Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3131 0 pikir 10 Qazan, 2011 saghat 05:48

Ayagýl MANTAEVA. Mәdeny ekspansiya alanynda – qazaq kinosy

Jahandanu ghasyrynda biz «ruhany ashtyghymyzdyn» ornyn últttyq filimmen, toltyrugha tiyis edik.  Býginde kórkem shygharma oqymaytyn oqyrmannyng yqylasy «kók jәshikke» auyp ketken. Olar kitap oqugha ynta tanytpasa da, kino kóruge uaqyt tabady. Batystyng erotikalyq, atys-shabys, qantógis filimderinen sharshaghan qazaqty últtyq kinomyz qútqarugha tiyis edi.  Biraq... qoghamda  «Qazaqfilim» týsirip jatqan filimderge qatysty dau-damay kóp. «Jas qazaqtyn» konferensiyasynda bas qosqan kinomamandar býgingi qazaq kinosy turaly oy órbitti. 

Jas qazaq: Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda kino salasyna kónil bólinbegeni ras. Sol uaqytta rejisserler «kino týsireyik desek, aqsha joq» dep qynjylatyn. Songhy jyldary memleket tarapynan kinogha degen betbúrys bayqalady. Biraq, baspasóz betterinde hattary jariyalanyp jatqan  kórermenderding pikirinshe, kórkem qúbylysqa ainalghan kino joq. Nege?

Rýstem Ábdirashev: Sol bir qiyn kezde de jankeshti rejisserler kino týsirdi. Jaqsy kinokartinalar jaryq kórdi. «Kórkemdik qúbylysqa ainalghan filim joq» degen pikirmen mýldem kelispeymin.

Jahandanu ghasyrynda biz «ruhany ashtyghymyzdyn» ornyn últttyq filimmen, toltyrugha tiyis edik.  Býginde kórkem shygharma oqymaytyn oqyrmannyng yqylasy «kók jәshikke» auyp ketken. Olar kitap oqugha ynta tanytpasa da, kino kóruge uaqyt tabady. Batystyng erotikalyq, atys-shabys, qantógis filimderinen sharshaghan qazaqty últtyq kinomyz qútqarugha tiyis edi.  Biraq... qoghamda  «Qazaqfilim» týsirip jatqan filimderge qatysty dau-damay kóp. «Jas qazaqtyn» konferensiyasynda bas qosqan kinomamandar býgingi qazaq kinosy turaly oy órbitti. 

Jas qazaq: Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda kino salasyna kónil bólinbegeni ras. Sol uaqytta rejisserler «kino týsireyik desek, aqsha joq» dep qynjylatyn. Songhy jyldary memleket tarapynan kinogha degen betbúrys bayqalady. Biraq, baspasóz betterinde hattary jariyalanyp jatqan  kórermenderding pikirinshe, kórkem qúbylysqa ainalghan kino joq. Nege?

Rýstem Ábdirashev: Sol bir qiyn kezde de jankeshti rejisserler kino týsirdi. Jaqsy kinokartinalar jaryq kórdi. «Kórkemdik qúbylysqa ainalghan filim joq» degen pikirmen mýldem kelispeymin.

Satybaldy Narymbetov: Qúbylysqa ainalghan qazaq kinosy joq?.. Osy pikirdi aitatyn kórermen qay últtyn, qay rejisserding kinosyn «qúbylys» dep baghalaydy eken? Jyl sayyn halyqaralyq kinofestivaliderge kem degende, eki filimimiz qatysyp, jýldeli oryn alady. Mening kózqarasymsha, dýniyejýzinde qazaq kinosyna degen yntyzarlyq bar. Búryn әlem qazaq kinosy týgili, Qazaqstandy bilmeytin. Halyqaralyq kinofestivalide top jaryp, jýldeli oryn alyp jatqan filimderimiz az emes. Serik Apyrymov, Dәrejan Ómirbaev, Ardaq Ámirqúlov, t.b. rejisserlerding filimi talay halyqaralyq kinofestivalige qatysyp, qorjynyn toltyryp qaytty. Jәnibek Jetiruovtyng «Dýniyejaryghy»  on beske juyq kinofestivalide jýldeli oryndy iyelendi. Ókinishke qaray, olardyng jýlde alghan filimi elimizde keninen kórsetilmedi. Sebebi, sol bayaghy kinoprokat mәselesi.

