Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dat 4108 41 pikir 28 Nauryz, 2020 saghat 10:33

Memorgandardy 25 payyzgha qysqartudy býginnen bastau kerek

Koronavirus saldarynan elimizde qalyptasqan qazirgi daghdarystyng betalysy úzaqqa sozylatyn týri bar. Osyghan baylanysty barshany ýnemshildikke shaqyryp, Respublikalyq qor qúru turaly Elbasynyng ýndeuin qogham әrqily qabyldap jatyr. Biznesi myghym qaltalylar qoldau kórsetse, qaltasy tesik júrttyng birazy qarsylyq bildirude. Áriyne, múnday nәzik mәselede sheshim qabyldau әrkimning óz qalauyndaghy nәrse. Eng bastysy, tótennen kelgen zaualdy birleskende ghana jenetinimiz aiqyn bop qaldy.

Osy orayda, memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng preziydenttik jastar kadrlyq rezervimen ótken kezdesude sóilegen sózi oigha oralady.

«Osy jyldan bastap memlekettik qyzmetkerlerding sany birtindep qysqarady. Ýnemdelgen aqsha olardan góri paydalyraq qyzmetkerlerdi materialdyq yntalandyrugha júmsalady», - degen bolatyn Preziydent. Mine, әngimeni osydan bastauymyz kerek.

Birinshi. Býgingidey el basyna kýn tughan syndarly kezende, shekten asa úlghayyp ketken memlekettik basqaru apparatyn qysqartudy búdan arygha soza beruding esh qisyny joq. Belgilengen júmysty dәl qazirden bastap qolgha alghanymyz jón.

Mәjilis deputaty Azat Peruashev osydan bes jylday búryn: «Qazaqstan ekonomikasynda júmys isteytinderding 21 payyzy – sheneunikter nemese últtyq kompaniyalardyng menedjerleri eken. Bizding elimizde sheneunikter sany basqa memlekettermen salystyrghanda óte kóp. Mәselen, Amerikada – 14%, Avstriyada – 10%. Al, 128 million halqy bar Japoniyada nebәri 9 myng ghana sheneunik bar. Bizde 18 million halyqqa – 100 myng sheneunik!», - depti («Jas qazaq» gazeti, 15.07.2015 j.).

IYә, odan beri de eshtene ózgere qoymady, bastyq bolghysy keletinderding qatary azayghan emes. Japoniyada bir sheneunikke 14 myn adamnan kelse, bizde bir sheneunikke – 180 adamnan keledi. Statistika boyynsha, elimizdegi budjettik mekemelerde 275 myn qyzmetker, basqaru salalarynda 92 240 sheneunik júmys isteydi.

Ýkimet josparynda qysqartugha týsetinderding qataryn 2024 jylgha qaray 25 payyzgha jetkizu kózdelipti. Dúrys-aq! Alayda, memleket mýddesi túrghysynan oilasaq, qoghamgha paydasy joq qyzmetkerlerdi bes jyl boyy asyraudyng ne qajeti bar? Aghylshyn sayasatkeri Edmund Berk «Biylik kóp bolghan sayyn, onyng tәbetin qanaghattandyru qaupi de kóbeye týsedi» degen eken. Endeshe, ministrlik pen әkimdikterdegi, últtyq kompaniyalardaghy kódedey kóp orynbasarlardy, «baryp-kel, shauyp kelmen» otyrghan myndaghan kenesshi, hatshy, kómekshi, ofiys-menedjerlerden dәl býgin arylsaq, ortamyz oisyrap qalmasy anyq. Olardy qayta mamandyq dayarlau kursynan ótkizip, «Núrly jer» baghdarlamasy boyynsha qúrylysshy, dәnekerleushi, jýrgizushi, kirpish qalaushy siyaqty adam kýshi jetispeytin salalargha jibersek, әldeqayda tiyimdirek is bolar edi.

