Sәrsenbi, 2 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133118. Jazylghandar — 117362. Qaytys bolghandar — 1990
Álipby 1116 6 pikir 26 Nauryz, 2020 saghat 12:23

Y men u: Qaytpek kerek?

Tiltanushylar arasynda dau bop jýrgen qazirgi «i» men dauysty «u» әrpining jana әlipbiydegi tanbasy y jәne w әripteri bolsa, ne bolady? 

Birinshi, búlar dauyssyz dybystyng tanbasy bolghandyqtan aldynan mindetti týrde dauysty dybys qosylyp jazylady. Mysaly, y dybysyna juan ýndesimde y, jinishke ýndesimde i, al u dybysyna juan ýndesimde ú (әlde y?), jinishke ýndesimde ý (әlde i?) әrpi jazylady. Jazyp kóreyik. Týsinikti bolu ýshin kirilshe jazamyz: jyinalys, yiyq, yiaghnyi, kiyim, iyirim, biy, úuys, súuyq, barúu, syiynúu, kiyinýu.

Ekinshi, búl jalqy esimderde de jazylady. Mysaly, Gýlmiyra, Álmiyra, Saghyidolla, Fauzyia, Myrzaghalyi, Aldyiar,  

Shyndap qarasaq, qazirgi dauysty u әrpi túrghan jerdi úu, ýu dep, y әrpi túrghan jerdi yi, iy dep «ashyp» jazghanda túrghan ne bar? Qayta buyngha bólgende auytqymaymyz (qy-yyn, tú-uys, ki-yim, ú-uyq), sózding týbirin de onay tauyp alamyz (oqy-u-lyq, toqy-u-shy). Áripter de mәtinde jappay kezdesip jatqan joq. Biraq gәp osynda eken.

Rasymen, búl әripter qazaq mәtininde qanshalyqty jii kezdesetinine qarap kórelik. A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty shygharghan «Qazaq sózforma qúrylymynyng jiyilik sózdikteri» atty 2018 jylghy enbekte qazaq mәtinderindegi y әrpining kezdesu jiyiligi 24-orynda eken, ol barlyq mәtindegi sózderding 0,5673%-nda ghana kezdesedi degen sóz. Biraq sóz sonynda  18-oryngha kóteriledi, búl barlyq mәtindegi sózderding 1,4807%-nda jazylady degen sóz.

U әrpi tipti 28-orynda, yaghny bar mәtinning 0,2557%-nda ghana sóz basynda (sol enbekte, 17b) jazylady. Biraq sóz sonynda jiyileydi, 10-oryngha kóteriledi, Yaghny barlyq mәtinning 2,7767%-nda u әrpi sóz sonynda jazylyp jýr eken (enbekte,19b). Ortasha mәlimet Júbanov A., Janabekova A., D.Toqmyrzaevtyng «Qazaq jazuyn latyn qarpine kóshiruding statistikalyq negizderi» atty (2018 j) enbeginde kezdesedi. Onda u әrpi jii qoldanylatyn 19 әripting qatarynda túr. Yaghny mәtinning 1,636%-nda kezdesedi delinedi. Onyng sebebi u әrpi dauyssyzdyng (tau, uyq, sauyq), әri úu, ýu tirkesining (suyr, qu, sauu) de tanbasy bolghandyqtan. Jәne túiyq etistik júrnaghy nemese qimyl esim júrnaghy qazirgi tilimizde belsendi bolghandyqtan. Mәtinning 2,7767%-nda u әrpi sóz sonynda jazylyp jýrgeni sondyqtan.  

Jәne atalghan enbekte týrlenim qosymshalarynyng jiyliginde ushy formasy 96 orynda, mәtinning 0,1111%-nda kezdesse, ushi formasy 111 orynda mәtinning 0,0593 %-n alady (142b), sodan keyin 129 orynda uli formasy 0,0231 %. Yaghny u qimyl esimi jәne odan jasalghan júrnaqtar songhy uaqytta «dauysty u» әrpining jazyluyn jiyiletti. Degenmen, qimyl esimning qoldanyluyn eseptemegende, statistikalyq mәlimet y men u әrpi jazylatyn sózder jalpy jii emes ekenin kórsetti.

