«Eger biylik jýrgizip otyrghan sayasat últtyng (memlekettin) úly múratyn maqsat etpese, býgin ózekti (aktualdy) bolyp túrghanymen, erten  mәnin joyatyn ótkinshi epizodtyq jalghan qúndylyqtardan túrsa, onda búl elde úzaq merzimge baghyttalghan, halyqty júdyryqtay júmyldyrugha qabiletti iydeologiya ómirge keledi dep ýmittenu bos qiyal bolyp qala beredi. Kez kelgen memlekettik iydeologiya biylik jýiesining «últtyq armangha» (nasionalinaya iydeya), últtyng týpkilikti maqsatyna arqa sýiegende ghana týziledi nemese, týzilui mýmkin».

(Ábdirashit Bәkirúly)

Qazir sayasy alannyng tórine ózge mәselelermen qatar til mәselesi kóterildi. Qazaqstandaghy qazaq tili tóniregindegi 20 jyldyq tarihy bar tartysty nonsens dese bolady: óitkeni, negizin qazaq últy qúrghan memlekette onyng ana tili ógey balanyng kýiin keship otyrghany, qazaq tili konstitusiyalyq mәrtebesine say tolyqqandy memlekettik tilge ainala almay otyrghany - eshbir elde kezdese bermeytin jayt. Sondyqtan qazaqtyng últtyq mýdde jolynda kýresushi ziyaly qauymy qazannyng 2-si kýni ózderining kóshbasshysy, aqyn Múhtar Shahanovpen birge Almatyda ýlken mitingi ótkizdi.  5000-nan astam til janashyry da sol jerden tabyldy. Nege? Endi osy súraqtyng astaryna ýnilip kóreyik:

«Eger biylik jýrgizip otyrghan sayasat últtyng (memlekettin) úly múratyn maqsat etpese, býgin ózekti (aktualdy) bolyp túrghanymen, erten  mәnin joyatyn ótkinshi epizodtyq jalghan qúndylyqtardan túrsa, onda búl elde úzaq merzimge baghyttalghan, halyqty júdyryqtay júmyldyrugha qabiletti iydeologiya ómirge keledi dep ýmittenu bos qiyal bolyp qala beredi. Kez kelgen memlekettik iydeologiya biylik jýiesining «últtyq armangha» (nasionalinaya iydeya), últtyng týpkilikti maqsatyna arqa sýiegende ghana týziledi nemese, týzilui mýmkin».

(Ábdirashit Bәkirúly)

Qazir sayasy alannyng tórine ózge mәselelermen qatar til mәselesi kóterildi. Qazaqstandaghy qazaq tili tóniregindegi 20 jyldyq tarihy bar tartysty nonsens dese bolady: óitkeni, negizin qazaq últy qúrghan memlekette onyng ana tili ógey balanyng kýiin keship otyrghany, qazaq tili konstitusiyalyq mәrtebesine say tolyqqandy memlekettik tilge ainala almay otyrghany - eshbir elde kezdese bermeytin jayt. Sondyqtan qazaqtyng últtyq mýdde jolynda kýresushi ziyaly qauymy qazannyng 2-si kýni ózderining kóshbasshysy, aqyn Múhtar Shahanovpen birge Almatyda ýlken mitingi ótkizdi.  5000-nan astam til janashyry da sol jerden tabyldy. Nege? Endi osy súraqtyng astaryna ýnilip kóreyik:

Til mәselesi jónindegi talaptaryn qazaqtyng naghyz ziyaly qauymy (últtyng strategiyalyq bolashaghyn óz taghdyrynan ajyratpaytyn azamattar) jiyrma jyl boyyna kóterumen keledi. Sebebi, últ bolashaghy tilmen tyghyz baylanysty bolghandyqtan ony (tildi) tez arada damytu, qoldanys ayasyn keneytu qajettigin, yaghni, til  últyq damu strategiyasynyng eng manyzdy bóligi ekenin olar sol kezden-aq dúrys týsindi...

