Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2754 0 pikir 10 Qazan, 2011 saghat 05:37

Mәriyam Ábsattar. Qazaq әni kýntizbe qarap, túlghalargha әn arnaytyndar men korporativti keshterdi andityndargha múqtaj emes!

Altynbek QORAZBAEV, kompozitor, «Qazaqkonsert» óner birlestigining diyrektory, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

Altynbek QORAZBAEV, kompozitor, «Qazaqkonsert» óner birlestigining diyrektory, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

- Altynbek agha, qazaqtyng dәstýrli әni men  býgingi estrada bir-birimen birden bitisip, birinen keyin ekinshisine kóship kete qoyghan joq. Sonyng arasynda dombyramen oryndalatyn, biraq taza dәstýrli әn deuge kelmeytin, alayda estradalyq dengeyden әldeqayda joghary әri qazaqylyghy túnghan әnder boldy.  Solardyng kóbi sizding ýlesinizdegi әnder eken, sondyqtan sizdi dәstýr men estradanyng aralyghyn jalghaytyn kópir dep ataytyndar bar. Dese degendey-aq, әnderinizding kóbi dombyramen aitugha layyqtalyp jazylghan. Osy janr býginde qanshalyq jalghasyn tauyp, óz ómirshendigin kórsete alyp otyr?

- Bizding dәstýrli әnimiz ben kýiimiz, jalpy últtyq muzykamyzdyng sharyqtau shyny bolghan. Ol - osy ózimiz tuylyp, bý­gin­­ge jet­ken HH ghasyrdyng sony, Tәuelsizdigi­miz­di alu­gha tayap qalghan 1989-1990 jyl­dar­dyng sha­ma­sy. Sol kezde Ózbekәli Jәni­bekov degen bizding ayauly aghamyz boldy, býkil qazaq múrajaylarynyng atasy, etnograf, iri ghalym, mine, qazaq ónerin sol kisiden artyq týsingen eshkim bolghan joq. Esimnen әli ketpeydi, 1989 jyly tamyzdyng 21-22-sin­de eki kýn qatarynan Respublika sarayynda  sol kisining bastauymen «Terme» degen ýlken kesh ótken. Ol kezde fonog­ram­ma degen aty­men joq, sonda býkil res­publiy­ka әnshi­leri tek qana dombyramen t.b saz aspap­tarymen shyghyp, jandy dauysta әn aitty. Sol kezde men birinshi ret Mey­ram­bekti jetelep sahnagha alyp shyqtym. Endi-endi ghana «Boztorghaymen» shyghyp jýr­gen kezi. Baghdarlama boyynsha ol 21-i kýni ghana qatysuy kerek bolatyn. Biraq shyqqany sol edi, ónerge, daryngha degen qúr­met qoy, ýlken basymen Ózbekәli agha­myz­dyng ózi jýgirip kelip, qolymdy qysyp: «Altynbek, ainalayyn, mynaday daryndy balany qaydan tauyp aldyn, ne degen jana­lyq mynau qazaqqa,  kishkentay bala­nyng jýregi búlqynyp shyghyp ketkeli túr eken, til-kózden Qúday saqtasyn», - dep, ertesi kýni sahnagha qayta shyghardy. Sol tústa aitys óneri de qarqyndy damydy.

Al endi ózime keler bolsam, men kon­servatoriyanyng dombyra bólimin bitirdim, mamandyghym - kәdimgi dombyra pәnining múghalimi. Ekinshi mamandyghym - diriyjer. Halyq aspaptary orkestrin diriyjerleu fakulitetin bitirgenmin, Halyq әrtisi Alda­bergen Myrzabekovten sabaq alghan bola­tyn­myn. Mening armanym da, oiym da diriy­jer bolu edi, bir qyzyghy, ol maghan әli kýnge búiyrghan joq. Oqudy bitirisimen Jambyl oblysyna joldamamen jiberdi, bara sala meni birden sondaghy «Alatau» әn-by ansambilining jetekshisi etip qoydy. Sol 1974 jyldan beri qaray әli bir qolym­da - portfeli, ekinshi qolymda - dombyra. Alghashqy әn­de­­rim sol Jambyl oblysynda jýrgende dombyragha arnap jazyldy. Ol kezde Jýsip­bek Elebekov, Gharifolla Qúrmangha­liyev atalarymyz ben solardyng izin qúshqan buynnyng aldy Jәnibek Kәrme­nov tiri edi. Sol 70-jyldary dәstýrli әn sahna tórinde edi, dombyra әnderin halyq kere­met úiyp tyn­daytyn. Qayrat Baybosy­nov sahnadan týs­peytin.