Rýstem Ábdirashev: Ekonomikalyq daghdarys kezinde fabrikalar men zauyt­tar birinen song biri jabylyp jatty. Qazaqstan әlemdik naryqqa ónimderin shyghara almay jatqan kezde rejisserlerimiz halyqaralyq kinofestivaliderge qatysyp, qanjyghasy maylanyp keletin. Qúbylysqa ainalghan qazaq kinosy dýniyejýzine tarap jatyr.  Ókinishke qaray, elimizde qazaq kinosynyng jetistigin eshkimning kórgisi de, bilgisi de kelmeydi.

Didar Amantay: «Qazaqfilim» kóp janrly kinoóndirisin qoldap otyr. Onyng ishinde avtorlyq kinodan bastap, janrlyq kinonyng týr-týrin qamtuda. Kórkem filimge ghana emes, animasiyalyq jәne derekti filimderge de basa nazar audaryp otyrmyz. 2008 jylgha deyingi Qazaqstan kinoindustriyasynyng jaghdayyn bilesiz be? Qazaqstan kino prokatynyng jetpis payyzy gollivudtyq jәne batystyq filimder menshiktegen, al jiyrma bes payyzy Resey filimderining ýlesinde bolatyn. Sonda qalghan bes payyzy ghana qazaq kinosynyng ýlesine tiyetin. 2010 jyly Qazaqstan kino prokatynyng on payyzynan astamyn iyelendik. Aynalasy eki-ýsh jyldyng ishinde osynday kórsetkishti iyelenuimiz, meninshe, jaqsylyqtyng nyshany. Songhy ýsh-tórt jyldyng kóleminde «Qazaqfilim» ýlken jobalardy qolgha aldy.
Ankara kinofestivalinde ózbekting rejisserlerimen pikirlestim. Olar «qazaq kinosynyng kórkemdik sapasy óte joghary» dep maqtap jatty. Myna otyrghan Rýstem Ábdirashevtyng «Balalyq shaghymnyng aspany» filimining kórkemdik dengeyin joghary baghalaymyn. Biyl «Qazaqfilim» kórermenge úsynghan  tórt kinokartina da kórermendi beytarap qaldyrmady. Aqan Sataevtyng «Baskeseri» kassalyq filim boldy. Slәmbek Tәuekelding «Jerúiyghy»  - qazaqtyng taghdyryn kórsetken filim. Búl filimde basty róldi Bolat Ábdilmanov somdady. Jana filimderding ishindegi eng ýzdik er adam beynesin Bolat jasady. Mine, «qúbylys» aldynda otyr.

Bolat Ábdilmanov: Qoghamda osydan  on bes-jiyrma jyl búryn «qazaq kinosy joq» degen pikir qalyptasty. Sol kózqaras әli ózgergen joq. Keybireu­ler, tipti kinoteatrda jýrip jatqan qazaq kinosyn kórmey-aq, sol filim turaly pikir aitady. Qyzyq. Kino - ýnemi qozghalystaghy óner. Ol damidy, toqyraydy... qúldyraydy, qayta damidy... Býgingi kórermen tamsanyp kóretin, qúbylys retinde baghalaghan eski filimning ózin kezinde synap, joqqa shygharghan.   
Jas qazaq: Sonda «Kelin» men «Mahabbat tәlkegi» «qúbylys» pa? «Bolmysty jalanashtaghan» kinogha qarsy qazaqtyng últtyq filimge susaghany bayqalady. Últtyq filim týsiruge ne kedergi?

Didar Amantay: Rýstem Ábdirashevtyng týsirgen kinokartinalaryn «últtyq filim emes» dep kim aitady? Slәmbek Tәuekelding «Jerúiyghyn» «últtyq filim emes» dep kim aitady?

Jas qazaq: Qazaq kinosy óz kórermenine jete bermeytin sekildi. Rejisserler osydan jiyrma jyl búryn «kinoteatr qazaq kinosyn kórsetpeydi, kórsetuge qyruar qarjy súraydy» deushi edi.  Áli sol әngime. Qazaq elinde, óz jerimizde ómir sýrip otyryp, nege búl mәseleni sheshe almaymyz? Álde, kinogerlerding auyzbirshiligi, bolmasa, ruhy әlsiz be?