Adamzat tarihynda memlekettik apparatty 25 payyzgha qysqartu oqighasy 1985 jyly Angliyada jýrgizilgen eken. Biylikting jogharghy eshelonynan 19%, orta buynnan 7,2%, tómengi buynnan 10,4% memlekettik qyzmetkerler ornynan bosatylyp, әleumettik-túrmystyq salalargha jiberilgen. Ýnemdelgen qarjy eldi sifrlandyru maqsatyna júmsalghan. Europa elderi Tórtinshi industriyaldyq revolusiya ayasynda basqarudyng osynday jana standarttaryn engizip jatqan kezde, bizding әli kýnge kenestik jýiening sarqyndysyna batyp otyrghanymyz, aitugha úyat!

Men zang uniyversiytetining aspiranturasynda jýrgende, Daniya memleketining basqaru qúrylymyn birshama zerttegen edim. Monorhiyalyq el sanalatyn, biraq demokratiyalyq qúndylyqtardy erekshe pir tútatyn kishkentay Daniyada memlekettik organdardaghy basshy túlghalar óte az. Bastyqtardy qarapayym júrt izdemeydi de, qajetsinbeydi. Esesine, memlekettik qúrylymdardyng júmysy óte jaqsy jetildirilgen. Sifrlandyru nәtiyjesinde 14 okrugtik kenes pen 275 munisipaliytet, vedomstvolar ózara ortaq elektrondy jelimen baylanystyrylghan. Árbir azamattyng jeke elektrondy kabiyneti bar, ýiden shyqpay-aq, internet arqyly memlekettik organdarmen tildesip, on minutta sharualaryn bitire alady. Múnday jýie jyl sayyn budjetting 20%-yn ýnemdeuge mýmkindik beredi.

Áriyne, múnday janasha qadamdar bizding elde de qolgha alyna bastaghanyna birshama uaqyt boldy. "Sifrlyq Qazaqstan" memlekettik baghdarlamasynyng "Sifrlyq memleketke kóshu" baghyty halyqqa qyzmet kórsetu funksiyalaryn týrlendirudi maqsat tútady. Bolashaqta birin-biri qaytalaytyn memlekettik qúrylymdar, basy artyq lauazymdar ózinen-ózi joyylatyny anyq. Kómekshi, kenesshi, atqosshy deytinderding esh qajeti bolmay qalady. Basshylar qayda jýrse de, óz mekemesindegi qyzmet aghymyn smartfon arqyly qadaghalap otyrugha mýmkindik alady. Ekinshi jaghynan, búl sifrlandyru biylik organdaryndaghy sybaylas jemqorlyqtyng jolyn kesedi. Adamdar túrmystyq mәselesin sheshu ýshin әkimderdi izdemeytin, qújat jinau ýshin bir oblystan bir oblysqa shapqylamaytyn bolady. Biraq, búl jetistikti halyq bolashaqta emes, býgin kórgisi keletini aqiqat.

Ekinshi. Elde tótenshe jaghdaydyng engiziluine baylanysty Preziydent Qasym-Jomart Toqaev tabysynan aiyrylghan 1,5 millionday adamgha 42 myng tengeden beriletinin aitty. Oryndy shara. Biraq, «tótenshe jaghday» ótkennen keyin, olardyng jaghdayy ne bolmaq? Júmyssyz otyrghan, tabysy tómen otbasylary, eng tómengi zeynataqy alatyndar qaytpek? Osy orayda, koronaviruspen kýreske $15,5 mlrd. qarjy bólgen Týrkiya preziydenti Redjep Erdoghannyng eng tómengi zeynetaqyny túraqty týrde 1500 lirge (105 myng tengege) deyin kótergen әreketi ýlgi bolugha tiyis dep oilaymyz.

Qazirgi uaqytta elimizdegi eng tómengi zeynataqy – 16 839 tenge, eng tómengi kýnkóris dengeyi – 31 183 tenge, eng tómengi jalaqy – 42 500 tenge kóleminde. Azyq-týlik qymbatshylyghy, kommunaldyq tólemder qos ókpeden qysqan kezde, bolmashy qarajatty qay jaghyna jetkizerin bilmey otyrghandargha qalay kómektese alamyz? Onyng kózi – ýnemshildikte!

