Almaty qalasyndaghy Rayymbek babanyng kesenesimen qaptaldasa jayghasqan Ortalyq zirat qazaq ýshin qasiyetti. Búl qorymgha úly Abaydyng perzenti Ábish - Ábdirahmannyng denesi qoyylghan.

Almaty qalasyndaghy Rayymbek babanyng kesenesimen qaptaldasa jayghasqan Ortalyq zirat qazaq ýshin qasiyetti. Búl qorymgha úly Abaydyng perzenti Ábish - Ábdirahmannyng denesi qoyylghan.

Zamanymyzdyng zanghar jazushysy úly Múhang - Múhtar Áuezovtyn, Qanysh Satpaev, Shәken Aymanov, Iliyas Omarov, Kýlәsh Bayseyitova, Qasym Amanjolovtardyng da jýregi mәngi tynystap jatyr búl jerde. Kózi tirisinde jaqsy men jaysannyng basyn qosyp jýretin úly jazushyny ýzengiles inileri jalghyz qaldyrghysy kelmegendey. Ótken ghasyrdyng basynda qúiryqty júldyzday jarq etip óte shyqqan Sattar Erubaevqa da osy aradan oryn búiyrypty. Alayda 1970 jyldardyng orta sheninen bastap o dýniyelik bolghan qazaqtyng iygi jaqsylarynyng «Kensay» ziratyna jerlene bastaghan kýninen bastap búl qorym biylikting kózinen de, kónilinen de tasa bola bastady. Memleket tarapynan bólinip jatqan qarjynyng mardymsyzdyghynan zirat kýtimi tughan-tuysqandarynyng moynynda qaldy. Keyingi tolqyn tarihy qúndylyghyn esten shygharyp, «orys ziraty» degen kózqarastyng jeteginde kete me degen qauip te joq emes.
Búl turaly Múhtar Áuezovtyng úly Múrat Áuezov bylay deydi:
- Qyrkýiek aiynyng 28-júldyzy әkemning tughan kýni. Tughan kýninde artynda qalghan úrpaqtarynan ózge eske alyp, basyna barghan jan bolmady. Júmabay Shayahmetovtyn, Áliby Jangeldin nemese Dina Núrpeyisovanyng naq osy qorymda jerlengenin ekining biri bile bermeydi. Olardyng qabirine aparar jol jabylyp qalghan. Qazaqtyng mandayaldy azamattary jerlengen qorymdy memleket óz qamqorlyghyna alar kez keldi: tuysqan Ázirbayjan elinde әrbir qonaq kelip kóretin eki taghylymdy qabirstan bar: biri - shahitter qabirstany, ekinshisi - últtyq panteon. Búl olardyng últtyq mәdeniyetining bir bólshegi retinde qalyptasyp ketken. Búl ýrdisti ózbek, týrikmen bauyrlarymyz da qolgha aldy. Jazushylar odaghy, Almaty qalasynyng әkimshiligi osynda jerlengen qayratkerlerding kartasyn jasap, ony aishyqty jerge ornatyp qoyatyn kez keldi. Kýni erteng memlekettiligimizding qalyptasuynyng basy-qasynda jýrgen túlghalarymyzdyng naq osy qorymda jerlengeni esten shyghyp, qatardaghy zirat esebinde qaluy әbden mýmkin. Múnda jerleu rәsimderi kýni býginge deyin jalghasyp keledi. Kýni erteng Áuezov - Satpaev, Aymanovtardyng beyitine aparar soqpaq ta temir qorshaulardyng ortasynda qaluy mýmkin, - deydi.
Ortalyq zirat mengerushisi Erbolat ÁPENÚLYNYN aituynsha, 1975 jyldan beri zirat resmy týrde jabyq.
- Negizinen, ziratqa qaza bolghandar qabyldanbaydy. Biraq ishinara jerleu rәsimderi ótip jatady. Olar bir kezde eri qaytys bolyp әieline nemese kerisinshe, balalary zandastyryp alyp qoyghan bos oryngha jerlep jatady, - deydi mengerushi.

QASYMNYNG QORYMY QARAUSYZ TÚR...

