Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Aqmyltyq 3610 25 pikir 26 Nauryz, 2020 saghat 12:41

Indet pen mindet

nemese tótennen kelgen tajal turaly tolghanys

Sonymen, jahandy jalmaghan tajal beyqam jatqan bizding tabaldyryghymyzdy da attady. Eki ýlken megapolis karantindik kýzetke, qatang qorshaugha alyndy.

Elimiz mýldem basqa bolmysta ómir sýre bastady. Tanerteng әrbir qazaq smartfonyn ashyp, soghys maydanynan týsken habar kýtken sekildi, koronavirus júqtyrghandardyng sanyn týgendey bastaydy. Býgin olar 88-ge jetipti. Ázirshe azay tendensiyasy joq, tek ósu.

Búl kezen, búl indet - barshamyzgha syn.

COVID-19 - әr adamgha syn

Árqaysymyzdyng jýris-túrysymyzgha, óz-ózimizdi ústauymyzgha, gigiyena men sanitariya normalaryna ghana emes, basqalarmen qarym-qatynasymyzdyng qanshalyqty órkeniyetti ekendigine syn. Tazalyghymyz, kerek deseniz, tektiligimizge syn! Kýndelikti aralasyp jýrgen ortang taza bolsa, sen de tazasyn. Keyde ishki mәdeniyet syrtqa shyghyp jatady. Ol da osy kýnderi kórinip qalyp jatyr.

Býginnen bastap, әr adam ózining taghdyryna ózi jauap beredi. Karantin erejelerin (ózin-ózi oqshaulau, tazalyqty saqtau) búljytpay oryndasa, virusty júqtyrmay, búl ótkelden aman-esen óte alady. Olay bolmaghan jaghdayda, taghdyry basqasha bolmaq: bәri óz qolynda.

Ókinishke oray, men әzirshe sol orasan zor jauapkershilikti sezingen júrtty (últty!) kórip otyrghan joqpyn: әli de «bir Qúday jetkerer» degen, karantinge deyingi әdetterinen qol ýzgisi kelmeytin, retin tauyp, at shaptyrmasa da, kólemdi qonaq shaqyryp, toy-tomalaq jasap jibergisi keletin alansyz aghayyn, qapersiz qauym, jaybaraqat jamaghat.

Búl ýrdispen qoshtaspay, jeke jәne újymdyq jauapkershilikti sezinbey, qauipten qútyla almaymyz.

Bәlkim, karantin kezinde qazaghymnyng nebir qonaqjay maqal-mәtelderine uaqytsha moratoriy jasau kerek pe?

Ózin-ózine tyiym salu, sonymen birge, basqalargha degen qúrmet, janashyrlyq. Sony da týsinuimiz kerek. Ózing saqtanghanyng – ózgelerdi saqtaghanyn. Ár adamnyng jeke óz basynyng adamshylyghyna da syn. Qaranyz, әrkim әr qyrynan tanylyp jatyr. Biri – óz basyn qaterge tigip, volonter bop, qinalyp qalghan aghayyngha qol úshyn sozuda. Al basqasy qúlqynyng qúly bop, qysyltayang kezdi paydalanyp, on tengelik maska ýshin әkesining qúnyn súruda. Qara bas paydasyn ýstemelep jatqan alypsatarlar da óz aramyzdan shyghyp jatyr emes pe? Jaghday ushyqqan sayyn adamdar da ashyna bastaydy, ertengi kýni onyng bәri túrmystyq kriminaldyng odan sayyn órship, el qauipsizdigin núqsan keltirui de yqtimal.

Jәne de búl tek qana biylikting qam-qareketine ghana baylanysty emes, әr adamnyng óz ary men úyatyna, ynsaby men jauapkershiligine de tolyghymen baylanysty.

COVID-19 qoghamgha da syn

Últtyq qana emes, ghalamdyq qaupi bar tajal jan-jaqty jalmaghan kezde bizding qogham qanshalyqty yntymaq, ózara týsinushilik, biregeylik tanyta alady? Qarapayym tilmen aitsaq, búl virus – ortaq jauymyz, al bar adamzat ýshinshi dýniyejýzilik soghysynda okoptyng bir jaghynda. Ortaq jau bizdi ayayyn dep túrghan joq. Al ortaq qater aldynda, sol adamzattyng bir әskeri retinde, últ birikpese, biregeylik tanytpasa, sózsiz, jeniledi.