Mysaly, ótken jyldan beri Qazaqstanda budjet qyzmetkerlerining jalaqysyn 25 payyzgha  kóteru isi jalghasuda. Búl maqsatqa 2019-2021 jyldary qosymsha 980 mlrd. tenge bólinetini habarlanghan bolatyn. Biyl ortasha aylyq jalaqy alghash ret 200 myng tengeden asty. Núr-Súltan qalasynda 308 myng tengege jetti. Búl rette, dәrigerler, múghalimder, balabaqsha tәrbiyeshileri men tehnikalyq júmysshylardyng enbegin layyqty baghalaudy qoldaymyz. Biraq, memlekettik basqaru salasyndaghy qyzmetkerlerding jalaqysyn odan ary kóterudi toqtatyp, ýnemdelgen 980 mlrd. tengeni halyqtyng әlsiz toptaryna bólip berudi qarastyrudy úsynamyz.

Ýnemshildikting ekinshi bir kózi – 1 mln. tengeden (odan da joghary) jalaqy alatyn memlekettik qyzmetkerlerding tәbetin shekteu. Parlamentting eki palatasyndaghy 156 deputat, ministrler, әkimder, komiytet tóraghalary, oblystyq dengeydegi basshylar, «A» korpusynyng memlekettik qyzmetkerleri, Jogharghy Sot jәne aimaqtyq sottardyng sudiyalary, prokurorlar, «Samúryq-Qazyna», «Bәiterek» siyaqty últtyq kompaniyalardyng (enshilesterimen birge) top menedjerlerining enbekaqysyn Núr-Súltandaghy ortasha ailyq dengeyinen asyrmau sharalaryn zandastyru kerek! Jәne olargha qosymsha beriletin bonustyq tólemderdi mýlde toqtatu qajet. Býginde olardyng 70 payyzy ýilerinde qashyqtan júmys isteuge kóshti. Endeshe, ýide otyrghandardyng kýnkórinisine 308 myng tenge artyghymen jetpek.

«Júrtpen kórgen úly toy» deydi qazaq. Búl úsynysty halyq qamyn oilaytyn sanaly deputattarymyz da, el bastaghan lauazymdy sheneunikter de birauyzdan qoldaydy dep senemiz.

Ýshinshi. Uaqyt súranysyna oray, memleketting ortalyq jәne jergilikti biylik organdary jýiesindegi birin-biri qaytalaytyn qúrylymdardy ontaylandyru qajettigi tuyndap otyr. Ásirese, densaulyq saqtau, bilim beru, sport, tabighat qorghau siyaqty salalarda ministrlikter men әkimdikterge qarasty qosarlanghan departamentter, basqarmalar, mamandyq jetildiru instituttary budjetke orasan zor auyrtpalyq týsirip otyraghany jasyryn emes. Olardy qysqartu nemese biriktiru sharalaryn nege qarastyrmasqa?

Kózimmen kórgen bir mysaldy aitayyn. Kezinde Qorshaghan ortany qorghau ministrligine qarasty Almaty qalalyq jәne oblystyq ekologiya departamentinde baspasóz hatshysy bolyp qyzmet atqardym. Sonda bayqaghanym, departament pen eki әkimdikke qarasty Tabighy resurstar jәne tabighat paydalanudy retteu basqarmalarynyng tirlikteri egiz qozyday úqsas bolyp keledi. Atqaryp otyrghan sharualary bir – óndiristik, kәsipkerlik, sharuashylyq nysandardy tekseru. Kemshilik tauyp, aiyppúl salu. Eki jýzge juyq mamandar, inspektorlar, laboratoriya sarapshylary birining sonynan biri sabylyp jýrgeni.

