Qazaq halqy ejelden qyzyn әlpeshtep, anasyn ardaqtaghan. Sodanda bolar jýzimiz jarqyn. Oiymyz asqaq. Hadistede júmaq ananyng ayaghynyng astynda dep әspetteledi. Ortamyzda jýrgen sonday ayauly analardyng biri, nemere-shóberelerding әjesi, tәjiriybeli ústaz, bilikti úiymdastyrushy, qarymdy jurnalist  Sәule Meshitbayqyzy ekeni dausyz. Býkil sanaly ghúmyryn oqu aghartu isine júmsap, qazaq jastaryn janynday jaqsy kórip, shúrayly kýnderining shúghylaly boluyna, baghyt baghdarlaryn aiqyndauyna bar kýsh qayratyn júmsauynyng ózi maqtaugha, maqtanugha túrarlyq.

Qazaq halqy ejelden qyzyn әlpeshtep, anasyn ardaqtaghan. Sodanda bolar jýzimiz jarqyn. Oiymyz asqaq. Hadistede júmaq ananyng ayaghynyng astynda dep әspetteledi. Ortamyzda jýrgen sonday ayauly analardyng biri, nemere-shóberelerding әjesi, tәjiriybeli ústaz, bilikti úiymdastyrushy, qarymdy jurnalist  Sәule Meshitbayqyzy ekeni dausyz. Býkil sanaly ghúmyryn oqu aghartu isine júmsap, qazaq jastaryn janynday jaqsy kórip, shúrayly kýnderining shúghylaly boluyna, baghyt baghdarlaryn aiqyndauyna bar kýsh qayratyn júmsauynyng ózi maqtaugha, maqtanugha túrarlyq.

Tәuelsiz zamannyng ózinde tilding kórkengine túghyr bola almay, «tabanynyng býri joqtar» tayghanap jatqanda qamyghasyn. Ashynasyn. Óz qolyndy ózing kese almaysyn. Baqay esepting «jemtigine» ainalghan kýreskerlerdi ayaysyn. Sondayda   Kenes iydeologiyasynyng tar shenberinen shyghyp, til janashyry bolghan abzal aghalarymen, zamandastarymen tize týiistirip qazaq tilining keleshegine alandap, er-azamattardyng qatarynan tabylghan  Sәule Meshitbayqyzynyng ómirlik ústanymyn erliike balaghyng keledi.  Sәule apaydyn  meyirim tógilgen jýzinen ruhtanyp, analyq darhan mahabbatynan kýsh alyp qiyagha samghaghandar qanshama? Qamyqqandy júbatqan, sharshaghandy demegen kezderin san taraptaghy shәkirtterimen, әriptesteri tamyljyta jazyp jatyr. Qúttyqtau hattar leginde shek joq.  Oghan tómende ózderiniz kuә bolasyzdar.

Zeynetkerlikke shyqsa da qol qusyryp otyrmay, qazaq qoghamyna, tәuelsiz eline, ardaqty tiline ýles qosudan talmay kele jatqan Sәule Meshitbayqyzyn «Abai.kz» aqparattyq portalynyn  újymy ghúmyrynyng bayandy beline kóterilip, quanyshqa kenelgen mereyli jasymen qúttyqtaydy. Bala-shaghasynyng ortasynda, nemere-shóberesinin  qyzyghyn kórip, shәkirterine qamqorshy ana bolyp, últymyzgha adal qyzmet jasaytyn  alash azamattaryn tәrbiyeley bersin degimiz keledi.

Ertay Ayghaliyúly. Qaysar Sәule tәtening ýsh erligi

 

Júbanov mektebindegi shayqas

Sәule tәteymen tanysuymyz qyzyq ta, erekshe edi. Ol kisimen men qonaqta nemese mamyrajay sәtterde tanysqan joqpyn. Jaqynyraq aitsam, maydan alanynda, qadap aitsam, sot ýiining aldynda tanystym. IYә, solay, qaghys oqyghan joqsyz. Sottyng jan alyp, jan beretin alanyna meni ertip baryp tanystyrghan marqúm Múhtar agham edi. Alyp Múhtar Ábdildabek aghatayymyz ekeuimiz oghan deyinde qazaq mýddesi, onyng jany til maydanynda talay ret qoldaghy qaru qalammen shayqasyp jýrgen kezimiz bolatyn. «Sonymen Sәule Meshitbayqyzy esimdi múghalim tәteyimiz sotta neghyp jýr?»degen zandy saual qylang beretini sózsiz ghoy.