Didar Amantay: 2009 jyldan bastap  «Qazaqfilim» týsirgen filimder  kinoteatrdan da, telearnadan da kórsetile bastady. Rýstemning «Balalyq shaghymnyng aspany» filimining túsaukeseri Astana men Almatyda boldy. Astanadaghy túsaukeserine Elbasy kelip, kórdi. «Balalyq shaghymnyng aspany», «Jerúiyq», «Baskeseri» lentasy oblys, audan ortalyqtaryndaghy kinoteatrda kórsetildi.

Rýstem Ábdirashev: Men tek qana kino týsirumen ainalysam. Kinomdy prokatqa shygharu - mening sharuam emes. Birde prokatshylarmen kezdesu ótti. Sonda bir әiel: «Qazaq tilinde qazaqtyng kinosy jýrip jatsa, eshkim kelmeydi. Qazaqtyng kinosyn kórsetuding qajeti qansha?» - dedi. Osynday sózderdi estigende ashu-yzang keledi. Elimizdegi qazaq tilining qoldanu ayasyn óziniz de bilesiz ghoy. Qazaqstandaghy prokat mәselesimen ainalysyp jýrgen adamdargha qazaqtyng kinosy kerek emes. Olardyng arasynda qazaqtyng tilin, qazaqtyng kinosyn qorghaytyn adam joq. Basqa últtyng adamy qazaqtyng tili men kinosyn qaytsin? Shynynda da, kinoteatrgha últtyq kinony izdep baratyn kórermen kóp emes. Halqymyzdyng sany az jәne qazaq tilin bilmeytin qazaq qanshama?! Qazaq kinosy kóbinese, payda tappaq týgili, ketken shyghynyn da jaba almaydy. Songhy jyldary bir-eki rejisser ghana shyghynyn jabugha kýsh saldy. Kәmpiyt, susabyndy jarnama­laghan sekildi qazaq kinosyna da piar jasau qajet. Oghan arnayy qarjy bólu kerek. Týkke túrmaytyn filim prokattan әjeptәuir payda tauyp jatsa, әste tanghalugha bolmaydy. Sebebi, olar jarnamasyn jaqsy jasaydy. Gollivud filim­ining bәri shedevr emes. Olar kino týsirudi qolgha alghannan bastap, jarnamasyn jasaugha kirisedi. Tehnologiyasy búrynnan qalyptasqan. Eger mening filimim halyqqa jetpey jatsa, búl mәselede meni kinәlay almaysyz.

Jas qazaq: Ana dýniyege әkelgen balasyn «men tuaryn tudym, endi sender asyrap-baghyndar», - dep kórshisine bere salmaydy. (Balasyn tastap ketetin tasjýrek әielderdi aitpaghanda) Sizder kinonyzdyng kórsetiluin  tiyisti oryndardan talap etuge tiyissizder ghoy?

Satybaldy Narymbetov: Prokat jýiesi basqa mәsele. Sen әngimelerindi  jazdyn, kitabyndy shyghardyn, ony ózing satyp jýrmeysing ghoy. Álde, satasyng ba? Búl mәselemen sening kitabyndy shygharghan baspa ainalysady. Biz, rejisserler prokat mәselesimen ainalyspaymyz.

