Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2998 0 pikir 3 Qazan, 2011 saghat 06:03

Sergek Erqosay. Volonter – qayyrpaz. Nemese Ákim nege saylanuy kerek?

Songhy kezderi kirme sóz  -  «volonter» auyzgha da, qúlaqqa da  kóp iligude. Alayda, onyn  mәnisine kóp adamdar nazar audara bermeydi.

Elimizge demokratiyalyq dәstýrlerding ene bastauyna oray, búl úghym da kýndelikti  ómirimizden oryn ala bermek. Volonterdy biz «erikti» dep qazaqshalay salyp jýrmiz, sonda eriksizimiz kim bolghany? Orystyng «dobrovolesin» jartylay úghyp, jartylay audarghan syqpytymyz ghoy! Qayyrpaz (volonter)- mәjbýrleusiz, óz erkimen, aqysyz týrde  belgili bir  iygilik qabyldaushynyng mýddesine negizdelgen әleumettik manyzdy  qyzmet  kórsetetin adam.

Qayyrpazdyq qyzmetting qoghamdyq ortadaghy kórinisteri  san aluan bolyp keledi. Elde talay atqarylyp jýrgen qoghamdyq úiymdar men qayyrymdylyq júmystarda da, qayyrpazdardyn  manyzy turasyndaghy seminarda da memlekettik qyzmetkerler «biz búghan sonshalyqty  búryn mәn bermeytinbiz» - dep tegin qayyr tiygizu sharalaryn bizdin  halyqtyng boyyna singen qasiyet retinde nemqúrayly aita salady. Alayda, naryqty  ekonomika men  tirlik kýrdelengen demokratiyalyq qoghamda әr nәrsege mәn berip, óz aldyna damytudy kerek etetin jaghday qalyptasatyny belgili. Qansha degenmen, halyqtyn  salty men ómir sýru  ýlgisi  ózgere  bastady. Adam óz  enbegining aqysynsyz attap baspaytyn  zamangha tireldik. Mine, osynday  jaghdayda qayyrpazdyq qúrylymdy jana dәuirge  layyqtap damytu qajettigi tuyndauda.

Songhy kezderi kirme sóz  -  «volonter» auyzgha da, qúlaqqa da  kóp iligude. Alayda, onyn  mәnisine kóp adamdar nazar audara bermeydi.

Elimizge demokratiyalyq dәstýrlerding ene bastauyna oray, búl úghym da kýndelikti  ómirimizden oryn ala bermek. Volonterdy biz «erikti» dep qazaqshalay salyp jýrmiz, sonda eriksizimiz kim bolghany? Orystyng «dobrovolesin» jartylay úghyp, jartylay audarghan syqpytymyz ghoy! Qayyrpaz (volonter)- mәjbýrleusiz, óz erkimen, aqysyz týrde  belgili bir  iygilik qabyldaushynyng mýddesine negizdelgen әleumettik manyzdy  qyzmet  kórsetetin adam.

Qayyrpazdyq qyzmetting qoghamdyq ortadaghy kórinisteri  san aluan bolyp keledi. Elde talay atqarylyp jýrgen qoghamdyq úiymdar men qayyrymdylyq júmystarda da, qayyrpazdardyn  manyzy turasyndaghy seminarda da memlekettik qyzmetkerler «biz búghan sonshalyqty  búryn mәn bermeytinbiz» - dep tegin qayyr tiygizu sharalaryn bizdin  halyqtyng boyyna singen qasiyet retinde nemqúrayly aita salady. Alayda, naryqty  ekonomika men  tirlik kýrdelengen demokratiyalyq qoghamda әr nәrsege mәn berip, óz aldyna damytudy kerek etetin jaghday qalyptasatyny belgili. Qansha degenmen, halyqtyn  salty men ómir sýru  ýlgisi  ózgere  bastady. Adam óz  enbegining aqysynsyz attap baspaytyn  zamangha tireldik. Mine, osynday  jaghdayda qayyrpazdyq qúrylymdy jana dәuirge  layyqtap damytu qajettigi tuyndauda.

Qayyrpazdyqty erkin qoghamda  damytyp órge bastyratyn basty  kýsh qoghamdyq úiymdar bolyp tabylady. Ýkimettik emes úiymdar qayyrpazdardy biriktirip belsendirude aldaryna  basqa  úiymdy salmaydy. Sol sebepti qayyrpazdyqtyn  damuymen qatar tipti, qoghamdyq úiymdardyn  da  damu dengeyin  baghalaugha  bolady. Ár auyldaghy әrkimning isi «asar», «ýme»(batysta osylay atalady) atalghanymen, qayyrpazdyqty qazaq auylymen de, ruymen de birge atqarghan. Qazaqtyng әr tuyrlyghy qayyrpazsyz basylmaghan! Auyldyng qatyn-qalashy men jigit-jeleni jinalyp, et asylyp, dastarhan jasalyp, úmar-júmar atqarylghan.

Biraq әr zamannyng óz zany men tany bar. Kәzirgi tanda qayyrpazdyqty damytugha memleket pen qoghamdyq sektor atsalysuy kerek, alayda, memlekettegilerding ol turasyndaghy týsinigi tayaz. Juyrda Qaraghandy da mýrdehanada ýiilip qalghan ólikterdi qoyargha jer tappay qinalghan jaghday jariya boldy. Áriyne, qayrymsyzdyq jaylaghan elding mýrdesi de kómilmey qalatyny ma degen oy sumandaydy. Eger jalghyzilikti qarttardy qaraugha jergilikti әkimdikter qayyrpazdar shygharyp, oghan azyn-aulaq tólep, ólgenshe kýttiruge bolady. Ólgesin, marqúmnyng atyndaghy pәterdi (әriyne, ólmes búryn kórsetiletin qyzmette ol jaghy kórsetilip, qariyanyng ósiyeti retinde  jazyluy kerek) munisipaldyq menshikke alyp, kezektegi baspanasyzdargha berse she?! Qanshama qarausyz qalghan qazaq emes qarttar odýniyege aram ólip, itshe kómilip jatyr?! Tipti, keybireuleri adamnyng qaraqshylyghynan ólip, mýlki tartyp alynuda... Kórdiniz be, bir qayyrym kelesisin tudyrady.Qayyrsyzdyq ta solay... Ekeuine de úrdaqayt (bumerang) tayaqtyng sipaty tәn: úrylatyn nәrse bolsa, úryp beredi, bolmasa qaytyp kelip ózindi úrady degendey...