Ahmet Júbanov atyndaghy qazaq saz mektebin biletin bolarsyz. Bilmeseniz bilgeniniz jón. Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary Dinmúhambet Qonaev osy mektepti ashty. Búl mektepte auyldaghy ónerli, әnge, sazgha beyimi bar balalardy sham alyp, izdep tauyp oqytugha arnalghan arnauly saz mektebi. Alghashqy jyldary Dimash kókemizding búl tamasha oiy ol kisining tikeley qamqorlyghymen jýzege asty. Biraq keyin mektepke kóbinese qala balalary alyna bastady. Múnyng basty sebebi, mektepke orystardyn, orysshylardyng keluine baylanysty edi. Mektepten qazaq ruhy, tәrbiyesi, salt-dәstýri kete bastady. Tipten qobyzy, dombyrasy shettetildi. Mine, osy basqynshylyqqa diyrektordyng orynbasary Sәule tәtey bastaghan top qarsy bas kóterdi. Múhtar Shahanov tәrizdi últ ziyalylary da respublikadaghy jalghyz qazaq saz mektebine jat ýnning keluine qarsy kýresti. «Leninshil jas» gazetinde dabyl qagha shyqqan ótkir maqala qalyng eldi dýr silkindirdi. Shayqas bastalyp, búghan joghary jaq aralasty. Sol maydannyng qyzu ortasynda Sәule tәtey jýrdi. Onyng ayaghy ol kisini, onyng jaqtastaryn qughyndaumen shekteldi. Aytys-tartys, sottasu bastaldy. Mineky men osynday qiynda tartysty kezde tәteymen tanystym. Qarsy jaq kóp edi. Mәskeuding ózinen nәr alghan orysshyldar qazaqtyng qaysar qyzyn túqyrtyp, óz degenderine jýrdirgisi, kóndirgisi keldi. Olargha búl kisi bas iymedi. Áriyne, bas iyse, últtyq mýddeden bas tartsa, Sәule tәteyde  jaqsy qyzmet te, kóp aqshada, mamyrajay tynyshtyq ta bolatyn edi. Biraq ol últtyq mýdde ýshin әri qaray shayqasugha sheshti. Sot әriyne, birde jenisti búl kisige, birde analargha búryp otyrdy. Alma-kezek jenis pen jenilis on shaqty jylgha sozylghan shayqas pen kýres Sәule tәteydi әbden tityqtatty, densaulyghy nasharlady. Tipten keyde es-týssiz halde auruhanagha týsken kezderi de boldy. Tektilik, ata-babalarynan kele jatqan batyrlyq, Alla taghala bergen ruh ony ýnemi jelep-jebep, birjola qúlatqan joq. Tar jol tayghaq keshu jaularynyng ayausyz shabuyly men týrtpekteui Sәule tәteydi qúryshtan shynyqtyrdy.

Ol kisi әriyne, jalghyz emes edi. Onyng artynda qarapayym jandar bar bolatyn.Ata-analardyng ishinde últtyq ruh ýshin janyn beretin adamdar Sәule tәteydi ýnemi qoldap otyrdy. Ústazgha taghy da bir sheksiz kýsh, qayrat jәne quat beretin kónilderi pәk, bolashaghy zor, talantty, kishkentay-kishkentay jandar bar-tyn. Olar onyng shәkirtteri ekenin bilip otyrghan bolarsyzdar. Últtyq ruhtyng dәnderi endi-endi kókirekterinde kóktep kele jatqan olar Sәule apaylarynyng jan-jaghyna shuaq taratar otty sózderinen nәr aldy. Ómirlik qajetin aldy. Olar orysshyldardyng syzdy da salqyn, ózderine shet tәrbiyesin qabylday almady. Búl kishkentay jandardyng sany birshama edi. Keyin olar Sәule apaydyng naghyz tól perzentterine ainaldy. Mineki, osy jandar Sәule tәteyge ýnemi jiger berip, qasynda jýrdi.

Tәuelsizdigimiz kelgenmen atalmysh saz mektebine últtyq ruhtyng bolmashy sәulesi týskenmen tolyqtay ol iydeologiya kire almady. Aqiqatyn aitsaq, ol ruh kelse, qyzmetinen shetteletinin bilgen olar jantalasa kýresti, jandaryn ayamay kýresti. Olardyng búl úiymshyldyghy talaylardy sansyratty. Al Sәule tәtey qyzmetinen bir shyghyp, bir kirse de keudesin kóterip batyl týrde solardyng arasynda jýrdi. «Tasta sol mektebindi. Basqa mektepten jaqsy qyzmet  tauyp beremiz» dep jany ashyghandardy ol kisi birden qaytaryp tastaytyn. «Joq! Men osy mektebime qazaqylyqty keltirmey ketpeymin» deytin ol. «Mýiiz súraymyn dep qúlaqtan aiyrylypty» degendey mektepke Biybigýl Tólegenova degen bir auyz qazaqsha bilmeytin diyrektor kelip, jaghday odan sayyn ushyqty. Aqshagha qúnyqqan ol tilin ghana satpay, dinin de satty. Mektepti diny sektalardyng ordasyna ainaldyrdy.