Qazaq tili orfografiyalyq sózdiginde (2013j) 17 179 sózde y әrpi jazylady delingen, mysaly, әldi, dini, abiyr, kiyiz, mәshiyne, tieu, ghylymi, iyne, niyet, tәrbiye, diqan, qasiyet, ii, jinau, kiyinu, yqtimal, imya, qiyaq, qóiqu, dýniye, qii, kәsibiy degen siyaqty sózder. Olardyng ishinde tól sózder de bar, arab, parsy tilderinen engen sózder de bar, degenmen kóbi orys tilinen engen sózder. 

Biraq atalghan enbekte әsirese u әrpining dauyssyzdy tanbalau jiyiligi, yi, iy dybys tirkesin tanbalau jiyiligi kórsetilmegendikten, biz tómende 350-400 birlikten túratyn әr stilide jazylghan mәtinder boyynsha i, u әripterining kezdesu jiyiligin «qolmen» sanadyq. 

355 sózden túratyn ghylymy mәtinde 29 ret iy әrpi jazylypty. Olardyng 4 ghana (!) qazaq tilining óz sózi nemese iygerilgen kirme sóz eken: tariyh, qiyndyq, jiyi, auytqidy. Qalghan 24-i shettildik sózder. Sonda jana әlipbiydegi i әrpimen termin sózderdegi iy әrpin (kino, institut) de, tól sózderdegi i dybysyn (ini, meni, kir) da qatar jaza bersek, arasynda ghana kezdesetin myna 4 sózge kelgende shatasu bolmay ma? Mysaly, dәl osy tariyh, qiyndyq, jiyi, auytqidy degen sózderdi taryih, qyiyndyq, jiyi, auytqyidy dep, shatastyrmay, qate jibertpey jazdyrta alamyz ba?

Sol siyaqty 427 sózden túratyn ghylymy mәtindi alghanda, onyng 36-synda y әrpi jazylghanyn kórdik. Onyng ghylymi, múqiyat, qasiyet, dýniye, jiyi, biyl, iye, yaghniy degen sózderinen basqasy ghylymy terminder boldy. Yaghny 28 kirme sózde y dybysyn bir tanbamen – i әrpimen jazyp, arasynda osy 8 sózdi yi, iy әripterimen ghylymyi, múqyiat, qasiyet, dýniye, jiyi, byiyl, iye, yiaghnyy dep shatastyrmay jazugha qansha uaqytta daghdylanady ekenbiz? 

Al «Egemen Qazaqstan» gazetining songhy nómirindegi 350 sózden túratyn publisistikalyq mәtinde 28 ret iy әrpi, 58 ret u әrpi kezdesti, onyng tek kәsibiy degen sózinen basqa 27-si orys tili arqyly engen sózderde eken. Mysaly, osy jalghyz kәsibiy sózin kәsibiy dep jazudy qalay úmyttyrmau kerekpiz? 

Mәtindegi u әrpi tәuekel, saualnama, auqymdy, zeretteu, әzirleu, boljau, baghalau, euraziya, túsau, әleumettik (búl sóz 12 ret qaytalanghan), asyraushy, qorghau, tóleu sózderinde dauyssyz u әrpin tanbalap túr da, kezdesu (2ret), turaly (2 ret), bosanu (3 ret), tughan (2 ret), su (2 ret), saqtandyru (5 ret), arylu, aiyrylu, alushy sózderinde úu, ýu dybys tirkesterin tanbalap túr. Sonda 58 sózding 36-sy tól jәne kirme sóz bolsa, onyng 12-si dauyssyzdy tanbalap, 14-i ýu, úu dybys tirkesterin berip túrsa, qalghan 22-si orys tili arqyly engen sózderde. Yaghny taghy da 22 ret bir tanbamen jazyp kelip, arasynda 14 ret úu, ýu dybystaryn jazudan qalay shatasyp qalmaydy, mynau tiltanushy emes jalpaq júrt? 