Rýstem Ábdirashev: Kenestik kezende prokat jayy sonshalyqty týiindi mәsele emes edi. Sebebi, prokatpen ainalysatyn úiym bolatyn. Oghan budjetten arnayy qarjy bólinetin. Endi-endi esimizdi jiyp, barymyz ben joghymyzdy týgendey bastadyq. Býginde «Qazaqfilim» prokat mәselesin de ózining moynyna aldy. Kinostudiya filim týsire me, әlde prokatpen ainalysa ma? Mening jeke kózqarasym boyynsha, prokat mәselesin týbegeyli sheshuge kýsh-quaty jete qoymaydy. Memleket tarapynan últtyq prokatty úiymdastyru kerek. Búghan Mәdeniyet ministrligi úiytqy boluy tiyis. Onyng atauyn «Euraziya» dey me, әlde «Bәiterek» dey me, bilmeymin, últtyq kinonyng prokatymen ainalysatyn úiym boluy kerek.
Býginde kinoteatrdyng bәri - jekemenshik. Eger zertteseniz, alpys-jetpis payyz aksiyasy amerikalyqtardyng ýlesinde bolyp shyghady. Qazaq rejisserining filimi kórsetilse, satylghan biyletten týsken paydanyng jartysyn, tipti qyryq payyzyn ghana aluy mýmkin. Últtyq prokat úiymyn qúrmay, búl mәsele sheshilmeydi. Sebebi, әldekimderge kiriptarmyz. Ózining dýkeni bolmaghan jan bireuding dýkenine ónimin aparyp, «satyp bershi» dese, dýkenshi qalay qabyldaydy? Mine, bizding jayymyz da osynday.
Daghdarys Resey kinosyna keri әserin tiygizbey qoymady. Orystar da kinosyna ketken shyghynnyng jiyrma payyzyn da qaytara almay, aitysyp-tartysyp jatyr. Olar da kinoteatr arqyly orys kinosyn kórermenge jetkize almay otyr. Sebebi, Gollivud filimderining artynda túrghan kýsh Resey prokatyn satyp alghan. Sonyng ishinde bizding Qazaqstan da bar. Olargha qarsy túru ýshin kóp qarajat kerek. Búl da bir «ruhany soghys oiyny» ghoy. Búl qaterli oiyngha qarsy «Qazaqfilim» júmys jasap jatyr, qúdaygha shýkir.

Satybaldy Narymbetov: Kenes ýkimetimen birge kinoprokat pen kinostudiyanyng odaghy da «óldi». Qazir «Qazaqfilim» AQ-nyng preziydenti Ermek Amanshaev kinoprokatty qayta jandandyryp jatyr. Býginde qazaq kinosy kinoteatrgha «tәueldi». Kinoteatrgha býgin baryp, afishalaryn kórshi, qazaq kinosy joq. Jana filimderimiz kinoteatrda býgin jýredi, erteng jýredi, al arghy kýni kórsetpeydi. Sebebin súrasan, «kórermen kelmeydi» deydi. Jay aita salghan sóz. Shyn mәninde, kinoteatrdyng qojayyny qazaq kinosyn kórsetuge ynta tanytpaydy. Gollivudta býgin premierasy ótken filim bir jetiden song Almaty kinoteatrynda jýredi. Gollivudtyng dýniyejýzining barlyq memleketinde shtaby bar. Solar jýieli týrde Gollivud filimin nasihattaumen ainalysady.

Bolat Ábdilmanov: Kinoteatrdy satyp alghan adamdardyng maqsaty ne? Aqsha tabu, bang. Meninshe, kinoteatrdyng bәri qaytadan memleket iyeligine kóshui kerek. Sonda budjetten qarjy bólinip, týsirilgen filimning kórsetiluine de ýkimetting ózi demeushi bolyp, kinoteatrda jýrer edi.

Jas qazaq: Fransiya men Koreyada shetel filimin kórsetkeni ýshin telearna men  kinoteatr qyruar salyq tóleydi. Olar ózderining kinosyn nasihattaydy. Birinshiden, últjandylyq, últtyq kinogha degen sýiispen­shilik, últ rejisserine degen qúrmet. Ekinshiden, kinogha ketken shyghyndy jauyp, payda tabu. Ýshinshiden, últtyq kinosyn әlemdik dengeyge kóteru.

Rýstem Ábdirashev: Dúrys aitasyz. Bizding elimizde, Reseyde  amerika­lyqtar kinosyn kórsetip, shash etekten paydagha kenelip jatyr. Al, Fransiyada kerisinshe, olardyng filimi fransuz kinosynyng damuyna «qyzmet» etip jatyr. Amerikan­dyq rejisserding kinosynan týsken qarjynyng elu payyzy  avtorgha berilse, qyryq payyzy  fransuz kinosynyng damuyna júmsalady. Bizding elde shetel filimderine satylatyn biylet qúny myng tenge túrsa, onyng tórt jýz tengesi qazaq kinosynyng damuyna júmsaluy kerek. Biz oblys ortalyqtarynan, audandar men eldi mekenderden kinoteatr ashugha tiyispiz. Sonda ghana qazaq kinosynyng kórermenge jetuine jol ashylady.