Mine, osy kezde men Sәule tәteymen tanystym. Áriyne, men mektepting jaghdayymen búrynda az-kem tanys edim. Tәteyding aituymen mektep ómirine etene endim. Tanystym da shoshydym. Qúitaqanday talantty qazaq balalarynyng ruhany jaghdayyna, bolashaghyna balta shabylyp jatqanyn sezindim. Olardy qasqyrlardyng talauyna berip jatqanymyzdy, endi olardy qorghamasaq erteng kesh qalatynymyzdy úqtym. Úqtym da ózim istep jýrgen «Ana tili» gazetine ashy maqala jazdym. Búl maqala tek mektepting orysy men evreyine, orys tildilerge ghana emes, ózgede qazaqty jek kórushilerding shymbayyna qatty batty da, bizge dýr etip qarsy lap qoydy. «Karavan», KTK tәrizdi gazet pen telearnany minber etip bizdi qaralaugha tyrysty, janshyp tastaghysy keldi. Osy kezde Sәule tәtenin, onyng jaqtastarynyn, tipten on ekinshi synypta oqityn balalarynyng qaysarlyghyna tәnti boldym.  Qasiyetti tilimizding osy jerde kepiyeti baryn bildim. Biz gazetimizding әr nómirinen Júbanov mektebinde bolyp jatqan oqighalardan habardar etip otyrdyq. Qalyng el ghana emes, búghan biylik tarapynan    da zor nazar audaryldy. Áriyne, sol kezde (2001 jyly) bolghan qym-qighash oqighalardy taldap jazsaq ol búl maqalagha syimaytyny anyq. Biz býgin aitayyn degenimiz qazaqtyng qarapayym әieli, anasy Sәule tәteyding osynday qiyn-qystau shaqta eli, últy ýshin naghyz batyrlarsha shayqasuyn, sheksiz qaysarlyq kórsetuin, erligin jetkizu edi. Aqyry jendik. Orys tildi mektep diyrektory júmystan ketti. Biraq  mektep ómiri qalypty jaghdaygha týskenmen naghyz «qasqyrlardy» ketire almadyq.  Ol jana kelgen diyrektor da, әlgilerde  Sәule tәteydi mektepke jaqyndatpady. Qazaq tildi diyrektordyng ishi de orys jandy bolyp shyqty. Kýres qayta bastaldy...

 

Balalardyn  apasy bolghan ana

«Múnyng artynda da bir qaynar bar» degendey men mekteptegi osy jaghday arqyly ghajayyp adammen tanystym. Ýlken jýrekti tәtemdi taptym. Biz ol kisining otbasymen aralastyq. Bauyr boldyq. Tәtemdi neghúrlym jaqyn tanyghannan keyin ol kisining adamgershiligi, ishki imany bolmysy kýndey jarqyray berdi. Sәule tәteyding últyn janynday sýietin qasiyeti, adamdardy magnittey ózine tarta biletini, úiymdastyrushylyq qabileti, qaysar minezi, sabyrlylyghy  ózgelerge de maghan da ýlgi-ónege boldy. Sәule tәtey biraz jyl júmyssyz bolyp, ýide otyryp qaldy. Jýregi nәzik tәtemiz bar auyrtpalyqty ózi qabyldaghan song ba qatty auyrdy da.  Osynday qiyn kezende   ol kisining saghy synghan joq. Adamdar tipten balalar ol kisining ýiine izdep baratyn. Bir ghajayyby qyryq jyl ústazdyq etken Sәule tәteyding ózining tórt botaqanynyng syrtynda ondaghan sýiykimdi balalary da bar edi. Olar talantty da tәtening ózindey ýlken jýrekti azamattar bolatyn. Auyldan kelgen, qorghanyshy joq balalar apaylarynyng boyynan analyq meyirimdi tapty. Olar apaylaryn anasynday kórdi. Apaylarynyng basyna búlt ýiirilgende qaysar jýrekti ol balalary onyng qasynda qasqayyp túrdy. Men onyng tiri kuәsimin. Qazir ol balalardyng barlyghy da ómir-óner әleminde júldyz bolyp janyp túr!