Búl birigudi men bir fizikalyq qimyl-әreket retinde qarastyrudan aulaqpyn. Búl birigu men ýshin, eng aldymen, basqalardyng densaulyghyna degen qamqorlyq, syrqatqa shaldyqqan jandargha degen janashyrlyq pen týsinushilik, pandemiya sebep bop, qogham ómirining barlyq salalarynda qinalyp qalghan aghayyngha degen moralidyq qoldau dep bilemin. Ol degeniniz, búl biylikti jek kórseng de, ýkimet  qolgha alyp jatqan shúghyl da qatang sharalargha týsinistikpen qarau, qoldan kelse, atsalysu.

Qoghamnyng órkeniyettik ósip-jetilu dengeyi qanday – búl indet sony da tanytady.

Sonyng ishinde, osynday qiyn-qystau kezende qatar jýretin túrpayylyq, anayylyq, feyking, hayping sekildi qoghamdyq keselderge qoghamdyq sana-sezim layyqty tótep bere ala ma? Ne ras, ne ótirik – sony tany bile me? Oghan onyng bilimi, mәdeni, tәrbiyelik dengeyi jete me?

Óitkeni, medisinalyq negizi bar qauipting qoghamdyq jaghy bar. Fiziologiyalyq tazalyq pen saulyqty dәri-dәrmekpen qamtamasyz etermiz. Al aqparattyq gigiyena, sana-sezimdik sanitariya sekildi asa qajetti sharalardy qalaysha jýzege asyramyz?

Otyz jyl boyyna shylghy ótirik ne shalashyndyq aityp kele jatqan resmy instituttar men spiykerlerge býgingi júrt qúlay sene bermeydi. Sondyqtan da, meninshe, basqasha qúraldar men әdis-tәsilder qajet. Jәne de ony key kezde biylik jaghynan tarap jatatyn, jalghan, «jamandyqty jasyryp, jaqsylyqty asyrugha» әues, birynghay maqtau men marapatqa beyim birjaqty aqparatqa karantin jariyalaudan bastau kerek! Aqparattyq ashyqtyq, ashy bolsa da, shyndyqty aitu – tek qana karantin kezinde ghana emes, basqa uaqytta da qajet.

Mәselen, kýnde syrqattar men aiyqqandardyng (oghan da tәuba!) statistikasyn oqyp jatyrmyz. Biraq olar kimder, auyrghanda, qanday jaghdayda boldy, qanday em-dom qabyldady, emdeu dinamikasy qanday boldy, olardyng bolashaghy ne bolmaq – ol turaly aqparat aityla bermeydi. Shetelde virus júqtyrghan el basshylary men kórnekti túlghalardyng aty atalyp jatyr, bizde bolsa, biyik lauazymdaghylargha qatysty mәlimetter – qúpiya.

Sayasy oiynyng bir әsire tapshyl klassiygi aitqanday, adamzat ótken kýnimen kýlip qoshtasady-mys. Osynday syn saghatta key aghayynnyng sary uayymgha salynbay, bir sәt bolsa da, qabaghyn ashyp, әzil-qaljyng men kýlkige de uaqyt pen mýmkindik tabatynyn qaytersin. Koronavirus taqyryby jazugha beyimi bar (beyimi joq ta!) aghayynnyng shygharmashylyq әleuetining kýrt artuyna sebep bolghan sekildi. Namysqa tiymeytin, qayghy-qasiretti әjua etpeytin onday kreativ óz basyma únaydy. Qiyndyqty únjyrghasy týspey, saghy synbay, kýlimsirep qarsy aludyng ózi de qoghamnyng bir myqtylyghy emes pe?

COVID-19 últqa da syn

«Dertke shaldyqqan әr qazaq – jalghyzym» dep, bir-birimizge qol ýshyn bere alamyz ba? Álde syrqattanghan qandasty keudege iyterip, túqyrtamyz ba? Osynday qysyltayang kezde әlem aldynda úyatqa qalmaymyz ba? Qaranyzdarshy, basqa últ ókilderi bir-birin qoldap, dýniyege tanylyp jatyr. Balkondargha shyghyp barshagha ortaq bir әn aitudan bastap, óz últyna, óz halqyna milliardtaghan qarjy bólip, baylyghymen bólisip jatyr.

Bizding olardan nemiz, qay jerimiz kem?