Satybaldy Narymbetov: Fransiya, Koreya, Qytay jәne Ýndistan últtyq filimderine kvota bóledi. Fransuz rejisseri telearnadan Amerikanyng filimi kórsetilip jatsa, qol shapalaqtaydy.  Sebebi, shetel filimderinen  fransuzdyng últtyq kinosyn damytugha ýlken tabys týsedi. Jyl sayyn 250 million dollar payda tabady eken. Bizding elimizdegi kinoteatrlar, meyli jekemenshik bola bersin, biraq fransuz biyligi sekildi bizding biylik te talap qoiyy kerek. Kinoteatr basshylaryna «Siz Qazaqstannyng azamaty bolsanyz, últtyn, últ kinosynyng janashyry bolynyz, kinoteatrda kórsetiletin әrbir shetel filiminen týsken tabystyng mynansha payyzyn qazaq kinosyna audaruynyz kerek»,  - dep búl mәseleni sheshuge tiyis. Telearnalar rejisserge kók tiyn da tólemeydi. «Qazaqfilim» telearnalargha kinosyn, tipti tegin berip jatyr dep te aitugha bolady...

Jas qazaq: Otandyq telearnalar shetelding filimderin satyp alady ghoy?..
Satybaldy Narymbetov: IYә, satyp alady. Týrikting de, kәristing de serialyn satyp alyp jatyr. Qúryghanda, shetelding eng arzangha satyp alghan kinosynyng aqshasyn qazaq kinosyna berse eken. Atty baptap, jaratyp, ony bәigege qospasan, ne isteysin? Soyyp jeysin, bolmasa, satasyn. Kórermen «qazaq rejisseri kinosyn shetelde ótetin kinofestivalige qatysu ýshin týsiredi», - degen pikir aitady. Filimindi kinoteatr, telearna jýieli týrde kórsetpese, olar halyqaralyq kinofestivalige qatyspaghanda, ne isteydi?!

Bolat Ábdilmanov: Últtyq filimderdi kinoteatrlar men telearnalarda jii kórsetip, jýieli týrde nasihattau kerek. Otandyq telearna qazaq kinosyn kórermen qalyng úiqyda jatqanda kórsetedi. Ótkende auylgha bardym. Auyl túrghyn­darymen qazaq kinosy turaly pikirlestim. Olar da telearnada qazaq kinosy­nyng kórsetilu uaqytyna renishin bildirdi. Mal baghyp, egin egip, jan baqqan auyl túrghyndarynyng kópshiligi týngi onda úiyqtaydy.

Jas qazaq: Bizding elimizde jyl sayyn túraqty týrde «Euraziya» jәne «Shәken júldyzdary» atty eki kinofestivali  ótedi. «Euraziya» kinofestiy­valining mәrtebesin asqaqtatu maqsatynda arysy Amerikadan, berisi Reseyden kinojúldyzdar shaqyramyz. «Shәken júldyzdary» kinofestivaline shaqyrylatyn qonaqtar da osal emes. Búl kinofestivalider qazaq kinosynyng tanyluyna, damuyna qanshalyqty ýles qosyp jatyr? Álde, aqshany ondy-soldy shashu ma? Jalpy, útqanymyz ben útylghanymyzdyng arasalmaghy qanday?

Rýstem Ábdirashev: Bizge búl eki kinofestivali de qajet. Siz aitqanday, «aqshany ondy-soldy shashyp» jatqanymyz joq. Kinofestivalide kórsetiletin filimderdi telearnadan kóre almauyng mýmkin. «Euraziya» kinofestivaline qanshama últtyng kinosy qatysty. Mysaly, Rumyniya men Iran kinosynan búl elderding bet-beynesin ghana emes, býgingi jaghdayyn kórdik. Kino degenimiz - iydeologiya. Elimizde ótip jatqan kinofestivaliding jas rejisserge, Óner akademiyasynda bilim alyp jatqan bolashaq kinogerlerge bereri kóp. Býgingi jas rejisser­ding bir kemshiligi: olar Batys rejisserine elikteydi. Olar ýshin naghyz kino degenimiz - Gollivudtyng filimderi. Shyn mәninde, Gollivud rejisserleri eng birinshi kezekte óner jasaudy emes, aqsha tabudy kózdeydi. Olar «mening filimim halyqty ruhany túrghyda bayyta ma?» degen saualgha bas qatyrmaydy. Qyrghyzstannyng býgingi jaghdayy bәrimizge belgili. Qansha qiyn bolsa da, rejisserleri kino týsirip, izdenip jatyr. Olar da kóshten qalghysy joq. Festivalige әkelgen filimderi tәp-tәuir. Qalay desek te, qazaq ýkimeti jas rejisserding kino týsiruine qoldau jasap jatyr. Jastargha renishim: olar osy mýmkindikti dúrys paydalana almauda.