 

Alyp kompaniyagha qan jýgirtken

Qansha auyrsa da jaulary ony qansha túqyrtqysy kelse de Sәule tәtey ýnemi ósti, shyndaldy., biyikke órmeledi. Mine, sonyng bir aighaghy «Qazaqtelekom» kompaniyasynda istegen kezderinde jarqyrap kórindi. Búl jerde de  Sәule tәte erekshe qyrymen, úiymdastyrushylyghymen jarq etti. Shynyn aitqanda auzyn aigha bilegen «Qazaqtelekom» siyaqty alyp kompaniyalar týgili memlekettik mekemelerde de osy kýnge deyin memlekettik tilding jaghdayy mәz emes ekenin jaqsy bilemiz. Mine, osynday alyp kompaniyagha  kelgen tәtemiz memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytude úlan-asyr enbek etti, ter tókti. Tәteyimizding ekinshi arnaly tynysy ashyldy. Respublikamyzdyng týkpir-týkpirindegi alys baylanys nýktelerine erinbey baryp qazaq tilining shyraghyn jaghyp ketetin. Osynday tynymysyzdyghy, bilimi men biligi, adamdarmen jyly qarym-qatynasy kompaniyada erekshe ról atqardy. «Qazaqtelekom» kompaniyasy memlekettik tildi qoldanu jóninen respublika boyynsha ýlgi eterlik ordagha ainaldy. Búl Sәule tәteyding men biletin ekinshi erligi edi.

Jýrekte búqqan talant

Tórtinshi biylik atanghan qasiyetti jurnalistika әlemning tabaldyryghyna kelgen adam attay almaydy. Onyng qazanynda qaynaghan talanttylar ghana osy әlemde ómir sýredi, qalamymen eldi ózine qaratady. «Qazaqtelekom» kompaniyasynan zeynet demalysyna shyqqan Sәule  tәteyding ayaghyn jerge tiygizbesten «Qazaqstan-Zaman» gazetine qyzmetke aldyq.  Jas ta bolsa alystan kóre biletin, kadr tany biletin bizding bas diyrektorymyz, bahadýr jigit Ahmet Alyaz ol kisini ózining birinshi orynbasarlyghyna tandady. Sonday-aq Astana shaharyndaghy shtabymyzdyng bastyghy etti. Kóp adamdar búghan kýmәnmen qarady. Biraq Sәule tәteyimiz  búl jerden de jarqyryp jol tapty. Úiymdastyrushylyq qabiletin búlay qoyghanda ol kisining ishte búghyp jatqan qalamgerlik, jurnalistik talanty ótkir maqalalary gazet betterinde shygha bastady. Meninshe búl tәtemizding ýshinshi erligi der edim. «Tipә-tipә» til-kózden saqtasyn! Últymyzdyng anasy Sәule Meshitbayqyzy tәtemiz alpys pen jetpisting dәl ortasynda otyr býgin. Bir Alladan tәtemizge úzaq ghúmyr, zor densaulyq jәne shygharmashylyq tabys tileymin.

QR Parlamenti Senatynyng deputaty Achat Sәpiyúly Kýzekov:

«Abyroyy azamattardan asyp týsetin jan»

Sәule apaymen apay men ini retinde dostyq qarym-qatynasty maghan Alla Taghalanyng bergen baghy dep bilemin. Búnday adamdar aspandaghy sәulesin shashyp túratyn kýn siyaqty. Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn degendey, eng birinshiden, Sәule apamyzdyng boyyndaghy imandylyghyn aitqym keledi. Ol apamyzdyng kishipeyildiligi, meyirimdiligi, adaldyghy. Aynalasyndaghy barlyq adamdardy keng jýregimen ana  retinde qabyldap, barlyghyna janashyr boluy.

