Jas qazaq: Elimizding tәuelsizdik alghanyna, mine, jiyrma jyl toldy. Búl - ótkenimizdi tarazylaytyn kezen. Osy jyl ishinde qol jetkizgen eng basty ýsh jetistigimizdi, jibergen ýsh qateligimizdi atap berseniz?
Ermúhamet Ertisbaev: Bizding eng basty jetistigimiz - qazaqtardyng ghasyrlar boyy ansaghan tәuelsiz memleket qúrsaq degen armany oryndaldy.  Ekinshi jetistigimiz - TMD kóleminde eng tiyimdi naryqtyq reformalardyng bizding elde iske asyryluy. Jәne ýshinshi jetistigimiz - elimizdegi  últaralyq kelisimdi saqtap qalu jәne osy iygiligimizdi әri qaray nyghayta týskendigimiz.
Áriyne, qateler de boldy. Birinshi ýlken qatemiz - kadrlyq sayasatta jiberildi (búl Rahat Áliyev pen Múhtar Ábilәzovter bolsa, bir jaghynan, Qajygeldiyn, Jaqiyanov, Býrkitbaev jәne t.b.)
Ekinshi qate - investisiyalyq jekeshelendiru kupondary arqyly jýzege asyrylmaq bolghan, biraq sәtsizdikke úshyraghan jekeshelendiru nauqany. Ashyp aitsaq, halyqtyq kapitalizmdi qúra almadyq. Biz halyqtyq-oligarhiyalyq (alpauyttyq) kapitalizm qúrdyq, ol jóninde juyrda Preziydent Nazarbaev halyqtyq kapitalizmge qaray bet búru qajet dep aityp ótti. 

Jas qazaq: Elimizding tәuelsizdik alghanyna, mine, jiyrma jyl toldy. Búl - ótkenimizdi tarazylaytyn kezen. Osy jyl ishinde qol jetkizgen eng basty ýsh jetistigimizdi, jibergen ýsh qateligimizdi atap berseniz?
Ermúhamet Ertisbaev: Bizding eng basty jetistigimiz - qazaqtardyng ghasyrlar boyy ansaghan tәuelsiz memleket qúrsaq degen armany oryndaldy.  Ekinshi jetistigimiz - TMD kóleminde eng tiyimdi naryqtyq reformalardyng bizding elde iske asyryluy. Jәne ýshinshi jetistigimiz - elimizdegi  últaralyq kelisimdi saqtap qalu jәne osy iygiligimizdi әri qaray nyghayta týskendigimiz.
Áriyne, qateler de boldy. Birinshi ýlken qatemiz - kadrlyq sayasatta jiberildi (búl Rahat Áliyev pen Múhtar Ábilәzovter bolsa, bir jaghynan, Qajygeldiyn, Jaqiyanov, Býrkitbaev jәne t.b.)
Ekinshi qate - investisiyalyq jekeshelendiru kupondary arqyly jýzege asyrylmaq bolghan, biraq sәtsizdikke úshyraghan jekeshelendiru nauqany. Ashyp aitsaq, halyqtyq kapitalizmdi qúra almadyq. Biz halyqtyq-oligarhiyalyq (alpauyttyq) kapitalizm qúrdyq, ol jóninde juyrda Preziydent Nazarbaev halyqtyq kapitalizmge qaray bet búru qajet dep aityp ótti. 
Al «halyqtyq kapitalizm» men «әleumettik memleket» degenimiz - tepe-teng dýniyeler. Jәne ýshinshi qateligimiz - ekonomika salasynda múnay-gaz sektoryna iyek artyp, industrialdy-innovasiyalyq baghdarlamany kesheuildetip alghanymyz. Mening pikirimshe, jiberilgen qateni moyynday otyryp, ony týzetuimiz qajet. Jәne elimizding janghyru jolynan taymay, tek ilgeri jyljy beru kerek.   