Filosofiyalyq, órkeniyettik túrghydan alghanda, COVID-19 adamzatqa, halyqaralyq qauymdastyqqa da syn.

182 memleketke jetip, ghalamdyq sipat alyp bara jatqan indetke qarsy barsha memleket júdyryqtay júmylmasa, is nasyrgha shabuy әbden mýmkin. Búl virusyng eshqanday shekarany moyyndayyn dep túrghan joq. Sonyng ishinde dertke qarsy vaksina tabu isin de birlese qolgha alghan jón bolar, әitpese, әr el óz atyn shygharamyn dep, óz dәri-dәrmegin jasap әlek. Osy túrghydan alghanda, viruspen kýresti ghalamdyq dengeyde ýilestiretin Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymyna artar ýmit zor.

Ortaq indet ortaq mindetter jýkteydi. Syrtqy sayasatta oryn alghan týsinbeushilik pen kiykiljinderdi, ushyghyp bara jatqan «sauda soghystaryn» úmyttyrugha sebep bolar. Bәlkim, ekonomika men geosayasatta qordalanyp qalghan halyqaralyq problemalardy Gordiy týiinin shauyp tastaghanday, әp-sәtte sheshuge óz yqpalyn tiygizer. Kim biledi, osy kýnge deyin jalghasyp kele jatqan әskery qaqtyghystar da osy pandemiya túsynda tolastar.

Býkil әlemdi dýrliktirgen virustyng otany – Qytaygha qatysty fobiyanyng kýshengi – psihologiyalyq túrghydan alghanda qisyndy bop kórinedi. Biraq, osynau ajiotaj pen panika kezinde biz, qazaqtar, osy ýrdiske qatysty bir týzetu engizuimiz qajet siyaqty. Qytay, biz ony únatamyz ba, únatpaymyz ba, bizding mәngilik kórshimiz, ol jaqta bizding qandastarymyz ómir sýrip jatyr, jәne de olar tayau arada biz jaqqa kele almaydy. Oghan qazirgi biylikting el ekonomikasyn Qytay sekildi alpauytqa tәueldi etip qoyghanyn qosynyz.

Sondyqtan da dәl osy taqyrypta әsire fobiyashyldyqqa, týnilushilikke salynbayyq. Kerisinshe, odan sayyn jigerlenip, qayrattanyp, tarih pen tabighat bergen Qytay syndy imperiyamen kórshilik sekildi ghalamat synnan qalay ótemiz, osy faktordy óz bolmysymyzgha qalaysha meylinshe ziyansyz, qauip-qatersiz paydalanamyz, mine, osy mәsele turaly salmaqty da saliqaly ústanymgha jýginuimiz kerek!

Bizde kóp nәrse qolynda biyligi men qarjysy, tiyisti әkimshilik infraqúrylymy bar ókimetke baylanysty. Sondyqtan, Búl, COVID-19, eng aldymen, biylikke syn.

Halyqtyng nәpaqasy arqasynda kýn kórip jýrgen әrbir shendige – auyl әkiminen bastap preziydentke deyin – syn.

Barshymyzdyng ómirimiz ben túrmysymyzdy kýrt ózgertken apatqa ókimet qanshalyqty dayyn boldy?

Sózding rasy kerek: dayyn bolmay shyqty!

Taghy da qolyn mezgilinen kesh sermep jatyr. Meninshe, karantindi búdan da erterek jariyalap, o bastan qamdanu kerek edi! Qazir sol qylmysty jaybasarlyqtyng zardabyn tartyp jatyrmyz. Al sol salghyrttyq pen jauapsyzdyqqa jauap berip jatqan eshkim joq!

Basty súraq mynau: osy synnan layyqty, meylinshe shyghynsyz ótuge ókimet basyndaghylardyng bilimi, óresi, biliktiligi, kәsiby dengeyi, úiymdastyrushylyq qabileti jete me?

«Jút – jeti aghayyndy». COVID-19 degen tajalmen «Devalivasiya-2020» degen pәleket qatar kep qaldy. Tengening taghy da qúldyrauy, baghanyng aspangha sharyqtauy bir ailyqqa qarap otyrghan (kóp jaghdayda onysy da joq!) qarapayym halyqqa qosymsha soqqy bolyp jatyr. Tynysh zamannyng ózinde tiyimdi shara qoldana almay jýrgen bizding ýkimet mynaday, karantinmen shektelgen kezde ne istemek?