Ekinshiden, apamyzdyng boyyndaghy últymyzdyng tektiligin aitqym keledi. Qazaqtyng batyr, últshyl qyzdarynyng qasiyetin izdesenizder, Sәule apamyzdyng boyynan tabasyzdar. Apamyz últyn jan-tәnimen sýiedi, sondyqtan әrqashan halqyna adal enbek etedi. Ýshinshiden, apamyzdyng ana tiline degen mahabbaty erekshe. Al, ol úzaq әngime. Sәule apay «Qazaqtelekom» AQ 2003 jyly keldi. Sol kezde bosaghasynan attay almay túrghan ana tilimizding tuyn osy kompaniyanyng tórine qadady.  Qazaq tilin jýregimen sýietin apamyz bolghandyqtan ghana qazirgi uaqytta kompaniyada memlekettik til qadyrlenetin dәrejege jetip otyr. Ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp jýrip, qazaq tilin memlekettik til retinde qabyldaghysy kelmegen ózge últ ókilderine últ ekenimizdi úqtyryp, bizding tilimizdi moyyndatty.  Filial bolyp, audan bolyp, orys bolyp, qazaq bolyp qyzmetkerler tilge bas ie bastady. Búny sóz jýzinde emes, manday ter, taban etimen iske asyrdy. Eshkimnen jasqanbay, osy iygi isting tizginin óz qolyna alyp, býkil elding týpkir-týpkirin aralap jýrip, әr qyzmetkerding kókireginde tilge degen sezimin oyatty. Apamyz «Qazaqtelekom» Aksionerlik qoghamynda qyzmet istegen jyldarynda qazaq tilin, qazaq últyn kemsitetin isterge, sózderge tózip túra almaytyn. Jigerli sózimen qazaqtyn  ruhyn, namysyn oyatyp jýretin. Halyq aldynda dariyaday tasyp-tolqyp sóilegenin tyndaudyng ózi bir ghaniybet edi. Sol kezder әli esimde, ainalasyna erekshe sәulesin shashyp túratyn. Diyrektor da, qarapayym injener de, mehanik te Sәule apaydyng әr sózin sýiip tyndaytyn, saghynyp kýtetin. Ár adamnyng janyn týsinip, әr qyzmetkerdi, tipti eshkim bilmeytin bir týpkirdegi qarapayym monterding otbasyndaghy qiyndyqtaryn oilap, telefon soghyp qorghashtap, mәselelerin sheship jýretin. Qúdaygha shýkir, qәzir әr filialda ózi tәrbiyelegen qyzdary bar, biz olardy Sәule apaydyng qyzdary dep ýmit artamyz.

Qúrmetti Sәule apay, býgin bir mejeli mereytoyynyzgha da kelip qalypsyz. Sizdi osy tamasha toyynyz kýni shyn jýrekten qúttyqtap Sizge degen sýiispenshiligimdi jetkizgim keledi. Qazir Siz halyqtyng ýmiti men amanaty degen auyr jýkti ýlken abyroymen arqalap jýrsiz. El iygiligine arnalghan qyzmetinizde últ mereyin ósirip, Alashtyng ruhyn asqaqtatyp әli de talay asulardy baghyndyratynynyzgha nyq senemin.

 

Qostanay oblystyq telekommunikasiyalar diyreksiyasynyng Bas diyrektory Qajymúrat Temirhanov:

-  Mening asa qúrmetti әriptesim Sәule Meshitbayqyzynyng mereytoyyna baylanysty ózimning eng shynayy qúttyqtauymdy jetkizgim keledi. 2003 jyldary Qazaqtelekomda memlekettik tildi engizu júmystary bastalghan kezde Sәule apaymen birlesip osy salada biraz is atqardyq. Til maydanynda iygi bastamalardyng basynda boldyq. Ol kezde osy baghytta eshqanday tәjiriybe bolmaghan, tyng iygergen kez deuge bolady. Sәule apay Qazaqtelekomda is qaghazdaryna memlekettik tildi engizu baghdarlamasyn әzirlep, osy isting negizin qalaghan jandardyng biri. Ortalyq apparattyng jasaghan jobalarynyng kóbi sol kezde Astanatelekomnyng bazasynda is jýzinde jýzege asyrylatyn. Sondyqtan Sәule apaymen qoyan qoltyq júmys istedik. Bizding әriptestigimizdi shygharmashylyq tandem dep ataugha bolady. Birlesip istegen júmystyng nәtiyjesinde kóptegen keremet dýniyeler payda boldy. Qazaqtelekomnyng is jýrgizushilerining alghashqy seminarlary, bayqaulary... Sәule Meshitbayqyzy ózining iydeyalarymen, ózining tilge degen sýiispenshiligimen bizdi qanattandyratyn. Sәule apay - naghyz til janashyry. Birge әriptes bolyp qyzmet atqarghan uaqytta ol kisiden ruhani, imandylyq jaghynan tәlim-tәrbie aldyq desek artyq bolmas. Sondyqtan daryndy pedagog, tereng oilap sóileytin osy bir jannyng keyinnen tughan bauyrynday bolyp kettim. Býgingi kýni de janalyqqa qúshtar, parasatty apamyz shygharmashylyq jolynda qyzmet etip jýrgenin kórip shyn jýrekten quanamyn, maqtanamyn! Asa meyirimdi, shynshyl minezdi, jýregi batyr, jany jomart, peyili darqan, oiy ótkir Sәule apay! Sizdi mereytoyynyzben qúttyqtay otyryp, zor densaulyq, úzaq ghúmyr, jana shygharmashylyq tabystar, otbasynyzgha amandyq tileymin!