Jas qazaq: Din turaly zang jobasy músylmandar arasynda qyzu pikirtalas tughyzdy. Jana zannyng mәtinin oqyp: «Ekstremisterge emes, jappay músylmandargha qarsy kýres bastalyp ketken be?» - dep oilaushylar az emes. Sebebi, tyiym tek qana músylmandargha qatysty bolyp otyr. Sizdinshe, memleket pen din arasyndaghy qarym-qatynas qalay qúryluy kerek? Jana zang jobasy sizding kónilinizden shyghady ma?
Ermúhamet Ertisbaev: Qazaqstanda músylmandargha nemese hristiandargha qarsy eshqanday da kýres bolghan emes jәne jýrgizilip te otyrghan joq. Islam men hristiandyq dinder - әlemdik dinder bolyp tabylady. Jәne, búl dinder eshqashanda zorlyq-zombylyq pen adam ólimin nasihattaghan emes. 
«Adamdardy ondy-soldy óltire beruge bolady» dep ne Qúranda, ne Injilde jazylmaghan. Al órimdey jas jigit qolyna qaru alyp, qúqyq qorghau organda-rynyng júmysshysyn shimirikpey óltirip jatsa (al onyng eki balasy baryn aita ketken jón), búghan dinning ne qatysy bar? 
Mәsele mynada bolyp túr: ortamyzda dinning tek syrtqy atributtaryna ghana erekshe mәn berip, al manyzy asqaq  ruhany dýniye, Allagha nemese Jaratushygha shynayy berilip syiynu turaly mýldem oilanbaytyn adamdar bar. Búl tek vahhabitterge ghana emes, baptister men krishnaitterge de qatysty. Qazaqstan - zayyrly memleket. Diny bostandyghy degenimiz - kez kelgen dinge senushi adam ózining qalaghan dinin ústanugha nemese ateist bolugha qúqyly degen sóz. «Siz qúdaygha senesiz be?»  degen súraqty maghan jii qoyyp jatady, onyng ishinde sizderding de gazetteriniz qoyghan. Men búl súraqty tym әdepsiz dep sanaymyn. Búl mәsele adamnyng jeke basynyng jәne ishki әlemining isi. Bizde meshit pen shirkeu memleketten bólingen, biraq barlyq dindar adamdar elimizding azamattary bolghandyqtan, Konstitusiya men zandardy oryndaugha mindetti.
Jana Zang turaly mening pikirimdi bilmek bolsanyz, men jana Zannyng jobasyn tolyghymen qoldaymyn. Shynymdy aitsam, men sekulyarizasiyanyng jaqtaushysymyn. Sekulyarizasiya - qoghamnyng jәne jeke túlghanyn  jan-jaqty tynys-tirligin dinnin, meshitting jәne shirkeuding yqpalynan qútqarugha, sonymen qatar qogham men әrbir jeke adamnyng sanasynda ghylymy kózqarasty qalyptastyrugha baghyttalghan ýrdis.
Din qanday da bolmasyn әreketimen bilim beru salasyna yqpal jasamauy  kerek. Kezinde shygharylghan «Ghylym men din» atty jurnaldy qayta janghyrtu qajet dep esepteymin. Eger de siz tirshilikti qúday jaratty degenge senginiz kelse, ol ózinizding jeke basynyzdyng qalauy, oghan eshkim tyiym sala almay-dy. Alayda, biz innovasiyalyq ekonomikasy damyghan әleuetti memleket qúramyz desek, ósip kele jatqan jas buyn әlemning jaratyluyn ghylymy túrghydan mengerip, jaqsy bilui kerek.
Qazirgi tanda din halqymyzdyng basym bóligining minez-qúlqy men motivasiyalyq (uәjdik) sanasyna әserin tiygizip otyr. Keybir jastar, kóbinese júmyssyz jýrgenderi, bilim men ómirlik tәjiriybesining azdyghynan,  tәjiriybeli de әkki tәlimgerlerding yqpalyna tez týsip qalady da, solardyng núsqauymen ekstremistik әreketterge baryp jatady.  
Jas qazaq: Múhtar Shahanov úiymdastyrghan hatty siz «konstitusiyagha qarsy» dep atadynyz. Aldymen, qol qoyyp, artynsha bas tartqan sayasatkerlerding búl qylyghyna qalay bagha beresiz?