IYә, preziydent keshe ghana tiyisti júmys josparyn jariya etti.

Moyyndau kerek, onda aitylghan biraz tújyrymdar kónilge qonymdy. Bas biylikting auzynan elge degen qamqorlyq, janashyrlyq turaly tezister shygha bastaghanday. Kóptegen bastamalar qúpqarlyqtay.

Biraq, múnyng ózi jetkiliksiz. Jәne de eng manyzdysy – preziydent algha qoyyp otyrghan mindetterdi oghan tikeley baghynyshty biylik tarmaqtary tolyqqandy jýzege asyra ala ma? Gәp sonda!

Jәne de biylikting osy kýngi ritorikasynda qúlaqty әbden sarsytqan bәz bayaghy saryn joghalmaghan, sol ejelgi, qúlaq pen kóz ýirengen aqtalu: bәrine dýniyejýzilik daghdarys pen koronavirus kinәli, al bizding biylik – sýtten aq, suden taza eken! Meninshe, kez kelgen reforma, eng aldymen, óz qateligi men kemshiligin moyyndaudan bastalady. Bizde onday moyyndau joq. Sebebi sayasy irilik minez joq.

IYә, әleumettik jaghynan birshama kómek jasalyp jatyr. Ol da dúrys. Ony qoldaymyn.

Biraq, biylik bir nәrseni týsinu kerek: ol qolgha alghan kez kelgen ong bastamany qazirgi kókiregi oyau, kózi ashyq, aqparatqa meylinshe qanyqqan auditoriya ózine mәlim bolyp otyrghan sheteldik tәjiriybemen salystyra otyryp baghalaydy! Al ol túrghydan alghanda, bizding biylikting bastamalary, moyyndau kerek, kósh keyin, basqalarmen salystyrghanda - qorashtau. Al key jaghdayda - tipti aitugha úyat.

Mәselen, AQSh, Germaniya, Fransiya, Úlybritaniya sekildi kapitalistik memleketter taza sosialdy (әleumettik) qadamdargha baryp, óz halqyna qol úshyn sozyp jatyr. AQSh-ta әr adamgha 1 myng dollardan astam kómek beriledi.

IYә, bizde de tabys kózinen airylghandargha 42 myng tengeden berilmek. Biraq ol qarjy jetkilikti me? Jәne de ol kategoriyany kim anyqtaydy? Bizding shetinen úiyqtap jatqan, preziydent aitpasa, qimylday qoymaytyn, jaybasar shendiler tiyisti tizim jasap bolghansha, karantin de ayaqtalatyn shyghar.

Respublika boyynsha jalpy somasy 10 milliard dollar qarjy bólinbek eken. Jәne de ony ekonomikagha júmsau kózdelgen. Ol da dúrys. Biraq, bizding jemqorlyq pen paraqorlyqqa salynghan jýie ol aqshany orta jәne shaghyn bizneske tolyghymen jetkizuge mýmkindik bere me? Álde ol qarjy shendiler men olargha bir taban jaqyn alpauyttardyng jaghdayyn týzeuge júmsalyp kete me?

Aytpaqshy, aqsha jinau turaly.

Órkeniyetti elderding ókimetteri óz budjetterinen jýzdegen milliard dollar men euro (!) qarjy bólip jatyr. Netken atymtay jomarttyq, óz halqyna degen shynayy janashyrlyq! Al bizding biylik bolsa, onsyz da tausylyp, zyghyrdany qaynap otyrghan júrtynan jylu jinay bastady.

IYә, elbasy ýndeu tastap, jergilikti oligarhtar da óz ýlesin qosyp jatyr. Onyng somasy 40 million dollargha jetipti. Biraq ta halyqqa tiyesili qazba baylyqtaryn satyp, qyruar aqsha kýrep jatqan olardyng әrqaysysy ózderi ýshin tiyn-teben ispettes qarjy bólumen shektelui meni asa tang qaldyrmaydy.

Onyng ornyna ókimet osynau qiyn kezende sheteldegi offshor shottarynda jatqan zansyz qarjylardy tezirek elge qaytaru isin myqtap qolgha aluy qajet dep sanaymyn. Áli de kesh emes.