 

Aygýl Esenәliyeva, Qostanay OTD memlekettik tildi engizu jónindegi mamany:

-  Ústaz degen esimdi estigende, janyng gýldey qúlpyra ketedi.Osynday úlaghatty, kemenger, asyl jandardy jaratqan Alla taghalamyzgha shýkirlik etemiz. Búrynghy zamanda músylman әleminde ústazgha degen syi-qúrmet joghary bolghan eken. Óitkeni bilgenin basqalargha ýiretu, adamgershilik pen imandylyqqa baulu - eng sauapty isterding biri. Oqu, bilim, adamgershilik, әdep, tәrbie - bәrin ústazdan ýirengen shәkirt ústazdy óz ata-anasynan kem qadirlemegen. Tipti ústazdy qatty qúrmettegeni sonsha - esigin qaghudyng ózin әdepsizdikke balap, syrtta túryp, shyqqanyn kýtken eken. Býgingi kýni dәl osynday sezimimdi mening Qazaqtelekomdaghy eng alghashqy Ústazyma Sәule Meshitbayqyzyna jetkizgim keledi.

Aqyl-oy, kýsh-qayratynyz sarqylmasyn, shygharmashylyqtyng biyiginde samghay beriniz, samghay beriniz! Úlaghatty sózderinizdi sýiip oqyp, sýisinip úghatyn, sóz qadirin biletin qasiyetti halqynyz aman bolsyn.

Ernar Myntaev, úly. Memlekettik Ghaziza Júbanova atyndaghy shekti aspaptar kvartetining jetekshisi «Daryn» jastar syilyghynyng laureaty, Eren enbegi ordenining iyegeri, Birneshe dýrkin halyqaralyq konkurstyng jenimpazy

Men anam arqyly qazaghymdy tanydym

- Anamnyng ójettiligine, tabandylyghyna qayran qalamyn. Es jiyp, at jalyn tartqaly qyzu enbek ýstinde keledi. Bir sәtke últ mýddesin esinen shygharghan emes. Men anamnyng "últym" ýshin dep qayraugha salghan otty sózin ózime qaratyp aitqan sóz dep baghalaymyn. Óitkeni, anamnyng el mýddesi ýshin etken enbegi - maghan bergen tәrbiyesi. Men anam arqyly qazaqtyng boyamasyz ómirin, namysyn, ar-ojdanyn tany aldym. Búl da, әsirese, aq jaulyqtylar qatarynan kórine bermeytin asa daryndylyq, asqan sheberlik!

Bastaghan júmysyna kirisip ketkende aqyryna jetkenshe tynbaytyn qajyrlyghy qanday desenizshi! Oilap otyrsam mýnyng bәri jýikege soqtyghyp ótedi eken-au. Degenmen, ol kisi múnday kedergilerdi kesip ótip, ishindegini syrtyna bildirmey jýre alatyn jan. Anam qay jerde qyzmette bolsa da abyroyy asqaq. Ony әriptesteri men zamandastary әrdayym maqtanysh etkenin kózim kórip keledi. Mening býgingi jetistikterge jetuime de anamnyng sinirgen enbegi zor. Ol kisi bolmaghanda múnday biyikterdi baghyndyruym mýmkin be edi.

Men anamdy daryndy basshy, talantty úiymdastyrushy, kóregen psiholog desem artyq aitqandyq bolmas. Boyymdaghy tamshyday talanttyng kózin ashyp qatargha qosqany sonyng aighaghy. Ahmet Júbanov atyndaghy muzyka mektebinde qanshama daryndy jastardy jetelep jýrdi. Olardyng kóbi býginde elge tanymal azamattar. Al mening jeke basymnyng jetistikteri - anamnyng elimiz ýshin tókken tirining bir tamshysy ghana. "Bolashaq" baghdarlamasymen shet elding ozyq oqu ornynda tәlim aluym da - ýidegi ústazymnyng asqan enbegining jemisi. Bala kýnimnen qighash qylyqtarymdy kórgen anam: "qiys ketseng de - qisyq ketpe, tentek ketseng de - teris ketpe" dep otyratyn. Al keyin ónerime tәnti bolghan sәtte "er bol, er bolsang eline tútqa bol" degen batasyn aitudan jalyqqan emes. 

Úlan Qydyrbay, «Qazaqtelekom AQ-nyn» - Úiymdastyru Baqylau Departamentining menedjeri

- Sәule apay Til mәselesine sonau Kenester Odaghy kezinde Shona Smahanúly, Múhtar Shahanov qatarly elge tanymal azamattarmen birge bel sheshe kiristi. Áli kýnge sol biyiginen týsken joq. Sol dәuirdegi ana tilimizdegi mektepterdi ashu ýshin ter tókken jandardyng biri retinde Sәule Meshitbayqyzynyng alatyn orny erekshe. Kez kelgen júmysty sheber úiymdastyrushy, halyq aghartu isine mol ter tókken ústaz, úzaq jyldar respublikalyq dengeydegi mektepterde diyrektordyng oqu isi jónindegi orynbasary, basshy qyzmetterin abyroymen atqardy.