- Mýmkin, ol dombyragha, últtyq muzykagha demeuding myqty bolghandyghynan shyghar?

- Joq, demeu degen mýldem bolghan joq, tipti onday týsinik te joq edi ghoy. Ol kezde taza óner qúrmet­te­letin. Óz manday terinning jemisin kóretinsin. Ár adamda patriottyq sezim degen myqty edi. Al endi jalpy qazaq әnine kelsek, Kenen atamyzdan keyin kópten eshkim dombyragha arnap әn jazbay ketken edi. Oghan deyin Aqan seri, Birjan sal, sonau Áset sekildi halyq kompozitorlarynyng әnderi dombyrada әuelegeni aitpasa da týsinikti. Al endi Kenen ata 1976 jyly qay­tys boldy. Sodan keyin­gi buyn Sadyq Kә­rim­baev, Múqan Tólebaev, Shәmshi Qaldaya­qov, Áset Beyseuov, Beken Jamaqaev, Ba­qyt­jan Bayqadamov aghalary­myz - bәri opera, estrada janrynda jaz­dy. Áriyne, men arnayy «osylay jazayyn­shy» dep emes, óz jan dýniyem soghan beyim bol­ghan song jaz­dym. Eng birinshi әnim «Syr­gha­lym», «Aq mon­shaq­ty aruym», «Qara kem­pir», «Qara shal», «Qara bala», «Qara piy­ma» t.b. biri­nen keyin biri aghylyp keldi ózi. Eginbaevtyng talasyp jýrgen «Qyzym, saghan aitam» әni dombyragha arnalghan. Osynday әnderimning baryn halyq ózi-aq biledi, biraq aitqanym da artyqtyq etpes. Al endi menen keyin eptep halyq­tyq saryn­da әn jazatyn sazgerler shygha basta­dy. Mysaly, Ábýiirbek Tinәliyev, Shә­mil Ábil­taev, onyng bir-eki әnderin kezin­de Maqpal Jýnisova oryndap shyqty. Al qazir domby­ragha ar­nap eshkim jazbaydy, bәri estrada. Onda da bayaghy Shәmshilerdey sazger qay­da? Barlyghy kompiuterge auysyp ketken. Áli de bolsa, әiteuir, shabytymyzdyng ba­ryn­da sol dәstýrdi jalghap, qonyr domby­ragha kým­bir әn shygharyp jýrmiz... Songhy jyldary «Jaylauda», Múqaghalidyng sózi­ne jazylghan «Qarasazdyng shybyghyn jel terbegen», «Arman» degen әnderim, Ábdi­rah­man Asylbekovting sózine jazghan «Ayday súlu aruym» sekildi әnderim tek dombyrada oryndalyp jýr.

- Osyghan deyingi jaryq kórgen, oryndalyp jýrgen barlyq әnderi­nizding sanyn shamalap aita alasyz ba, qansha?

- Sonshalyq kóp emes endi, úzyn sany shamamen 65-tey bolyp qalady-au... Kýi­lerdi qosqanda 80-dey, alayda halyq­tyng qúlaghynda jýrgeni sol 60 qoy... Sonyng ishin­­de 20-sy - óte tanymal, kýndelikti efiyr­­ge shyghyp jýrgen әnder.

- Sizding әnderinizding kóbi «qara kempir», «qara shal», «qara pima» sekildi  qara tirkesimen birge keledi. «Qara» degen - týsingenge qazaqtyng balama atauy ghoy. Atalghan әnder­ding qaysy­syn tyndasang da, jýreging shymyr­lap, janynnyng jylghasy­men boy­lay janaryna jas keledi. Al qazirgi zamanauy әnderimizding qazaqtan alshaqtap bara ja­tuy­nyng syry nede dep oilaysyz? Álde ol zandy, tabighy qúbylys pa?

- Elikteu degen bir jaman qúbylys bar. Kompiuter degendi de tekke aitqanym joq әngime arasynda. Jasyratyny joq, býginde   kәdimgidey kýntizbeni ashyp jiberip, «bәlen kýnnen keyin bәlen­she aqsaqaldyng tughan kýni eken ghoy, bir әn arnap jibereyin» deytin sazgersymaqtar bar. Nemese sol siyaq­ty iri-iri kompaniyalardyng korporativti keshterin andidy. Sosyn olardyng tiyn-tebenin alyp, otyrady da, bir saghattyng ishinde shala-sharpy bir dýnie jaza salady. Óner me sol, óziniz oilap kórinizshi... Mine, osydan qazir «odnorazovyi», yaghny bir-aq ret oryndalyp, sol kýii qalatyn әnder qaptap ketti. Biraq bir nәrse anyq, qazaq әni kýntizbe qarap, túlghalargha әn arnaytyndar men korporativti keshterdi andityndargha múqtaj emes!

