Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 6845 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2011 saghat 12:46

«Shirigen júmyrtqa» syilyghynyng kandidattary: Gh.Mútanov, T.Espolov. Kelesi?..

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy últtyq, tildik mýddelerge qarsy shyqqan adamdargha arnap «Shirigen júmyrtqa» atty syilyq oilap shygharghan bolatyn. Biylghy jyly әr azamattyng qogham aldyndaghy bedelin bes tiyngha deyin qúldyratatyn búl syilyqtyng «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna erekshe kedergi keltirgen adamdargha berilui әbden mýmkin...

Úiymdastyru komiyteti

 

 

 

 

«Shirigen júmyrtqa» syilyghyna úsynyla bastaghan kandidattar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy últtyq, tildik mýddelerge qarsy shyqqan adamdargha arnap «Shirigen júmyrtqa» atty syilyq oilap shygharghan bolatyn. Biylghy jyly әr azamattyng qogham aldyndaghy bedelin bes tiyngha deyin qúldyratatyn búl syilyqtyng «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna erekshe kedergi keltirgen adamdargha berilui әbden mýmkin...

Úiymdastyru komiyteti

 

 

 

 

«Shirigen júmyrtqa» syilyghyna úsynyla bastaghan kandidattar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ýstimizdegi jyldyng 2-qazan kýni Almaty qalasynda qalalyq әkimshilikting rúqsatymen memlekettik tildi qoldaugha qatysty miting ótkeli jatqany belgili. Úiymdastyru komiyteti dayyndyq júmystaryn bastaghaly beri týrli qiyndyqtargha tap boluda. Byltyrghy ótken «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasynda da jogharghy jәne arnauly oqu oryndarynyng basshylary studentterdi aksiyagha jibermeuge janyn salyp baqty. Biylghy jyly da olardyng keybireuleri sonday minez kórsetude. Ásirese, Tilektes Espolov basqaratyn Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetinde studentterge «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna barsang sabaqtan jәne jataqhanadan  quylasyn» dep qysym kórsetip jatqany belgili boldy. Mitingige shaqyryp jýrgen jýrgen studentterding ýnparaqtaryn fakulitet dekandary tartyp alyp, olardy týsinik jazugha mәjbýrlegen.

«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasy ótetin 2-qazan kýni  Ghalymqayyr Mútanov basshylyq etetin Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti jataqhanalarynda  búryn josparlanbaghan studentter festivaliin ótkizudi  qolgha alypty. Múndaghy negizgi maqsat jastardy últ, til mýddesine aralastyrmau. Gh.Mútanov sekildi rektorlardyng atyna Múhtar Shahanov ótinish hat jazsa da,  memlekettik tildi qoldau jiyny Almaty qalalyq әkimshiligining rúqsatymen ótkeli jatqanyn uniyversiytet basshylary qaperge almauda. Mine, osynday masqarashylyq birinen song biri kórinis berude. Kandidattar tizimi jalghasa beredi...

 

 

Janna IMANQÚLOVA. QAZAQ TILI - BIZGE KEREK

Ýstimizdegi jyldyng 2 qazanyndaghy Memlekettik tildi qoldau aksiyasyna bәrimiz júmyla, jantalasa, ashyna barugha tiyistimiz. Qazaq topyraghynda til mәselesi tәuelsizdik alghannan keyin de tolghaqty týrde kele jatqanyna da az bolmady. Shәkәrim qajynyng «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek» degen oiynyng izimen «biylghy til turaly halyq qozghalysy búrynghylardan ózgerek» dep payymdauymyzgha tolyq negiz bar. Búghan ýstimizdegi jyldyng 29 tamyzynda «Abay.kz» aqparattyq portalynda jaryq kórgen, últ ziyalylary bastap 138 adam qol qoyghan Preziydentke, Ýkimet basyna,  halyqqa arnalghan ashyq hattan songhy Qazaqstan aqparat qúraldaryndaghy әli kýnge deyin tolastamay kele jatqan dau-damay dәlel. Qazaqtildilerding búl bastamasyna qarsy shu kóterip shyqqan orystildi maqalalardyng sanynyng ózi osy qysqa uaqyt aralyghynda 400-ge juyqtaghan. Olardyng tarapynan oryn alghan búnday qarsylyqtar songhy sәttegi túyaq serperge úqsap baghady. Qazaq tilin óz jerinde kiyeli qútty ornyna qondyrugha baghyttalghan tolqyn jana lepti, keng tynysty bolsyn dep tileyik.

Til, últ bop úiysqan qalyng toptyng qajettiligin atqarghanda ghana bar bolady dedik. Últ bolyp qalyptasu men damudyng ishki týitkilderine býkil últ ókilderi tereng tamyr jiberip qúrmet tútu kerek. Al, búl prosess qazirgi jahandanu dәuirinde bәrinen de qiyn, qiiy qashyp túrghan eng birinshi mәselege ainaldy. Al, tarihta múnday      aumaly-tókpeli kezenderde tughan halqy men ana tilining asaqaq ruhyn boyyna tolyghymen darytqan túlghalar ghana últyn saqtay aldy, saqtaydy jәne keler uaqyttarda da solay bolmaq...

Shyndyghynda ziyaly, últyn sýigen parasatty jýrek iyelerining halqyn algha sýiregen jayttaryn san-salaly tarihtyng qay qoynauynan bolsyn kezdestiremiz. Sondyqtan da últ ziyalylary kósh bastaghan jana serpindi búl tolqyn keng tynysty bolsyn delik!

Qazaqstan - jalghyz ghana, ol bólinbeydi! Qazaqtar birge bolghanda ghana kýshke iye! Qazaqtar jýzge, rugha, dinge, jerge,  auyldyq, qalalyq, dalalyq, bay, kedey dep bólinbey 16 mln. ghana azghantay halyq ekenimizdi myqtap esten shygharmayyq. Qazaq sen eng aldymen ózinning qandasyna kómektes, bauyryna jәrdem ber, qaryndasyndy qorgha! Óz últynnyng dostaryn qadirle! Sening otanyng - Qazaqstan! Saghan odan basqa otan jer beti qansha keng bolsa da esh jerden tabylmaydy! Árbirimiz óz otanymyzdyng qorghaushysy, joqtaushysy, ýmiti, tiregi bola bileyik!

Eng aldymen, óz tilindi qúrmette! Óz tilinde oila! Óz tilinde sóile! Til últty ústap túrghan eng basty kýsh. Óz halqynnyng ruhaniyaty men materialdyq baylyghyn osy kýide bizge jetkizgen halqymyzdyng qaharman úl-qyzdarynyng barlyghyn erekshe qúrmet tút! Sonday-aq, óz otanyn, óz tilin, óz dinin satqandardyng bóten jaudan da qauipti ekenin esten shygharma! Olardy jek kór!

Últ - jandy qúbylys. Onyng deni sau boluy ýshin әrkim ózinen bastasyn! Qazaq últynyng ruhaniyattaryna múrnyn shýiire qaraytyn, tilin mensinbeytin, materialdyq baylyghyn ghana talan-tarajgha salyp jýrgenderding barlyghy da halyqtyng qazynasynan bayyghan ýlken mәndegi úrlyqshylar. Olardyng barlyghy óz ornyn biletin uaqyt jetti!

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1661
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2036