Qarjy jinaudyng taghy bir, benefisiarlyq jaghy bar. Bizde preziydent ózgergenmen, eng bay kompaniyalardyng týpkilikti iyeleri ózgergen joq. Olar bolsa, túnghysh preziydent túsynda ayaqqa túrghan, qalyptasqan, kýshine mingen toptar men túlghalar. Ekinshi preziydent qanshalyqty ol ortagha yqpaldy, qanshalyqty olargha sózi ótedi – ony uaqyt kórsetedi.

«Núr Otan» da qay jerden piar jasaudy «biledi»: «Birgemiz» qoryna 40 million dollar týsken eken, endi sol qorgha osy partiya basshylyq әri baqylau jasaydy eken.

Biraq, mening týsinuimshe, indet – partiyalyq emes, býkilhalyqtyq. Sondyqtan da ol qordy bir partiyagha telip qoi – sayasy jәne praktikalyq túrghydan qate dep sanaymyn.

Ol qordyng basqarushysy da, onyng qyzmetine baqylau jýrgizetin qúrylymdar men túlghalar da beypariyalyq boluy shart. Sonda ghana búl qorgha qosymsha qarjy kóbirek týsedi, ol qorgha halyqtyng senimi artady.

Bizdegi karantin jariyalau logikasy da qyzyq. Eki-ýsh qalany oqshaulau jetkilikti me? Jeltoqsan aiynyng songhy kýnderi bastalghan indet nauryzdyng ortasyna deyin «Qazaqstangha barmay-aq qoyayyn», - dep, sypayylyq tanytyp, bizding shekaramyzda kýtip túrmaghan bolar. Qanshama adam osy uaqyt ishinde shetelge baryp keldi, qanshama adam ol jaqtan kelgen adamdarmen aralasty?! Sondyqtan karantin bolsa, tolyqqandy, týbegeyli de týpkilikti tyiymdy boluy kerek. Jartykesh karantin degen sóz – karantin joq degen sóz.

Nemese barlyq mektepter distansiyalyq (qashyqtan) oqytugha kóshedi eken. Qazaqstannyng aimaghy tolyghymen sapaly әri ýzdiksiz Internetpen qamtyldy ma? Ár otbasynda tiyisti kompiuter ne noutbuk bar ma? Auyl emes, ortanqol qalalarda elektr quaty men Internet joq kezde búnday oqu kózboyaushylyq bop qalmay ma?

Auyl demekshi, Almaty men Astanada, jaqsy ma, jaman ba, әiteuir mýmkindikter bar ghoy: bilikti kadrlar, infraqúrylym, qúral-jabdyq, kýshteu organdary degendey.

Pәleketti shaqyrghym kelmeydi, biraq jaman aitpay, jaqsy joq: eger de koronavirus auyl jaqtan tabylyp jatsa, ne bolady dep bir sәt oilap qalsam, tóbe shashym tik túrady!

Olay oilauyma negiz de joq emes: auyl-aymaqtaghy medisinanyng jaghdayy beseneden belgili. Osy uaqyt ishinde qanshama adam auyl jaqqa bardy desenizshi. Estip jatyrmyz, auyldaghy aghayyn әlemdik tajaldyng qanshalyqty qauipti ekenin әli de sezine, úghyna qoymaghan siyaqty, "toy-tomalaq jalghasyp jatyr" deydi key azamattar!

Búnyng bәri - býgingi kýnning mәselesi, al ertengi kýn she?

Halyqaralyq valuta qory dýniyejýzilik ekonomikanyng resessiyagha úshyrauy mýmkin degen boljam aityp jatyr. Ol boljam rastalsa, bizding onsyz da ildәlap túrghan ekonomikamyzdyng jaghdayy ne bolmaq?

Koronavirustan keyin qalyptasatyn jana halyqaralyq enbek, tauar, qarjy bólisu naryghynda óz orny ýshin bәsekege týsuge «qara altyn» men korrupsiyagha, menmendik pen monopoliyagha telinip, әbden meshel bolyp qalghan Qazaqstan ekonomikasy dayyn ba?

Onyng ýstine qazirgi daghdarys enbek úiymdastyru isine ghana emes, býkil ekonomikanyng qúrylymyna qayta qaraugha mәjbýrleude. Biz onday reformasiyagha әzirmiz be?

Oghan ýlken kýmәnim bar!