Búdan ózge, tabighat qorghau prokuraturasy, tabighat qorghau polisiyasy, orman sharuashylyghy jәne januarlar dýniyesi aumaqtyq inspeksiyasy, oblysaralyq su inspeksiyasy, balyq sharuashylyghy basseyndik inspeksiyasy siyaqty tolyp jatqan, qarapayym júrt bile bermeytin mekemeler bar. Bir ókinishtisi, osynshama tabighat saqshylary jýrip, ónir ekologiyasynyng tabighy qalpyn saqtap qalugha shamalary jetpedi. Ózender laylanyp, aua lastanyp, qoqys poligondary tútanyp, qorshaghan ortagha qauip tóndire bastady. Mysaly, halyqaralyq «Mercer Human Recource Conculting» reytingti baghalau kompaniyasy әlemdegi eng las qalalardyng tiziminde Almatynyng toghyzynshy orynda túrghanyn atap kórsetti. Áli de sol dengeyde. Yaghni, memlekettik mekemelerding kóptigi ónirlerdegi júmys sapasyn kóteruge eshqanday septigin tiygizbeytindigining bir dәleli osy.

Tórtinshi. Demokratiyalyq elderdegi belsendi azamattyq qoghamnyng ýrdisine sýiensek, sayasy júmystarmen tek partiyalar ghana ainalysady. Sol sebepten, memlekettik organdardyng qyzmetin shekten tys sayasilandyrudan (joldaulardy týsindiru, partiyalyq baghdarlamalardy talqylau, saylaugha әzirlik) siyaqty iydeologiyalyq jýktemelerden aryltudyng uaqyty keldi. Negizinen, jergilikti atqarushy organdardyng qúziretine – aumaqty damytu, ekonomikalyq jәne әleumettik josparlardy qabyldau, jergilikti budjetti әzirleu jәne olardyng oryndaluy siyaqty asa ózekti mәselelerdi jýzege asyru kiredi. Búl degeniniz – әkim men onyng komanadasy tәulik boyy ainalysatyn qym-quyt sharua bastan asyp jatyr degen sóz!

Ókinishke oray, әkimning kóp uaqyty óz qúzyryndaghy naqty mәselelerdi sheshumen emes,  tausylmaytyn partiyalyq jinalystardyng tórinde otyrumen ótedi. Buro, konferensiya, deputattyq fraksiya otyrystary, selektorlyq jiyndar, qoghamdyq tyndaular, komissiyalar men kenesterdin, Mәjilis deputattarynyng kezdesulerin úiymdastyrudy әkim tikeley qadaghalap otyrady, barlyghynyng esebin tyndaydy. Óitkeni, «Nur Otan» partiyasynyng jergilikti filialdaryndaghy tóraghalyq mindetti әkimderge jýktep qoyghan. Ony júrttyng bәri biledi.

IYә, sayasat qoghamdyq ómirding barlyq salasyna yqpal jasaydy. Sayasat – mýddeler kýresi. Partiyanyng biylikke, biylikting qoghamgha yqpalyn arttyru, әkimdik resurstardy óz mýddesine paydalanu әreketi de sol kýresten tuyndaydy. Kezinde Tәuelsiz jas memleketimizdegi әrqily әleumettik toptardyn, últaralyq, diny konfessiyalar men birlestikter arasyndaghy qarym-qatynastardy retteu maqsatynda ishki sayasat, din isteri, jastar basqarmalary, aqparattyq-zertteu ortalyqtary, Qazaqstan halqy Assambleyasy (onyng qoghamdyq kelisim kenesteri) qúryldy. Býginde búl qúrylymdar óz missiyasyn tolyq ótedi. Eldegi birlik pen túraqtylyq ornyqty. Endigi jerde, el budjetining әrbir tiyny esepke týsken syndarly sәtterde, búl atalghan biylik qúrylymdaryn taratyp, ýnemdelgen qarjyny paydaly maqsatqa baghyttasaq, útarymyz mol bolmaq. Óz kezeginde, әkimder de sayasi-iydeologiyalyq júmystardan bosatylady, әri birynghay әleumettik, ekonomikalyq-sharuashylyq mәselelerimen shúghyldanugha mýmkindik alady.