Ortalyq ziratqa osydan 55 jyl búryn jerlengen aqynnyng basyna jaqynday almay tónireginde biraz ainalshyqtap jýrdik. Ziratqa aparatyn jalghyzayaq jolgha sharbaq qorshaular týsip jabylyp qalghan. Múnda Qasym aqynnyng jerlengeninen mýldem beyhabar qorym qyzmetkerleri onyng qay tústa jatqanyn dóp basyp aita almady. «Aqynnyng 100 jyldyghy respublika kóleminde toylandy. Mereytoy aldynda basyna kelip, Qúran oqytyp ketkender boldy ma?» degen saualymyz da jauapsyz qaldy.
- Qasym aqynnyng jyrymen ósken qazaqtyng birimin. Osynda júmys istep kele jatqanyma onshaqty jyldyng jýzi boldy. Biraq onyng múnda jerlengenin bilmeppin jәne songhy bes-alty jylda izdep kelgen jan bolmady, - deydi zirattyng bayyrghy qyzmetkeri Almasbek Júrynov.
- Ei, tәkappar dýniye!
Maghan da bir qarashy,
Tanimysyng sen meni,
Men Qazaqtyng balasy, - dep janynday sýiip ótken últynyng bolmysyn bir-aq shumaq ólenge syidyrghan ór aqynnyng ziraty tym qarapayym. Bir kezde basyna qoyylghan mәrmәr belgining de qiiy ketip, shóge bastaghan. Kóp bolyp qolgha almasaq, ataqty aqynnyng osynda jerlengenin aighaqtap túratyn jalghyz belgi de kóz aldymyzda ghayyp bolmaq. Salystyrghymyz kelmese de Pushkin tauynyng eteginde, Svyatogorsk monastyrindegi Pushkinnin, Pyatigorskidegi Lermontovtyng ziraty eske oraldy. O dýniyelik bolghanyna eki ghasyrgha jaqyndap qalghan qos aqyngha arnalghan mereytoylyq sharalar kýni býginge deyin olardyng ziratynyng basynan bastalady. Olarda kommunaldyq shyghyndy memleket óz jauapkershiligine alghan.
- Jolgha shyghar kýni әkemizding basyna kelip, Qúran baghyshtadyq. Ákemizding Qarqaralyda ótken toyyna Almatydan eki vagon qazaqtar bardy. Basyna kelip ketkender jayly estimedim. Dәstýr boyynsha múndayda marqúmnyng basyna kelip, aruaghyna Qúran baghyshtap baryp jolgha shyqpaushy ma edi. «Eshten kesh jaqsy» degen. Ákemning tughan kýni - 8 qazan. Almaty qalasy әkimdigi mereytoydyng Almatyda jalghasatynyn habarlady. Kem-ketikting orny sol kezde tolyqtyrylar. Aqynyn qúrmettegen Alash júrtyna Alla razy bolsyn! Ákemizding jýz jyldyghy qarsanynda búqaralyq aqparat qúraldary jappay jazyp jatyr. Eshkimnen eshtene dәmetpeypiz. Tek Almatydan әkemizding atyna jóni týzu kóshe búiyrsa degen jalghyz armanymyz bar. Qazirgi Qasym Amanjolov atyndaghy kóshe tiri jan ayaq baspaytyn, úzyndyghy 3-4-aq kvartal túiyq kóshe. Al Qasym aqynnyng qazaq poeziyasyna qosqan sýbeli ýlesi múnday siyqsyz kóshemen baghalanbasa kerek. Búl bizding kóp jyldan beri kókeyimizde jýrgen arman, - deydi Qasymnyng artynda qalghan qyzdary Janna men Darigha Amanjolova. Aytpaqshy, Qasym aqynnyng toyy bastalar kezde, zirat basyndaghy 50 jyldyq kәri terek tamyrymen qoparylyp, qúlap týsken. Zirat qyzmetkerleri aqynnyng eki qyzyn shaqyrtyp alyp, óz kýshterimen tazalaudy ótinipti.
Biz «Qasym aqynnyng ziraty nege kózden tasa qalghan? Mereytoy shenberinde zirat basyna kelip, retke keltirip, aruaghyna Qúran baghyshtaugha mýmkindik bolmady ma?» degen saualdy aqynnyng mereytoylyq komissiyasynyng basy-qasynda jýrgen Ghalym JAYLYBAEVQA qoydyq.
- Ras, toy aldynda aqynnyng basyna bara almadyq. Biraq onyng qayda jatqanynan habardarmyn. Osydan bes-alty jyl búryn baryp, aruaghyna baghyshtap, Qúran oqyp ketkenmin. Qasymnyng toyy ayaqtalghan joq. Qazan aiynyng ayaghynda Almatyda jalghasady. Qaraghandyda aqyngha eskertkish qoyyldy, әke-sheshesining basy janghyrtyldy. Almatyda ótetin merekelik baghdarlamada sizding gazet kóterip otyrghan mәseleler eskeriletin bolady, - deydi Ghalym Jaylybaev.
... Oghan biz de sengimiz keledi.

KÝLÁShTI IZDEYTIN ÚRPAQ BAR
Kýlәsh Bәiseyitovanyng basyna baru da qiyn. Kýmis kómey әnshi nebәri 22 jasynda Qazaqstannyng halyq artiysi, al 24 jasynda KSRO halyq artiysi dәrejesine ie bolghan óner sanlaghy retinde tarihta mәngi qaldy. Zirat qyzmetkeri Almasbek Júrynov әn әlemine talpynyp jýrgen jas balalardyng ata-analarymen birge әn - apamyzdyng dýniyege kelgen, dýniyeden ótken kýnderi basyna kelip Qúran baghyshtap ketetinin aitady. Basyna kelip jýrgen jas balalardy biz de kórdik.
Ras, dýniyede mәngilik eshtene joq. Uaqyty kelgende tas mýjilip, temir de tozady. Uaqyt óte kele qajettilikke baylanysty eski qorymdardy joy ýshin Ýkimetting arnayy qaulysy qajet. Ata-baba basyna belgi qoyyp, jazu qaldyru keshegi Kýltegin zamanynda da bolghanyn tarihy jәdigerler dәleldeydi.
Biraq bizding aitpaghymyz basqa. Aruaqty syilaghan elmiz. Qayratkerlerdi qúrmetteu olar jerlengen jerden bastalady. Endeshe, úlylar jatqan qorym úmyt qalmasa eken...

«Ayqyn» gazeti