COVID-19 bizding medisinagha, onyng qazirgi dengeyine de syn

90-jyldardyng ortasynda auyl ambulatoriyalaryn jabudan bastalghan tausylmaytyn qysqartular men reformasymaqtar osy salany qúldyratyp jibergeni ras. Qazirgi reforma, yaghny mindetti saqtandyru jýiesin engizu kópshilikting júmyssyz, tabys kózisiz jýrgen kezine tap kelgeni de ras. Múnyng ózi әleumettik tensizdikting odan sayyn úlghayyna әkeletini týsinikti.

Osy jyldar boyyna «qaldyq qaghidatyna» say qarjylandyrylyp kelgen otandyq medisina әlemning damyghan elderining densaulyq saqtau jýieleri әzer әli kelip jatqan tajalmen kýresuge dayyn dep aita alamyz ba? Oghan onyng tehnikalyq jәne tehnologiyalyq әleueti jete me? Oqu reformasynan aman-sau qalghan medisinalyq oqu oryndary dayyndap shygharghan jana kadrlar osy qauipke tótep bere ala ma? Nege osy kýni óz aramyzdan sózine dýiim júrt qúlaq asyp, toqtar epidiymeologtar men virusologtar shyqpady?

Bizding jaghdayda EKSPO men sammitterge, jeke bankterge milliardtaghan dollar qarjy júmsaghan biylik otandyq medisinany damytudy, onyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytudy nege qolgha almady degen súraq qoydyng ózi ynghaysyz eken.

Áriyne, medisinanyng damyghany turaly nebir aqparat alugha bolatyn shyghar. Biraq, myna eki qarapayym súraqqa jauap berilmey, obektivti bagha beru qiyn bolar.

Nelikten elde medisinalyq maska joq (bar bolsa, nege baghasy uday)? Nege kez kelgen qazaqstandyq túrghylyqty jerindegi emhanagha baryp, testen óte almaydy? Basqa ózekti saualdardy qoymay-aq qoyayyn...

Indetpen kýresting alghy shebinde aq halatty abzal jandardyng aldynda basymyzdy ieyik! Óz densaulyghy men ómirin qaterge tigip, basqalar ýshin tәuekelge bel bughan medisina qyzmetkerlerine myng da bir alghys! Biylik olardyng eren enbegin (erligin!) elep, barlyq jaghday jasauy kerek dep sanaymyn! Býgingi kýnning has batyrlary – solar!

COVID-19 otandyq tauar óndirushilerge, bizneske de syn

Koronavirusqa qatysty shekteuler men tyiymdar olardy esengiretip jiberdi. Onsyz da óz kýnin әreng kórip kelgen olar búl kezennen aman-sau óte ala ma? Memleket kórsetip jatqan qomaqty qarjy olardyng da qolyna tie me? Tiyse, biznes ony ontayly paydalana ala ma?

Bizneske qoyylar moralidyq saualdar men talaptar da joq emes.

Qalyptasqan koniunkturany jeleu etip, halyq zәru bop otyrghan tauarlar men qyzmetterge baghany kýrt kóterip jiberip, sodan bir kýndik payda tabu, meninshe, iskerlik emes, әsire paydakýnemdik pen dýniyeqonyzdyq, kerek deseniz, adamdyqqa qarama-qarsy aramdyq. Ondaydy da kórip jatyrmyz. Bireu tonyp sekirip jatsa, onday alypsatarlar (úmyt bolghan termin qayta jandanghanday-aq!) toyyp sekirgisi keledi.

Búl indetting sayasy astary da bar siyaqty desem, qatelespeytin shygharmyn.

Karantin bir aigha jariyalandy. Biraq, shynayy jaghdaygha qarasaq, ol merzim sozyluy da mýmkin. Talay biznes osy uaqytqa jabyldy, toqtady. Yaghni, san myndaghan adam júmyssyz ýide otyrady. Olar qalay kýn kórmek? Onsyz da biliksiz әri bylyqqa belshesinen batqan biylikti atargha oq taba almay otyrghan olar ne istemek?! Qoghamdy kernegen narazylyq pen qarsylyq koronavirus sekildi katalizatoryn taba qoyady ma? Oghan devalivasiya men baghanyng sharyqtauyn qosynyz.

Dap-dayyn tolqu emes pe?!