Ermúhamet Ertisbaev: Búl saliqaly adamgha layyq qylyq emes. Kez kelgen eresek adam ózining sózi men isine jauap bere bilui kerek. Qazaqstanda әiteuir bәri jaqsylyqpen ayaqtalyp jatady: biraz daulasady, aighaylasady, sonymen  tynady.  Al Moldovada 1992 jyly qan tógilip, jýzdegen adam qaza tapty. Nәtiyjesinde, aumaqtyng bir bóligi (Pridnestrovie) memleketting negizgi bóliginen oqshaulanyp shyghyp, endi onda kýni osyghan deyin shiyelenis saqtalyp otyr.
Men mynaday kenes berer edim: әldenege qol qoyar búryn, aldymen mәtindi múqiyat oqyp al jәne aldy-artyndy baghamda. Sonda ghana óz qolynnan ózing bas tartyp, býkil elge masqara boludan aman qalasyn.
Jas qazaq: Konstitusiya boyynsha, memlekettik til - qazaq tili. Orys tili memlekettik til de, resmy de til emes. Biraq memlekettik organdar, sheneunikter qazaqsha sóileuge qúlyqty emes. Sizding she, búl Konstitusiyany óreskel búzu emes pe?
Ermúhamet Ertisbaev: Siz Konstitusiyany múqiyat oqynyz, tipti qajet bolsa, zerttep shyghynyz. Onda memlekettik til - qazaq tili dep anyq jazylghan. Al orys tili memlekettik organdar men mekemelerde teng qoldanylady delingen.
Mәjilis deputattary  1997, 2004 jәne 2007 jyldary «TEN» degen sózding maghynasyn týsindirudi súrap, Konstitusiyalyq Keneske shyqqan bolatyn.  Konstitusiyalyq Kenes sózding maghynasyn týsindirip,  orys tili de qazaq tilindey qúqyqtargha ie dep jauap bergen edi. Sonymen birge,  Konstitusiyada tildik diskriminasiyagha tyiym salynady delingen. Jәne kez kelgen azamat bilim alu, tәrbie beru, shygharmashylyqpen ainalysu barysynda, tildik qalau jasaugha erikti. Eger Mәjiliste nemese konferensiya men «dóngelek ýstelde» orys tilinde sóiley bastasa, al siz odan qazaq tilinde sóileudi talap etetin bolsanyz, siz Konstitusiyany búzghan bolyp tabylasyz. Eger siz qazaq tilinde sóileytin bolsanyz, al bireu orys tilinde sóileudi talap etken bolsa, ol da Konstitusiyany búzushylyq bolyp tabylady. Memlekettik organdar - elimizding 0,01% payyzdyq sany. Ne sebepti biz memlekettik organdardaghy tildik mәseleni qauzay beremiz? Qazaq tilin birinshi kezekte jәne negizdi týrde damytatyn jәne engizetin teledidar, joghary jәne orta bilim beru oryndary, baspalar, jornal men gazetter, orasan zor gumanitarlyq sala, zauyt pen fabrikalar, auyl men kentter siyaqty oryndar bar emes pe?
«Tәuelsizdigimizding 20 jylynda biz memlekettik tildi damytu ýshin auqymdy tildik ortany qayta janghyrtyp, qalyptastyrdyq» dep oilaymyn. Qazaq tiline memlekettik mol qarajat bólinip keldi jәne әli de bólinude. Qazirgi kezde, búdan 20 jyl búrynghy kezenmen salystyrsaq, qazaq tilin biletin qazaqtarmen birge, basqa últ ókilderining de sany edәuir artty. Bәri de dúrys kele jatyr. 
Jas qazaq: «Halyq maydany» - eki Múhtar Ábilәzov pen Áliyevting jobasy retinde atalyp jýr. Syrttan basqarylatyn búl úiym qarsylyqty elektoratty ózine tarta ala ma? Búghan «Azattyn» qosylmauyn qúp kóresiz be?