Sәule Meshitbayqyzynyng ana tilimizge degen janashyrlyghyn myna sózderinen angharugha bolady: «Men memlekettik til mәselesine kelgende sharshamaymyn, ol mening tikeley júmysym, azamattyq boryshym dep týsinem. Keyde samoletpen, keyde poyyzben, endi birde mashinamen respublikamyzdyng alys audandaryna deyin  sapargha shyghamyn. Qasiyetti ana tilimdi órkendetuge esh ayanbaymyn. Ol ýshin eldi jayau aralaugha barmyn. Shynym-osy».

Óteuov  Múhtar  Jamashúly,

Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi, Qúrmanghazy  atyndaghy Qazaq últtyq konservatoriyasynyng professory. Halyqaralyq aqparattandyru akademiyasynyng akademiygi, Jambyl atyndaghy Qazaq

memlekettik  filarmoniyasynyn  diyrektory, (Júbanov mektebining alghashqy týlegi):

- Óner  jolynda jýrgende talay adamdarmen  aralastym.  Al, endi  Sәule Meshitbayqyzymen kezinde, Ahmet Júbanov mektebinde әriptes, qyzmettes boldym. (Qosymsha sovmestiyteli). Sózimdi bastamas búryn mynany aitqym keledi. Qazir «batyr» kóbeygen tәuelsiz elde tirshilik keship jatyrmyz. Bolmaghandy bolghanday qylyp, tórge úmtylyp, ózin jarnamalap qalayda kózge týsip qalugha tyrysyp jatqandar qanshama. Sәule apaydyng olardan ereksheligi onday qadamdargha barmauynda jatyr. Áytpese til ýshin ne kórmedi ol kisi. On jyl boyy densaulyghynan aiyrylyp júmyssyz jýrdi. Alghan betinen qaytpay, aqyry ózining isining aqtyghyn dәleldep shyqty.  Júbanov mektebinde ana tilining qamyn jep qughyngha týsip qamyqqan kezi kóz aldymnan ketpeydi. Jii baryp túratynmyn. Óitkeni ol kisi ruhany jalghyzsyrap jýrgen bolatyn. Keyin ghoy jaghdaydan habardar bolghan qazaqtyng marghasqa úldarynyng demep, qoldaghandary. Óitkeni búl oqigha sol kezdegi BAQ -na kýnde shyghyp túrdy. Keyin menide Sәule Meshitbaevamen aralasasyng dep «ayyptady». «Aralaspa»  degen talap qoydy. Men búghan shyday almay júmystan óz erkimmen kettim. Ol erligime býginde maqtanamyn. Er minezdi, últjandy, til maydanynda sara joly bar Sәule, sonau bir  kenestik zamannyng ózinde muzyka mektebining ishinde «Abay aptalyqtaryn» úiymdastyryp, qazaq tilinin  jay-kýiine alandap jýrushi edi.

Osyndayda til úshyna "jaqsydan sharapat" degen sóz oralady. Alpystyng asqaryna shyqqan Sekene, nemere shóberenning qyzyghyn kórip, shәkirtterinning ortasynda marqayyp, tynymsyz adal enbekting mәueli jemisin jeuine tilektes ekenimdi bildirgim keledi.

Qostanay oblystyq telekommunikasiyalar diyreksiyasynyng Bas diyrektory Qajymúrat Temirhanov

Mening asa qúrmetti әriptesim Sәule Meshitbayqyzynyng mereytoyyna baylanysty ózimning eng shynayy qúttyqtauym men eng iygi tilegimdi jetkizgim keledi. 2003 jyldary Qazaqtelekomda memlekettik tildi engizu júmystary bastalghan kezde Sәule apaymen birlesip osy salada biraz is atqarghanymyzdy maqtan tútamyn. Til maydanynda iygi bastamalardyng basynda boldyq. Ol kezde osy baghytta eshqanday tәjiriybe bolmaghan, tyng iygergen kez deuge bolady. Sәule apay Qazaqtelekomda is qaghazdaryna memlekettik tildi engizu baghdarlamasyn әzirlep, osy isting negizin qalaghandardyng biri. Ortalyq apparattyng jasaghan jobalarynyng kóbi sol kezde Astanatelekomnyng bazasynda is jýzinde jýzege asyrylatyn. Sondyqtan Sәule apaymen qoyan qoltyq júmys istedik. Bizding әriptestigimizdi shygharmashylyq tandem dep ataugha bolady. Birlesip istegen júmystyng nәtiyjesinde kóptegen keremet dýniyeler payda boldy. Qazaqtelekomnyng is jýrgizushilerining eng birinshi seminarlary, eng birinshi konkurstary... Sәule Meshitbayqyzy ózining iydeyalarymen, ózining tilge degen ýlken sýiispenshiligimen bizdi qanattandyratyn. Sәule apay - naghyz til janashyry. Birge әriptes bolyp qyzmet atqarghan uaqytta ol kisiden ruhani, imandylyq jaghynan tәlim-tәrbie aldyq desek artyq bolmas. Sondyqtan daryndy pedagog, tereng oilap sóileytin osy bir jannyng keyinnen bir tughan bauyrynday bolyp kettim. Býgingi kýni de janalyqqa qúshtar, parasatty apamyz shygharmashylyq jolynda qyzmet etip jýrgenin kórip shyn jýrekten quanamyn, maqtanamyn! Shәkirtterine asa meyirimdi, shynshyl minezdi, jýregi batyr, jany jomart, peyili darqan, oiy ótkir apamyz! Sizdi mereytoyynyzben qúttyqtay otyryp, zor densaulyq, úzaq ghúmyr, jana shygharmashylyq tabystar, otbasynyzgha amandyq tileymin!