Men qazaqy adammyn deymin ghoy, biraq týsinbeymin, nemerem qazaqsha mektepke barady, qazaqsha sayraydy, bestikpen oqiy­dy, biraq әn ait desen, tek oryssha aitady. Búl - aqparat qúraldarynyn, ýidegi spu­t­nik arnalarynyng әseri.

- Jalpy, jana әn, jana kýi, әiteuir, jana tuyndy degenimizben, ol belgili bir dәrejede óz bastauyn bayyrghy týp negizden alary haq. Endeshe, sol búrynghy әnderden mәiek alu mólsheri qanshalyqty kólemnen aspauy shart? Al biz, býgin­giler, sol mólsherden qansha­lyqty asyp ketip jýrmiz?

- «Ózi ainaldyrghan jeti nota, qalay úqsamasyn bir-birine?» deydi, ol - beker nәrse. Úqsastyq degenning de jóni bolady. Mysaly, terenge ýnilip qarasaq, HVIII ghasyrda jazylghan shygharmagha arada bir ghasyr ótkende keybir shygharma úqsap ketedi eken. Ol kezde endi býgingidey tehnika damymaghan, bireudikin bireu kóshirip ala qoyatyn mýmkindik joq qoy. Klassikalyq shygharmalar arasynda, mysaly, Ghazizdyng әni «Ghaziyz» degen bar, sonymen Shashubay­dyng «Aq qayyny», taghy Birjannyng «Jal­ghyz arshasy» degender bir-birine qatty úq­saydy eken. Notasyna deyin birdey der­sin. Sonday-aq Shәken Kýmisbekov degen aghamyzdyng ataqty valisi orys klassikalyq shygharmalarynyng birine úqsaydy eken, taghy da Sýgirding «Ynghaytók» degen kýii men Aqtanberdining «Kýldir de kýldir kisinetip» degen jyry, Tәttimbetting ýsh «Qosba­sary­na» T.Mombekovting «Qosbasarlary», Ýkili Ybyraydyng «Qaldyrghan» әni men Ahmet Júbanovtyng «By kýii», mine, osynday shy­ghar­malar bir-birine qatty úqsaydy eken. Mysaly, N.Tilendiyevting «Alatau» degen ataq­ty әnining baryn bilesizder. Sol Kene­kenning «Bazar-Nazar» degen әnine úqsaydy. Biraq Núrghisa Kenekennen úrlaytyn adam ba? Búl - kezdeysoqtyq, tabighy dәstýrli kez­deysoqtyq.

- Sizding «Saghyndym Almatym­dy» әninizdi «Saghyndym Qashqa­rym­dy» dep Ýrimjide oryndap jýr deydi, mysaly, soghan qalay qaraysyz?

- Men onday úsaqtyqqa barmaytyn adam­myn. Orynday bersin, men  qayta qua­na­myn. Múnday mysaldar kóp, ózim habar­darmyn da. Osydan ýsh-tórt jyl búryn ózbek jigiti ózbekshelep oryndap jýr eken. Sonday-aq «Ýsh qonyrymdy» da Qytaydyng bir teatrynda bariton dauysty bir әnshi jigit audaryp alyp, qytaysha oryndap jýr deydi. Men syrtynan estip, quanyp jýrmin qayta. 

- «MuzArt» әsirese sonyng ishinde Meyrambeksiz, Toqtarsyz qazirgi qazaq estradasyn elestetu  qiyn.  Olardyng ózge әnshilerden basty ereksheligi әndi jýrekpen oryn­dauy, sonday-aq taza, qazaqy ýn­men, әrbir әrip, әr dybysyna deyin tilimizding ýndestik zanyn búzbay aituynda desem esh qatelespeytin shygharmyn. Qarsha­dayynan «Boztor­ghay» dep shyry­ldap, elding kózine jas aldyrghan Meyrambek bolsyn, Toqtar bolsyn - sizding shәkirtteriniz. Endeshe, olar­gha әndi osylay aitu kerek dep ýiret­tiniz be  bolmasa tumysynan sonday balalardy tauyp aldynyz ba?