Ermúhamet Ertisbaev: Mening oiymsha, Rahat Áliyevting «Halyq maydany» týgil, basqagha da múrshasy joq, sebebi onyng basyna ekstradisiya qaupi tónip túr, ol kez kelgen sәtte tútqyngha alynuy mýmkin. Bәri de, onyng ishinde, Batys ta  Áliyevting adam óltirgen qandyqol memlekettik qylmysker ekenin týsindi.   Múhtar Ábilәzovting Angliya aumaghyndaghy barlyq banktik esepshottaryna tyiym salyndy. Londonnan qashyp ketpeuining aldyn alu ýshin, onyng tólqújaty da tәrkilendi. Sondyqtan, búl eki myrzanyng qazaqstandyq oppozisiyany qarjylandyratyndyghy da ekitalay. Al «Azattyn» kimge baryp qosylatyndyghynda mening mýldem shar­uam joq. 
Jas qazaq: Aldaghy parlament saylauynda «Núr Otanmen» birge «Aq jol» partiyasy parlamentke kiredi dep jýr. Peruashevtyng tóraghalyghy «Aq joldyn» mýmkindikterin kýsheytti me? «Azat» partiyasy kedergiden sýrinbey ótuge qanshalyqty qauqarly?
Ermúhamet Ertisbaev: Men «Aq jol» partiyasy men onyng jetekshisi Azat Peruashevty jarnamalaudan aulaqpyn. Búl saualdarynyzdy onyng ózine nemese ony jarnamalap jýrgenderge qoyynyz. Olargha  ol ýshin aqsha da tóleydi. Al «Azat» partiyasyna keletin bolsaq, olar nebәri 6,5 % ghana jinaghandyqtan, parlamentke óte almaydy. Óitkeni 7% jinaghan partiya ghana ótedi. «Aq jol» partiyasy búl mejeden óte alady, sebebi halyqqa  «Aq jol» degen úghym asa jaghymdy. Elektoraldy sana «Azat» sózinen góri «Aq jol» degen sózdi qoldaugha beyimirek.
Jas qazaq: Qazaqstan oppozisiyasynyng әlsizdigi nede? 
Ermúhamet Ertisbaev: Onyng әlsizdigi - ózining әljuazdyghynda, úiymsyzdyghynda, túlghasyzdyghynda jәne enjarlyghynda. Bar biletinderi, internetke jәne týrli «dóngelek ýstelderge» shyghumen shekteledi. Halyqpen eshbir baylanysy joq. Áldebir batyl әreketke bastaytyn jýrekti, qaysar kóshbasshylary joq.    Allagha tәube, bolmasa bolmay-aq qoysyn!  
Jas qazaq: Manghystaudaghy ereuildeushi múnayshylar mәselesin sheshuge Timur Qúlybaev aralasa bastady. Múny onyng alghashqy sayasy qadamy retinde baghalaugha bola ma?
Ermúhamet Ertisbaev: Qúlybaev «Samúryq-Qazynany» basqarady. Al ol degeniniz - el ekonomikasynyn  59% payyzy. Eger sayasatty ekonomikanyng shoghyrlanghan kórsetkishi deytin bolsaq, onda Qúlybaevty bayaghydan-aq sayasatpen ainalysyp jýr deuge  bolady.
Jas qazaq: Abylay hannyng zamanynda hangha aqyl-kenesin tura aitqan Búqar jyrau qazaq halqynyng jadynda mәngi qaldy. Osy qyzmetti býgin siz atqaryp otyrsyz. Búqar jyrau men qazirgi kenesshining arasyndaghy aiyrmashylyq pen úqsastyq bar ma?
Ermúhamet Ertisbaev: Myna salystyrmanyz ýshin rahmet, aghymnan jarylyp otyrmyn, tipti kýtpep edim búny!  Tap osy saualynyzgha jauap bermey-aq qoyayynshy!
Birinshiden, siz mening rólim men mәrtebeme asa joghary bagha berip otyrsyz. Ekinshiden, men sizding salystyrmanyzdy ilip alyp, әri qaray jalghastyra jónelsem, búl mening tarapymnan syrt kózge arsyz, betsiz, menmen jәne úyatsyz adamnyng qylyghy bolyp kórinedi. Men osy saualynyzgha da rizamyn.
