene kýshi temeki shegushiler ýshin qauipti: ol jýrek júmysyn tezdetedi, al nikotin arteriyany taryltyp, qannyng jýrekten ketuine kedergi jasaydy.

6, Taza auada kóbirek seruendeu Sayabaqta jyldam qarqynmen seruendeu ókpede jaqsy gaz almasugha mýmkindik beredi, sonyng arqasynda olardyng ishinen ÓSOA (ókpening sozylmaly obstruktivti auruy) tudyrugha qabiletti uly zattar shygharylady.

7, Temekini qyzdyrudyng elektrondyq jýielerine ótu

Eger nikotinnen mýldem bas tartu qiyngha soqsa, elektrondyq temeki nemese temekini qyzdyru jýiesi siyaqty týtinsiz balamalardy paydalanynyz.

Temekini elektrondy qyzdyru jýiesi arqyly paydalanu kәdimgi temekimen salystyrghanda qanshalyqty ziyany tómen?

Ghalymdar olardyng temekiden 95%-gha  ziyany az ekenin aitady. Temekining barlyq ziyany keptirilgen temeki japyraghynyng joghary temperaturada janatyn ónimderinen jútylatyn týtinnen bolady. Týtin - búl janu ónimderining bólshekteri jәne ókpege týsetin ystyq uly gazdar. Temekini jylytu jýieleri týtin shygharmaydy, óitkeni olarda janu prosesi jýrmeydi. Osylaysha, onyng basty aiyrmashylyghy janu prosesinde bolyp tabylady, ol mýldem basqa fizikalyq, himiyalyq jәne biologiyalyq әserler beredi.

«Ziyany tómen balama úsyna otyryp, biz ómir sýru sapasyn jaqsarta otyryp,әrbir adamnyng tandau qúqyghyn qúrmetteymiz», - dep tolyqtyrdy Baqyt Týmenova.

Abai.kz