- Qaraghym, qazaqy әndi iygerip ketu degen sóz - kompiuter ýi­renu siyaqty emes. Asfalitte tuyp, tramvay, trolleybusta ós­ken bala túp-túnyq qazaqsha әn salady dep men aita almaymyn. Mysaly, Meyrambek auylda tughan bala. Toqtar kәdimgi Semeyding bir auylynda qozy-laq quyp, at jalynda ósken bala. Ol ekeuining qay-qaysysyna bol­syn әndi men ýirettim dep aita almay­myn. Búl - Qúday bergen qasiyet, daryn. Men jay ghana «әi, balam, olay jýrme, bylay jýr, anaday әn aitpa, mynaday ait» deuim mým­kin, biraq  kýndiz-týni sabaq berip, óit-býit degen - beker nәrse. Meyrambekting ja­nym­­da jýrgenine 30 jyl, Toqtargha 25 jyl boldy, obaly ne kerek, qazir otbasylary bar, bólek túrsa da, óz betterimen ketse de, bir-aq auyz sózime toqtap, shaqyrsam bol­dy, óz tirlikterin tastaydy da keledi. Ol da bolsa ústaz syilaghandyqtary, olardyng qayy­rym­dylyqtary. Halyq ekeuin de mo­yyn­dap, әli kýnge sýiip tyndaydy. Qazir ekeui de óner júldyzy dep men tolyq se­nim­men ai­ta alamyn. Al búl - ýlken baqyt. Ózim olar ýshin sýisinemen.

- Án sózin ózgertip aitu, búzyp oryndau degen tansyq bolmay qaldy, búl - bir. Ekinshiden, әnshile­rimizding arasynda shetelding aty belgili, belgisiz sazgerlerining әnin alyp, soghan qazaqsha sóz jazyp oryn­dau sәnge ainaldy. Osy qan­sha­lyqty keshirimdi jayt? Jalpy, múnday jayttardy auyzdyqtau ýshin qanday jaza qoldanu kerek dep sanaysyz? Sazgersiz, әn  jana­shyrysyz, osy mәsele sizding shym­bayynyzgha batatyn shyghar?

- Meninshe, búl - uaqytsha qúbylys. Qalay bolghanda da dúrys nәrse emes qoy. Tosqauyl qoyylatyn shyghar. Men sizge osy orayda kezinde bolghan bir oqighany aityp bereyin. Sonau 60-jyldary Beken Jama­qaev degen kompozitor aghamyzdyng «Mahab­bat valisi» degen әni shyghyp, sol mezette halyq arasynda keng tanylyp, hiytqa ainal­ghan. Múny eng alghash oryndaghan marqúm Roza Baghlanova apamyz edi. Ándi Mәskeuge deyin alyp bardy. Sol kezderi sheteldik azamattardyng biri әuenin qúlaqqa ilip qalady. Ózderining býkil әlemge taral­gha­ly túrghan kinosyna muzykagha qoldanady. Kýnderding kýninde ol kino Almatygha da je­tedi ghoy. Sonda tyrnaq astynan kir izde­gen әldekimder úrymtal tústy qaghyp alyp, Beken Jamaqaevty sotqa beredi. «Ish­ten shyqqan jau jaman» degen ras, «shetel­ding pәlen degen filiminen úrlap alghan eken» dep, býkil elge Beken aghamyzdy mas­qara­laydy. Aghamyzdyng tasy órge domalap túrghan shaghynda ayaqastynan osynday qyr­syq ayaqtan shalyp, birden ony komsomol qúramynan shygharyp jiberedi, júmystan shygharyp, baspasózde qaralaydy. Sodan ne kerek, kim jaman, Beken jaman, qarabet dep, bes jyl әlgi aghamyz kýiik pen dertke shaldyghyp, aqyr sony dýniyeden bezip ketu­ge sәl-aq qalady ghoy. Alayda «aqqa Qúday jaq» degen, kýnderding kýni әlgi elden bizding Kompozitorlar odaghyna hat keledi. «Keshi­ri­nizder, búl әndi biz, kerisinshe, Beken Jamaqaevtan alyppyz, Roza Baghlanovanyng oryndauynda estip, únap qalghan son, 1962 jyly kinomyzgha qoldanyp edik» degendi oqyghanda, kim jerding qay tesigine kirerin bil­mey, bekerge bir adamdy jazghyryp, son­sha qudalaghandaryna ókinipti de qalyp­ty.