Jas qazaq: Qazir sheneunikterding balalary týgeldey derlik shetelde oqidy. Olar Nazarbaev atyndaghy uniyversiytette qashan oqy bastaydy? Sizding balalarynyz qayda oqidy nemese oqyghan edi?
Ermúhamet Ertisbaev: Kóptegen sheneunikterding balalary qazaqstandyq joghary oqu oryndarynda oqyp jatyr. Balalaryn shetelden oqytu әrkimning qolynan kele bermeydi. Taghy bir aita ketetin jayt, qazaqtardyn  balalaryn jaqsy kóretindigi sonday, olardy 4-5 jylgha jibermek týgili, kózderinen tasa qylghysy joq. Mening jalghyz úlym bar. Onyng jasy 26-da. Ol Qazaqstannyn  Memlekettik zang akademiyasyn bitirdi. Zanger bolyp bir mekemede biraz júmys istedi de, keyin sol Almatyda,  Halyqaralyq Biznes Akademiyasyna auysty. Keyinirek basqa mamandyqty mengerip, qazir «Qazaqfilimde» dybys operatory bolyp istep jýr. Qazirgi kóptegen jas jigitterdey, ol ne memlekettik qyzmetke, ne memlekettik últtyq kompaniyalardaghy júmysqa mýldem qyzyqpaydy.
Jas qazaq: Bireuler sayasatty las nәrse dep jatady. Elimizding birinshi jәne songhy viyse-preziydenti Erik Asanbaev: «Sayasat - elge qyzmet etuding biyik óneri» degen edi. Qay pikir jaghyndasyz?
Ermúhamet Ertisbaev: Alghashqy anyqtama - óte las anyqtama. Al ekinshi naqyl sóz - lepirme sózge tym jaqyn. Men bolsam, ýshinshi anyqtamagha kóbirek oiysamyn:
«Sayasat  - ol әrqashanda apatty jәne sýikimsiz qareketterding arasynan tandau jasau».
Jas qazaq: Eger sayasatqa kelmegende, nemen ainalysar ediniz?
Ermúhamet Ertisbaev: Men joghary oqu ornynda júmys istegenmin jәne maghan 1990 jylgha deyin dәris, seminar, oqytushylar men studentter arasynda bolu siyaqty ómirim ózime óte únaytyn. Keyin men sayasatqa berilip kettim de, deputat bolyp saylandym. 
Jas qazaq: Biyliktegi túlghalardyng arasynda kópshilik aldynda elimizdegi sayasy prosester turaly oiyn erkin aita alatyn adam siz ghana. Nege jalghyzsyz? Ózgeler nege pikirsayysqa dayyn emes. Múnyng ózi sayasy mәdeniyetimizding endi ghana qalyptasyp kele jatqanyn kórsetpey me?
Ermúhamet Ertisbaev: Nege olay deysiz? Birinshiden, men tipti de jalghyz emespin. Kóptegen basqa sheneunikter de qanday da bolmasyn taqyryptargha nemese ýrdisterge qatysty óz pikirlerin aityp jatady. Mening olardan bar aiyrmashylyghym: men kópshilikke jii shyghamyn. Ózimning ústanghan qaghidatym - eshbir jurnalistpen súbhattasudan bas tartpau. Qazaqstan jurnalisterining basym kópshiligi mening úyaly, júmys  telefondarymnyng nómirlerin biledi. Kýnde telefon shalyp jatady desem, artyq bolmas.
Meninshe, sayasatpen ainalystyng ba, onda barsha halyqqa, qoghamgha ashyq ta jaqyn boluyng kerek. Týptep kelgende, azamattardyng aqparat alugha qúqyly ekendigi Konstitusiya­da jazylghan.  Sizder, jurnalister aqparatty izdep jýrsenizder, men sony tauyp alularynyzgha jәrdemdesemin. Qazaqstannyng sayasy mәdeniyeti әli tym jas, ol jana-jana qalyptasyp, erjetuge endi ghana bet búrdy.

Súhbattasqan Shadiyar Óstemirúly

http://jasqazaq.kz/post/%C2%ABb%D1%96z-khaly%D2%9Bty%D2%9B-kapitalizm-%D2%9B%D2%B1ra-almady%D2%9B%C2%BB