Bolat Ábdilmanov: Tәuelsiz  Qazaqstan ýshin eki kinofestivali artyq emes. Elimizde ótip jatqan kinofestiy­vali­der qazaq kinosynyng tanyluyna, qajet deseniz, damuyna tiygizetin әserin joqqa shygharugha bolmaydy. Óz basym, әrbir qazaq kinosynan últtyng bolmysyn, ruhyn izdeymin. Sol sekildi  elimizde ótetin kez kelgen festivaliden últtyq naqyshty izdeymin. Kinofestivalidi úiymdastyrushylar osy jaghyn eskerse, núr ýstine núr bolar edi.

Didar Amantay: Qoyyp otyrghan saualynyzdyng ózi qyzyq. Elimizde jyl sayyn qanshama mýshәira, qanshama aitys ótedi. Sizdinshe, olar ne ýshin ótedi? Mýshәiranyng sany kóp emes pe? Sizding logikanyz boyynsha, onda mýshәirany da qysqartayyq.
Jas qazaq: Meninshe, qazaq aqyndary arasynda ótkizilip jatqan mýshәira men halyqaralyq dengeyde ótkizilip jatqan kinofestivalidi salystyrugha bolmaydy. Kinofestivalidi ótkizuge júmsalyp jatqan qarjynyng mýshәira ótkizuge bes payyzy ghana júmsalady.

Didar Amantay: Ony kim eseptedi? Esepti qaydan aldynyz? Jylyna bәlenbay mashina minetin aqyndarymyz bar. Sol ne, jaman ba? Jaqsy emes pe! Qazaqtyng akteri de, aqyny da bay bolsyn. Kinomen ainalystyn  ba, oghan qyruar qarjy júmsaugha dayyn bolugha tiyissin. Kino týsiruge, ony nasihattaugha aqsha shygharghymyz kelmese, onda kino týsirudi toqtatayyq.

Jas qazaq: Ónerde ýisiz-kýisiz, pәterden-pәterge kóship,  qanshama jastar jýr. Búl eki kinofestivaliding qazaqqa, qazaq kinosyna bereri bolsa, әriyne, biz quanamyz. Al eger útqanymyzdan útylghanymyz kóp bolsa, halyqtyng aqshasyn ondy-soldy shashpay, talantty jastargha shәkirtaqy taghayyndau kerek. (Áleumettik mәsele sharshatqan jastan ne talap etuge bolady? Eshtene). Olar jaqsy filim týsirip jatsa, qazaq kinosynyng damyghany sol emes pe?! Bedeldi  halyqaralyq kinofestivalige  qatysyp, jýldeli oryn alyp jatsa, qazaq kinosynyng tanylghany sol emes pe?! Endi siz mening saualyma jauap berinizshi. «Euraziyagha» shaqyrylghan shetel júldyzdaryna qansha kólemde qalamaqy tóleysizder?