AQSh ta qayyrpazdardy keninen memleket isine paydalanady,tipti memlekettik qyzmetke qayyrpazdyq etken enbek ótiline qarap qabyldaytyn tústary da bar. «Beybitshilik korpusy» atalatyn halyqaralyq úiymda isteytin qayyrpaz amerikalyqtardyng 100 payyzyna elderine barghasyn memlekettik mansapqa ie bolatynday mýmkindik tuylady. Olar elimizge kelip týrli qyzmet etip jýr: bireui aghylshyn tilin ýiretedi, bireui seminar ótkizedi, bireui dәrigerlik kenes beredi degendey. Alayda, qayyrpazdyq  qyzmet ónkey tegin degen týsinik - búrys, ony kommersiyalyq enbekpen baghalanbaytynday, bergenge qanaghat ete jýrip qyzmet etu dep týsingen jón.

Qayyrpazdardyng isi tipti el ekonomikasynda da ózindik  ýlesi  barlyghy  sezilude. 2001 jylghy kórsetkish boyynsha Qazaqstannyn  ishki últtyq tabysynyng 3,8% - y qayyrpazdardyng enbeginen qúralghan kórinedi. Ókinishke oray, búl qyzmet eldegi qoghamdyq sekttordyng shynayy damymauyna baylanysty óz ornyn alyp otyrghan joq. Áriyne, jastardy tegin júmys kýshi men eriksiz týrde qayyrpaz etuding ýlgisin keyde Jogharghy oqu mekemelerindegi studentterdi mәjbýrleu arqyly bas partiya da kórsetip jýredi, ony jergilikti jerlerde әkimat-sәkimattar syqityp «úiymdastyrady».

Alayda, qayyrpazdyq әreketti biylikshe emes, adamdardy qyzyq ta tartymdy shara retinde  úiymdastyrudyng manyzy zor. Qazirgi kezde qalany tazartugha qayyrpazdardy tartu  jýrip jatady. Alayda, qúr shaqyrudan góri ony arnayy  joba retinde  jýrgizse, odan keler  nәtiyje kóp, qayyrpazdyq erikti-mәjbýrleu  týrinde emes, adamdardyng naghyz erkine sýiengen búqaralyq sharagha ainalar edi. Mәselen, elding bas «ekology» Mels aghay bir saydy qoqystan tazartugha jastardy tartsa, ol naghyz qayyrpazdyq! Biraq olargha tegin qolghap pen qapshyq ýlestiruge tura keledi degendey jaghy bar, yaghny әrbir qayyrpazdyq qyzmet belgili naqty úiymdastyru sharalarynan túrady. Ol bolmasa qayyrpazdyq naghyz oibaypazdyqqa úlasuy mýmkin.

Mәselen, Aqtóbe oblysynda bir qoghamdyq úiymnyn  Halyqaralyq Kaunterpart Konsorsium úiymynan 5 myng AQSh dollary kólemindegi alghan grantqa qúrylys materialdaryn satyp jetkizip bergeni bar. Sodan keyingi  júmys  jergilikti túrghyndardy qayyrpazdyq iske  belsendiru  boldy. Sonyn  nәtiyjesinde әrbir janúya 300 kirpish әzirleumen ainalysyp qoymay, auyq-auyq ýme ýlgisimen  jinalyp qúrylys  júmystaryn qolgha alghan. Aqyrynda nebәri 5000 AQSh dollaryna  tatitynday júmysty auyldyq volonterlar atqaryp shyghyp, kezinde 5000 tengege satylyp ketken auyldyq klub qayta qalpyna keltirildi. Kәzir sol klubta, poshta, medpunkt, kitaphana jayghasqan.Múnday jolmen qiraghan auyldyq nysandardyng talayyn 2-3 jylda ornyna keltiruge bolar edi.

Al, osy nysandardy memlekettik budjet pen oghan jegiletin memlekettik tapsyrys tetigi arqyly bitirip kórinizshi, qarjynyng jartysy jemqorlyq jútqynyna ketedi jәne әlgi nysan birneshe ese qymbat baghagha salynyp, úzaq  uaqytqa sozylar edi. Ol ýshin memlekettik sektordaghy lauazymdylardyng sanasynda demokratiyalyq qúrylym turaly azdaghan sanylau boluy kerek jәne dikendegen sholaq belsendilerding boyynda halyqqa degen shynayy qamqorlyq pen memleketke berilgen sezim boluy kerek.Al, ol ýshin әkim qaralar halyq arqyly saylanuy kerek.Sonda ghana olar saylaushylargha jaghynuy ýshin de, memleketke amalsyz qyzmet eteip, talay qayyrpazdyqqa barar edi. Qarap túrsanyz, biri bәrine, bәri birine baylanyp túr... Sonda olar Ábunasyr Álfaraby atamyz jazghan «Qayyrymdy qalanyng biyleushileri» bolarlyq qasiyet daryp, Qydyrdan bata alar edi...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5346