Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 5184 24 pikir 9 Nauryz, 2020 saghat 13:50

Múnay baghasy birden 30%-gha qúldyrady

Jaghday óte nashar! Óte! Qazaqstan ýshin ÓTE, ÓTE jaghymsyz janalyqpen bastaldy myna apta. Múnay baghasy birden 30%-gha qúldyrady. Múnday birden qúldyrau 1991 jylghy Parsy shyghanaghyndaghy súrapyl soghystan keyin bolghan emes. OPEK-ting arnayy basqosuynda múnay óndirudi azaytu boyynsha kelisim iske aspaghandyqtan, Saud Arabiyasy múnaydyng resmy baghasyn birden týsirip jiberdi. Qazir múnay baghasy Brent markasyna 31,5 dollar, WTI markasyna 30,30 dollar bolyp qaldy. Ótken aida búl kórsetkish 57-55 dollargha teng edi.

Múnay Allanyng bizge bergen syiy edi, biraq biz sol syidy qoldana almay kelemiz. Osy arqyly ekonomikamyzdy әrtaraptandyrugha, halyqtyng jaghdayyn kóteruge mýmkindik bolyp edi. Baqanday 30 jyl uaqyt berildi. 30 JYL! Saud Arabiyasy, Katar, BAÁ elderi ol mýmkindikti iske asyra bildi. Múnaydan týsken qarjyny ózge sektordy damytugha saldy, turizmdi kóterdi. Ekonomikagha jana rychagtar jasady. Al biz sol Krylovtyng mysalyndaghyday shyryldauyq shegirtke boldyq. Álemdik sammitter, kórmeler, forumdar jasadyq. Ándettik, biyledik.

Ekonomikamyzdyng jartysynan kóbin múnay qamtamasyz etip otyr. Múnay-gaz salasy boyynsha 250 kenishte 104 týrli kәsiporyndar qyzmet etude. Biz óz budjetimizdi múnay baghasynyng 55 dollar boluymen ólshep, soghan jospar qúryp qoydyq. Ekonomikany әrtaraptandyru boyynsha sózben aitylghanmen, ispen jasaghan joqpyz. Endi mine, shiykizattan basqa týk óndirmeytinimizdi OPEK sayasaty betimizge әdemi "bylsh" etkizdi. Salfetkamen sýrtseng de ketpeydi. Saud Arabiyasy búl bagha soghysyn Reseyge jariyalaghanymen, bizge qatty әser etedi. Tenge qúldyraydy, onsyzda tizesi dirildep әreng túr. Dollar ósedi. Devalivasiyanyng qúlaghy qalqiyp túr әne. Azyq-týlik, dәri-dәrmek jәne basqa qajettilikter baghasy birtindep óse bastaytynyn aitpasaq ta týsinikti.

Resmy týrde budjetting 44% múnay-gaz salasy beredi. Demek budjetke týsetin qarjy azayady. Artynsha jalaqy beru, ósiru, zeynetaqy degen mәseleler de payda boluy mýmkin.

Ashat Qasenghalidyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz
24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588