«Egemen Qazaqstan» gazeti iskery stilide kóbirek jazylatyn baspasóz bolghandyqtan, «Qazaq әdebiyeti» gazetinen de 399 sózden túratyn mәtindi qarap shyqtyq. Sonda mәtinde 47 ret y әrpi, 32 ret u әrpi kezdesti. U әrpi qauym, auyzeki (2 ret), audarma, dausyz, audarylsa, isteu, sóileu, uaqytsha degen 9 sózde bir dauyssyzdyng tanbasy, kóru, sheshu, basqosu, ahual, qoldanylu, kóshu, sayasattanushy, damu, enbektenu, tuyndau, biluimshe, damytu, bolu, toltyru, quanu, kóshu, sheshu, qalyptastyru, turaly degen 19 sózde eki dybystyng tanbasyn berip  túr eken. Búl mәtinde u әrpimen orys tilinen engen 5-aq sóz kezdesti. 

Osy mәtindegi Y әrpimen keletin jiyn, ziyaly, әdeby (4 ret), әlipbi, kәsibi, ghylymi, qinalu, әriyne, dýniye, iyesi degen 13 sózden basqa 37 sóz orys tili arqyly engen sóz bolyp shyqty. Kórkemsózde, «Qazaq әdebiyeti» gazetining ózinde 37 shettildik sóz qoldanylypty. Múnda da jazarmannyng hali jogharydaghyday bolmaq.

Al kórkem proza mәtinindegi 395 sózding 23-nde y әrpi, 33-nde u әrpi kezdesti. Onda su, suyq, jazushy, oqu, suday degen 5-aq (!) sózden ózge bireuler, ekeumiz, audan (2 ret), tauyq, dausy, sauysqan, auyl, Mәskeu degen 9 sózde bir dauyssyzdy tanbalaydy. Al 14 sóz taghy da shettildik sóz. 

Y әrpi ylghi, kiyinip, siyrek, jiydigen, iyә, miym, oqityn degen 7 sózde yi, iy tirkesterin tanbalap, qalghany 16 shettildik sózde jazylghan. 

Múndaghy aitayyn dep otyrghanymyz – tiltanymdyq әlipbiydin birinshi núsqasymen y ýndi dauyssyzyn tól sózderde u әrpimen, al kirme sózderde i әrpimen tanbalasaq, sonday-aq u dauyssyzyn tól sózderde w әrpimen, al kirme sózderde u әrpimen jazsaq, әripti shyghyndap qana qoymaymyz, jazarmannyng qolyn ekiúshty oimen bógeymiz. Yaghny qay sózde qay әrip jәne qay sózde bir әrip, qay sózde eki әrip ekenin bilmeu, qate jazu kóbeyedi. 

Áytpese, jogharyda kórdinizder, 300-400 sózden túratyn mәtin yi, iy, úu, ýu dybystaryn jazyp, «jayylyp» kete qoymaydy eken. Tek jazarman qay әripti jazatynyn oilanyp, daghdaryp qaluy mýmkin eken. Jazu avtomatizmi búzylady.    

Onyng ýstine jalpy qazaq sózindegi jii qoldanylatyn jәne jazylatyn y men i dybys-әripterin qosynyz. Qazaq sózderi eng aldymen  a, e dauystylarynan túrady, sodan keyin ýshinshi orynda y, sosyn i dybysynan túrady. Búl – ýlken kórsetkish. Búrynghy qazaq emlelerinde osy dauystylardy tanbalaudy azaytu ýshin birneshe úsynys bolghan, onyng eng ýlkenin Baytúrsynúlynyng ózi aitqan: “(y) -  jany, maly, tary degen sózderde n,  l - dyn, r - dyn  sonynan estiletin dybys belgisi. Sózding basynda, ortasynda qysqa ћәm kómeski estilip bar joghy elenbeytin oryndarda jazbaymyz. Mysaly, qyn, qyr, jylym, qyryn degen sózderding ishindegi y-nyng barlyghy az seziledi, hatta sezilmeydi dep aitugha bolady. Búl sózderdi y-ny jazghanda da, jazbaghanda da osylay oqimyz. Jazbaghanda oquymyzgha kemshiligi bolmasa, ony jazugha da qajet joq. Qany, jany, maly degen sózderde y-ny jazbay, solay oqy almaymyz, sózding ayaghynda y-ny jazu qajet” (Baytúrsynúly A. Til taghylymy. Almaty: Ana tili, 1992. 327b.). “y jazylmaghanda sózding maghynasy búzylyp, kemshilik kelerlik bolsa, jazylsyn dep edim. Oqugha kemshilik bolmasa, sózding maghynasyna kemshilik kelmese, jazugha jenildigi bolsa y  dybysynyng harifin jazbaghanda ne zalal kóremiz degen oiym edi” dey otyryp (Sonda, 386b.), “y  harfi bas buynda ћәm barsha biteu buynda jazylmaydy. Ashyq buynda qalmay jazylady. Mәselen, mysyq  jazylady y-syz, msq bolyp, mysyghyna degen sózde y qalmay mysghyna bolyp jazylady” (Sonda, 151b.) degen orfogramma úsynady.