- Agha, osy býginde aqyn men sazgerden bólek, әnning jaryqqa shyghuyna tikeley jauapty, soghan kәdimgidey óz ýlesin qosyp, qúlpyr­typ jiberetin aranjirovkashy dey­tin de túlgha bar. Avtor men oryn­dau­shy arasyndaghy dәneker desek te bolady. Biraq sol aranjirov­kashylardyng qoghamda eshqanday sta­tusy joq eken. Jәne de búl olardy jay qaldyrmaytyn mәselege aina­lyp kele jatsa kerek. Osy rette, siz ne der ediniz, bәlkim, aranjirov­kashylargha arnayy status berilu kerek shyghar?

- Búl ózi - óte bir nәzik, naqty bir kesi­min aitu qiyn súraq. Aranjirovkashylar   mening de talay әnimdi óndedi. Olardy ón­deushi dep kórsettik, gonoraryn tóledik. Búl bir ret tólenetin gonorar. Al endi men ol әn ýshin qansha ret oryndalsa, sonsha ret gonorar alugha qúqylymyn. Sebebi avtor­myn ghoy. Mәsele avtorlyq qúqyq degenge kelip tirkeledi ghoy. Sondyqtan, meninshe, bir rettik gonorarmen olar qanaghat etuge tiyis, aranjirovkashylarda basqa qanday sta­tus boluy mýmkin? Ózderi enbegi ýshin aqy alyp otyr, tegin istep, kýiip qalyp ja­t­­qan joq. Eger soghan mise tútpay, kýnderding kýni aranjirovkashylar avtorlyq ýleske jarmassa, onda naghyz shataq sonda shygha­tyn siyaqty. Anyq masqara sonda bolady dey beriniz.

- Avtorlyq qúqyqty aiqyndap beretin qúzyrly oryndar dúrys júmys istep otyr ma, kóniliniz tola ma?

- Qazir ózi avtorlyq qúqyq jónindegi qoghamdar kóbeyip ketti. Qydyrәli Bolmanov bauyrymyz, Lәilә Súltanqyzy degen qa­ryn­dasymyz da osy salada júmys atqaryp jýr. Biz sol bayaghy Maral Ysqaqbay bas­qaratyn avtorlar qauymdastyghyndamyz. Kezinde búl avtorlyq qúqyq degen mәsele ayaq astynda qalyp, әnimizge eshtene aiyryp ala almasaq, shýkir, qazir dúrys jolgha qoyyldy da, kәdimgidey tabys týsirip jýr. Mening esepshotyma zandy týrde týsip oty­rady. Retteldi dep aita alamyn. Al bayaghyda әnimizding sayda sany, qúmda izi ghana qalyp, әnimizding qayda oryndalyp, qayda qalyp jatqanyn bilmeytin de kezder boldy. Bәlkim, búghan әlgindey avtorlyq qúqyqpen ainalysatyn qoghamdardyng kóbeyip, ózara bәsekelestikting tuuy da yqpal etip otyrghan shyghar. Qayta kóp әnimdi ózim kezinde tirket­pey, mәn bermey jýre bergenmin. Minezim sonday, bir nәrsening sonyna týsip, tyqaq­tap, payda izdep jýretin adamdar qatarynan emespin.

- Býginde óziniz basqaryp otyr­ghan «Qazaqkonserttin» ekonomiy­ka­lyq, әleumettik, shygharmashylyq әleueti jayyna da kóshsek... Osynau qasiyetti qara shanyraghymyzdyng biri zaman kóshine qanshalyqty ilese alyp otyr?

-  Men búl oryngha 2003 jyly keldim. Sodan birden kadr mәselesin qolgha aldym. Zeynet jasyndaghy kisilerdi shygharyp salyp, jastardy kóbirek tartugha tyrystym. «MuzArt» qúrylghany kóp  bolma­ghan, so­lar­dy, «Jiger» tobyn t.b jalyndy jastar­dyng arqasynda újymnyng abyroyy da asqaqtap, júmysy da jýrdi. Roza Baghla­nova apamyz óle-ólgenshe sahnadan týsken joq. Onday kisilerge meylinshe jaghday jasadyq. Jastardyng da imidjimen, stiyli­men, repertuarymen júmys istedik. Anany jasadyq, bylay ettik demeyin, bәrin halyq ózi kórip otyr ghoy. Kýni býgin «Mening Qazaq­stanym» poyyzymen el aralap kelip otyr­myz. Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghyna oray jasaqtalghan búl qúramanyng 50 payyzy - «Qazaqkonserttin» mýsheleri. Qazir biz sah­na­da jandy dauysta aitugha den qoyyp, qada­ghalap jatyrmyz. Konsertterde fono­gram­mamen aitugha men rúqsat bermeymin.

Avtor: Mәriyam Ábsattar

http://www.alashainasy.kz/person/28061/

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435