ÓNEGELI ÚSTAZ, MEYIRIMDI ANA

1986 jyl. A.JÚBANOV  Atyndaghy daryndy balalargha arnalghan Respublikalyq muzykalyq  mektep-internaty. Sabaq jýrip jatyr.

Dәris berushi múghalim - Sәule Meshitbayqyzy . Ánsheyinde jýzi jyly , óni anyq   apayymyz  býgin kónilsiz, synyp ishi jym jyrt, bizder ang tan  ...

Ol kez Kolbinning Qazaqstangha endi ghana bas hatshy bolyp kelgen kezi bolatyn. (Biz әli balamyz, әriyne nebary 5 shi synypta oqyghandyqtan mәn-jaydy týsine bermeymiz),

- Ne bop qaldy eken , ә?   E-e,  apaydyng ýiinde bir jaghday bolyp qalghan eken ghoy, - dep sybyrlasyp qoyamyz.

Bir uaqytta Sәule apay basyn kóterip,kýrsininkirep : - Balalarym- au, elimizde qanday súmdyq jaghday bolghanyn bilemisinder ózderin?-dep súraq qoydy(bala bolsaq ta anany -mynany estiymiz,qaladan qatynap oqityn oqushylar bar). Ana jer,myna jerden : «Iә , apay estidik, bilemiz», - degen   jauaptar estildi.

- Aytyndarshy , ghasyrlar boyy qazaq halqynyng kórip kele jatqan azaby men tauqymeti az ba edi? Óz últymyzdy óz úlymyz nege basqarmaydy ? - dep,  eseyip kele jatqan qazaq  balalarynyng sanalaryn ruhtandyryp, әngimeni әriden qozghap, tarihta oryn alghan últ -azattyq kóterilisterding sebepteri men syrlaryn ashyp, jas jýrekterde namys otyn  jandyryp,  patriottyq jigerimizdi janyghan adam - ol Sәule apay bolatyn!

Ayauly Sәule Meshitbayqyzy, bilemin, siz býginde talmay, tynbay elinizding erteni ýshin aq adal enbek etudesiz! Endeshe jasay beriniz, al men  bolsam sizden  alghan  tәrbie men bilimimdi tek tәuelsiz elimizding ónerin órkendetuding jolyna arnaymyn dep ant etemin!

Qúrmetpen balanyz, kompozitor,telejýrgizushi ,  produser,respublikalyq jәne halyqaralyq bayqaulardyng laureaty , QR mәdeniyet qayratkeri Arman Dýisenov.

Tamyrshysy dәuirdin

Dәuirining tynysynan syr úqqan,

San kýreste jany kýiip shynyqqan.

Ary taza-jas sәbiydey bylyqtan,

Qanyp ishken móldir, taza túnyqtan,

Ózing eding apatay!!!

Kýnshil tobyr qaqsadaghy tobyqtan,

Jaqsy adamdar perishtedey-jolyqqan.

Tirshilikte qamyqqan Ham toryqqan,

Daryndyny qúshaghynap ap jylytqan,

Ózing eding apatay!!!

Meyiriminiz eljiregen-shuaqtay,

Ómir, Ómir barady aghyp synaptay.

Tәliminiz sarqylmaydy-búlaqtay,

Tilding tuyn kele jatqan qúlatpay,

Ózing eding apatay!!!

Qyrangha tәn kók jýzinde qalyqtau,

Ústazgha tәn ýiretuden jalyqpau.

Jýrinizshi aldymyzda bolyp sau,

Ana degen asqaq atyn-alyp tau,

Aman bolynyz apatay!!!

Naghashybay Qabylbek

.......................................................