Q.Júbanovtyng oiy da A.Baytúrsynúlymen ýndes boldy: “bilek, tyran, ystaghan siyaqty sózderdi osylay basqy ashyq buynda kelte dauysty y,  i-lermen jaza túryp, plenum, traktor siyaqty sózderdi y, i-lersiz jazghan jenil soghar ma edi. Bir buyndyda jazyp, eki buyndygha jazbasaq ne bolar edi:  bil - blek, qyr - qrau, ys- stau. Buyn aiyrtudy esepke alma. Qanday emle bolsa da, soghan qaray buyn jigin taptyru metodikasyn shygharugha bolady. Múryn-múrn/y, halyq-hal/qy  kórip jýrgen qiyndyghymyz joq. Sonda, bil men bledi, qyr men qru siyaqtylardaghy y, i-lerding oinamalylyghy qalaysha qiyndyq kórsetpek?” (Júbanov Q. Qazaq tili jónindegi zertteuler. Almaty: Ghylym, 1999. 138b.).  Nemese “Jeke dybys jeke bólip aitugha kele bermeydi. Mysaly, balalar degen sózding bas dybysyn bólek aitar bolsaq, ne  by dep, ne yb dep qana  aita alamyz. Óitkeni, dauyssyz dybys pen sonor dybys, aldynan, ne artynan bir dauysty dybys qospay, ózdiginen bólek aitylmaydy” (Sonda, 197b.) deydi: “Jazudy synar ezu ulitrafonetika jolymen jazatyn bolghan son, estilui әr joly әrtýrli, keyde bolyp, keyde týsip qalyp otyratyn kómeski dauystylardyng emlesi mýlde shatysyp (asra, jamra, Ahmet, kóbrek, ru, ret,  asyra, jamyra, úru, iret)” (sonda, 339b.) ketpeu ýshin. 1935j. latyn grafikasyna arnalghan jobasynda mynaday ereje úsynady: “Ogranichiti upotreblenie beglogo glasnogo, ne oboznachaya ego v pisime tam, gde eto ne neobhodimo: a) v nachalinom otkrytom sloge, kogda za nim sleduet slog s polnym glasnym a, o, e, i. T.e. vmeste tepereshniyh: cilan, ciluv, bilek …pisati: clan, clu, blek. Tam, gde za otkrytym slogom s beglym glasnym i sleduet slog opyati s beglym glasnym i, tam i ne otpuskaetsya: cirm, blim, cilk,  girg, sirg, zigr (sonda, s.522]; b) vo vseh zakrytyh y zamknutyh slogah zzar, gpal, galg, ‘cetm, ‘bork, grman, cyms,  blmpaz; v) vo vseh otkrytyh slogah, gde otsutstvie bukvy i ne vyzyvaet drugogo chteniya (sonda, s.523); g) v nachale slove pered r, u, i, i ne  otmechaetsya tam, gde ne iskajet smysl slova: ru – rod, yru – biti (ne ruv),  ret, ‘iretu (iretu) (sonda, s.523). 

Sóitip, býginde y, i dybystary biraz sózderde jazylmaytyn emle túraqtanghan, mysaly, raqmet (yraqymet), memleket (memileket), resmy (iresimiy), ras (yras), las (ylas), lek (ilek)...

Dәl osy siyaqty jazylmaghanda aitugha ziyanyn tiygizbeytin tústarda týsirip jazugha bolatyn orfogramma yi, iy, úu, ýu-ge qatysty edi. Endi búl jerde de jazu ekonomiyasy saqtalmayyn dep túr.

Qúrmetti әriptes! Sóz bolghan mәselege janashyrlyqpen qarap, daudyng qayyrly sheshiluine pikirinizdi bildirseniz.

Qúralay Kýderinova

Abai.kz

6 pikir