Biylikting tranziytin, yaghny bir adamnyng qolynan ekinshi adamnyng qolyna kóshu sekildi qatpar-qatpar qúpiyaly, qaupi men qateri mol kezendi bastan ótkerip jatyrmyz. Biraq eki ortagha ýshinshi, tórtinshi kýshter kirigip ketkisi keletin sekildi. Al karantinning sanitarlyq tyiymdary taza sayasy sipat alyp, vizantiyalyq dәstýr boyynsha, keybir klandardyng óz qarsylastarynan op-onay qútyla saluyna mýmkindik beretini de ras emes pe? Mәselen, olardyng jýrip-túruyn tejep degendey? Nemese basqasha әreket jasap. Bәlkim, onday shytyrmandy sayasy trillerlerding de kuәsi bop qalarmyz, kim bilgen?

Jalpy alghanda, karantin sekildi tótenshe jaghday nebir kýdikti de qúityrqy sayasy bastamalargha jol ashyp berui mýmkin. Biylik tranziyti kezinde ayaq astynan onday belsendilik payda bolyp jatsa, asa tang qalmauymyz kerek. Bireuler bekerden-beker «karantin sozyluy mýmkin» dep aityp jatqan joq shyghar...

Koronavirus, sonymen birge, bizding ishki sayasy ómirge, qos biylik turaly tezisterimizge de óz týzetulerin engizip jatqan synayly.

Bayqasanyz, osy taqyrypta elbasynan góri ekinshi preziydentting dausy kóbirek shyghyp jatyr.

Mәselen, kýni keshe ghana ol memlekettik TJ komissiyasynda sóz sóiledi. Jәne de ol sózining taza úiymdastyrushylyq sipatynan basqa, taghy bir, sayasy astary bar siyaqty.

Yaghni, osy joly sózi qatqyldau shyghyp, óz-ózin senimdileu sezinip, bir jaqqa jaltaqtamay, qalyptasqan jaghday ýshin jauapkershilikti óz qolyna alghysy kep, ózine shynymen de naqty biylik kóshe bastaghan basshy retinde sóiley bastaghanday.

Ózime solay kórindi.

Biyliktin, sonyng ishinde onyng qauipsizdikke, kúqyqqorghaugha qatysty tústarynyng bir jaqqa - Kitaphanadan Aqordagha - kóshu prosesining basyn kórgen siyaqtymyz.

Sóz joq, tótenshe jaghdayda tótenshe ókilettikter boluy tiyis. Onsyz myna tajaldan qútyla almaymyz. Qalyptasqan jaghdayda temirdey tәrtip kerek ekeni týsinikti.

Biraq men búl tendensiyany tek tótenshe jaghday túsynda ghana jaraydy dep sanaymyn.

30 jyl boyyna ýstem etip kele jatqan superpreziydenttik jýieni o bastan qabyldamaghan azamat retinde aitarym mynau: Toqaevty qoldaymyz dep biz dýniyege ekinshi Nazarbaevty alyp kelmeyik.

Biylikting ýsh tarmaghy - zang shygharushy, atqarushy jәne sottyng - shynayy tepe-tendigin qalyptastyrmay, algha baspaymyz.

Ol ýshin ne istemek kerek?

Myqty, ókiletti әri pәrmendi parlament pen tәuelsiz sot kerek!

Sóz sonynda aitarym.

Tabighattyng ózi adamzatqa san ghasyrlar boyyna lastanyp, kýl-qoqysqa tolghan «Jer» atty avgiy atqorasyn tazartyp, tazalap alu talabyn qoyyp jatqan siyaqty. Dýniyetanymdyq túrghydan qazirgi jaghdaydy solay da týsinuge bolar.

Bәrin ait ta, birin ait: osy virus, osy tajal әlemdi jәne qoghamdy, әrbir adamnyng sana-sezimin, bolmysty qabyldauyn týbegeyli, qayta oralmastay ózgertip, tazartatyn siyaqty.

Basqasha aitqanda, myna indet barshamyzgha – әr adamgha, qoghamgha, biylikke – búryn-sondy bolmaghan syn bola otyryp, soghan sәikes óz mindetin jýktep otyr.

«Jaqsy sóz – jarym yrys».

Koronavirus keler de keter.

Eng bastysy, elimizdi - berekesizdik, qoghamdy – әdiletsizdik, biylikti – jemqorlyq, qazaqty – rushyldyq, aghayyndy – arazdyq, dostardy – satqyndyq virustary jaylamasyn!

Sony tileyik.

Ámirjan Qosan

Abai.kz

25 pikir