Biraq biylik tarapynan jasalghan sharalar onyng (biyliktin) búl mәselege strategiyalyq túrghydan qaramaytynyn anghartty. Sóitip, biylik tarapy búl mәseleni «qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» degen qarabayyr tezis dengeyine deyin týsirip jiberdi (Qazaq qazaqpen qay tilde sóilesui kerek? Áriyne, búl jerde, biylikting tili - orys tili ekenin eskere kele, biylik tilge tek qana «qatynas qúraly» retinde qaraytyny, basqasha qaray almaytyny - әuel bastan belgili nәrse ekenin eskertemiz).

Alayda, kezinde aitylghan búl sózden tilding damymay otyruynyng basty sebebin til subektisi - qazaqtyng (últtyn) moynyna jýktey salu әreketin bayqaymyz. Solay degen biylik qazir  qazaq tilin qogham damuynyng qatang bәsekesine tastady. Búl - onsyz da kenes zamanynan «qansyrap» shyqqan tildi alqymnan aldy. Onday jaghdayda ózge damyghan tilder (aghylshyn, orys) qoghamdyq qatynastar jýiesinde әldeqayda tiyimdi qúralgha ainalyp, qazaq tilin bәsekelesu aimaghynan yghystyryp shygharatyny týsinikti.

Qazirgi ózimiz ómir sýrip otyrghan «iydeologiyasyz» qoghamda әleumettik qúndylyq retinde «qalay da baylyqqa kenelu» prinsiypi alda túr. Mine, osy jaghdayda kenjelep qalghan qazaq tili búghan ózge tilderdey tiyimdi qyzmet ete almasy anyq. Sóitip, bәsekelestikke tóze almaghan til orta jolda qala beredi.            Osy jәne basqa sayasy sebepterden qazaq tili memlekettik iydeologiyanyng tarmaghyna ainala almay otyr. Shyn mәnisinde, olay bolmas ýshin biylik ózining barlyq resurstaryn iske qosyp otyr. Qazir tilding aqsap túrghan kezinde kóptegen ziyaly túlghalarymyz últ tilining memlekettik iydeologiyagha ainaluy bylay túrsyn, ony eng bolmaghanda ózge tildermen terezesi teng qatynas qúraly jasau ýshin jәne onyng qoldanu ayasyn keneytu ýshin kýresude. Áriyne, búl dәl qazirgi biylikting yqylasy ózge arnagha ketip túrghan jaghdayda tilge jetkilikti mәn bermey otyrghan tústa -  taktikalyq dúrys qadam. Biraq taktikalyq qadam eshqashan týpkilikti maqsatqa ainalmaydy (olay boluy mýmkin emes).

Týpkilikti maqsat,  ózgeshe aitsaq,  últtyq armannyn  mazmúny: tildi últ dilin qalyptastyrudyng  ózegi dep bilu, al sodan nәr alyp jetiletin últtyq dil (bolmys) - últtyng әlemde ózin-ózi iydentifikasiyalauynyng birden-bir tetigi.

Tәuelsizdik alghannan beri biylik til funksiyasyn osy, "últtyq arman" maghynasynda úghyp, ony elimizdegi barlyq últtar men úlystargha ortaq memlekettik iydeologiya retinde úsynghanda - býginderi ol jemisin berer edi, osy qajettikti qamtamasyz etuge qoghamdy júmyldyratyn kýsh bolyp shyghar edi... Osy uaqytqa deyin qazaq tili memlekettik iydeologiyanyng eng manyzdy qúramdas bóligine ainalar edi. Biraq ony qamtamasyz etuge bizding biylikting jýregi daualar emes...

Biylik olay jasamady. Sondyqtan qazaq tili  bagha jetpes ruhany baylyq retinde iydeologiyanyng qúramdas bóligi bola almady. Qazir tek tilding ómir sýrui-sýrmeuine ghana qatysty kýres jýrip jatyr. Yaghni, búl mәselede biz alghashqy satydan asa almaudamyz. Oghan qazaq últy men onyng ziyaly qauymy kinәli emes.

Al biylikting «ýsh tilding birligi» (túghyry demey-aq qoyalyq) mәselesin jalaulatyp jýruining ózi - onyng osy mәselening týpkilikti maghynasyn úghugha tyryspay otyrghanynyng belgisi...

Ábdirashit BÁKIRÚLY,

filosof-publisist

«Abay-aqpart»