Besinshi. Biylik jýiesindegi kózge kórinbes materialdyq-әkimshilik ysyrapshyldyghy ushyghyp túr. Mәselen, jana kelgen әkim búrynghy basshydan qalghan avtokólikti paydalanbaytyny, 50-60 myng AQSh dollary túratyn janasyna tapsyrys beretini shyndyq. Odan orynbasarlary men qúrylym basshylary da qalyspaydy. Múny toqtatudyng birden-bir joly – olardy tegis taksiyge otyrghyzu. 2018 jyly Astana әkimdigining qyzmetkerleri osynday tәjiriybe jasap, taksiyge auysqany bar. Búryn avtokólikke aiyna 40 million tenge bólinip kelse, atalmysh sharadan keyin búl kórsetkish 13,5 milliongha týsken eken. Jýrgizushiler jalaqysy, tehnikany jóndeu  shyghyndary joyylyp, әkimdikting qarjysy 60 payyzgha ýnemdelipti.

Biraq, búl janashyl әdisti basqa ónirler «bayqamaghan» synay tanytty.

Kelesi bir kiltipan, basshylardyng atshaptyrym qyzmettik kabiyneti, demalys bólmeleri «evroremontpen» әrlenip jatqany jasyryn emes. Kez-kelgen әkim men mәslihat hatshysynyng kabiynetine kirip kórseniz, oghan kóz jetkizuge bolady. Bekitilgen ereje boyynsha (onyng ózi Reseyden kóshirilip alynghan) jergilikti atqaru organdary basshysynyng kabiyneti 30 sharshy metrden (orynbasary 20 sh.m., qyzmetkerleri 7,5 sh.m.) aspauy tiyis. Kabiynette ýstel, kreslo, kompiuter, telefon apparaty, shkaftan ózge bógde zat túrmauy kerek. Alayda, kóptegen lauazymdy túlghalardyng qyzmettik kabiynetterdi paydalanu standartyna pysqyrmaytyny anyq. Alqyzyl kilem, emen ýstelder, divan, kreslolar, akvarium, qymbat jәdigerlerden kóz túnady. Múnday kelensiz «dert» tez taraydy. Tipti, kolledj, mektep diyrektorlary arasynda (oqu klastary esebinen) óz kabiynetterin úlghaytyp, dush kabinasyn, demalys bólmesin jasaqtaghan faktiler jeterlik. Osyndaydy kórgen kezde, kabiynettik jýieden bas tartatyn uaqyt jetkenin sezinesin. Basshy da, qosshy da batys ýlgisimen salynghan, ýlken shynyly sehtarda otyrghanyn kórudi oilaysyn. Qanshama kabiynet bosap, ortaq istegi enbek ónimdiligi arta týser edi. Eng bastysy, budjetting qyruar tengesi ýnemdeleri anyq.

Jalpy, qolda bardy ýnemdey almau bizding qazaqtyng qanyna singen әdet siyaqty. Ádet bolmasa, kýndizding ózinde memlekettik mekemelerde (әkimdik, ghylym, bilim oshaqtary, kitaphanalar, mәdeniyet, sport ghimarattarynda) jarqyratyp, jaryq jaghyp qoya ma? Atshaptyrym konferens-zaldar ailap, jyldap qúlazyp, bos túra ma? Búl zaldardy ústaugha, jaryq pen jylugha ketip jatqan esil aqshany, qúmgha singen suday halyq qarjysyn izdese qane?

Sondayda, biylik qúlaghynda otyrghandargha «Tarta jesen, tay qalar, qoya jesen, qoy qalar, Qoymay jeseng ne qalar?» degen halyq danalyghyn aiqaylap túryp, aitqyng keledi. Estir qúlaq bolsa...

Qayym-Múnar Tabeev,

jurnalist-jazushy, sayasattanushy.

Abai.kz

41 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566