Didar Amantay: Sizding logikanyz boyynsha bylay, múqiyat tyndanyz. Aytysqa, mýshәiragha jyl sayyn, ay sayyn qyruar aqsha shashqansha, qymbat kólik taratqansha, qanshama aqyn-jazushymyz, últtyq jornalshymyz ýisiz-kýisiz jýr, odan da sol qarajatqa olargha pәter alyp bermeymiz be?! Odan da sol qarajattan últqa janashyr studentterge shәkirtaqy taghayyndamaymyz ba?! Shynymen, ghimaratty jaldaugha ketken, aitysty úiymdastyrugha ketken, jalpy, mýshәiragha bólingen qarajatty jastargha bólip, olargha bir-bir ýy әpereyik. Sonda, aitshy, osynday logika bola ma?   
Jalpy, «Qazaqstanda kóp kinofestivali ótkizu qajet pe?», - degen sózdi qúlaghymyz jii shalyp qalady. Búl pikirdi aitudyng ózin - qazaq kinogerine, qazaq kinosyna jasaghan qiyanat dep esepteymin. Tipti qylmyspen para-par. Qazaqstanda ótetin kinofestivalide jekemenshik kinostudiyalardyng enbegi kórinedi. Olar ózderi aqsha tauyp, qaryzgha batyp, kino týsiredi. «Shәken júldyzdary» kinofestivalinde jekemenshik studiyasynyng «Ment» atty filimi oryn aldy. «Qazaqfilim» óz tarapynan búl kinostudiyagha syilyq jasady. Olar keler jyly «Qazaqfilimde» qysqametrajdy kino týsiredi. Qazaq kinosy eng birinshi Qazaqstanda ótetin kinofestivalide kórinedi. Sodan song jýldeli oryn alghan filimder súryptalyp, halyqaralyq kinofestivalige joldama alady. Shetelden kelgen kinoger qazaq rejisserlerin óz elinde ótetin kinofestivaliderge shaqyrady. Búl jetistik pe? Jetistik. Qysqasy, «Euraziya» men «Shәken júldyzdary» qazaq kinosynyng jolyn ashady.

Rýstem Ábdirashev: Búl kinofestivalider belgili bir dәrejede qazaq kinosyn nasihattap jatyr. Qazaqstannyng imidji әlemde múnayy arqyly emes, kinosy men әdebiyeti arqyly kóteriledi.

Satybaldy Narymbetov: Qúdaygha shýkir, býginde qazaq kinosyna kórermen bet búra bastady. Qazir Almaty men Astanada, oblys ortalyqtarynda jeke kinostudiyalar ashylyp jatyr. Bәseke ýshin jekemenshik kinostudiyalar da kerek. Ókinishke qaray, kórermen «Qazaqfilim» men jekemenshik studiyalardyng týsirgen kinosyn shatastyryp jatady. Sondyqtan, BAQ-ta jana filim turaly maqala jazylsa, kinokartinanyng qay kinostudiyanyng ónimi ekeni jazyluy tiyis.

Didar Amantay: Ókinishke qaray, kinoteatrda jýretin aqyly filimge qazaq kórermeni aghylyp barmaydy. Jana filimning túsaukeserinde zaldyng kórermenge tolatyny ras. Al qaltasynan aqsha tólep, qazaq kinosyna janashyrlyq tanytyp, kino kóruge siyrek barady. Distribiutorlar shetel filimin qazaqshagha audarmay, orys tilinde kórsete beruge keyde ózimiz «sep» bolamyz. Ókinishti.

Bolat Ábdilmanov: Didar, sening búl pikirinmen kelispeymin. Almaty oblysyn aralap, «Jerúiyqty» kórsettik. Sonda jergilikti halyq «Bizge filimning qazaqsha núsqasyn kórsetinder», - dep talap qoydy. Sosyn, tek qana qazaqsha kórsettik.  Sonda qazaq tilinde kórsetilgen «Jerúiyqty» edende otyryp, orys ta, kәris te kórdi. Kinoteatrgha baratyn kórermenning deni - 17-22-degi jastar. Otyzdan asqandardyng kóbi kinony teledidardan kórgendi tiyimdi sanaydy.

Didar Amantay: Ras, tegin kóruge, túsaukeserde kóruge tayly-tayaghymyz qalmay týgel baramyz. Biraq, ertenine, qazaq kinosy prokatqa shyqqanda, kinoteatr bos túrady nemese keyde seansta ýsh-tórt adam otyrady. Men «Jas qazaq» oqyrmanyn qazaq kinosyn kóruge shaqyramyn.

Dóngelek ýsteldi jýrgizgen
Ayagýl MANTAEVA

http://jasqazaq.kz/post/m%D3%99deni-ekspansiya-ala%D2%A3ynda-%E2%80%93-%D2%9Baza%D2%9B-kinosy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437