Últtyq zannama tili nemese onyng termindenui men terminologiyalyq negizin qalyptastyru haqynda
Ár elding tól sipaty men ózindik ereshelikterin eskere otyryp, qoghamdyq qatynastaryn retteytin zannamasy onyng tәuelsiz damuynyng irgetasy bolyp tabylady. Egemen elimizde de Tәuelsizdikke qol jetken 20 jyl ishinde Ata Zanymyzdan bastap, jýzdegen tól zandarymyz jazylyp, qoldanysqa engizildi.
Zannyn, әlbette, tilmen beyneletini, til arqyly azamattardyng erki men sanasyna yqpal etetini mәlim. Alayda zannyng mazmúnyna tikeley әser etpegenmen, tilding baylyghy, jetiktigi men jatyqtyghy zannyng aiqyn, úghynyqty bolyp shyghuyna әser etpey qoymaytyny da týsinikti.
Qúqyq әlemi sózben bayandy etiletindikten, sóz qoldanudyng qúqyq shygharmashylyghy ýshin manyzy asa zor. Zannama shygharu qyzmeti jobalau-konstruktorlyq júmysqa úqsaydy. Osy qyrynan alghanda, qúqyqtanu - qoghamdyq ómirding tehnikasy, zangerler - onyng injenerleri, al aitylghan nemese jazylghan sóz olardyng qúral-jabdyqtary siyaqty.
Ár elding tól sipaty men ózindik ereshelikterin eskere otyryp, qoghamdyq qatynastaryn retteytin zannamasy onyng tәuelsiz damuynyng irgetasy bolyp tabylady. Egemen elimizde de Tәuelsizdikke qol jetken 20 jyl ishinde Ata Zanymyzdan bastap, jýzdegen tól zandarymyz jazylyp, qoldanysqa engizildi.
Zannyn, әlbette, tilmen beyneletini, til arqyly azamattardyng erki men sanasyna yqpal etetini mәlim. Alayda zannyng mazmúnyna tikeley әser etpegenmen, tilding baylyghy, jetiktigi men jatyqtyghy zannyng aiqyn, úghynyqty bolyp shyghuyna әser etpey qoymaytyny da týsinikti.
Qúqyq әlemi sózben bayandy etiletindikten, sóz qoldanudyng qúqyq shygharmashylyghy ýshin manyzy asa zor. Zannama shygharu qyzmeti jobalau-konstruktorlyq júmysqa úqsaydy. Osy qyrynan alghanda, qúqyqtanu - qoghamdyq ómirding tehnikasy, zangerler - onyng injenerleri, al aitylghan nemese jazylghan sóz olardyng qúral-jabdyqtary siyaqty.
Sóz qoldanudyng nemese ghylym tilimen aitsaq, sózdik tehnologiyanyng manyzy aghylshyndardyng zangerler turaly әigili anekdotynda jaqsy aitylady. Qarapayym halyqtyng tilimen: «Saghan myna apelisindi beremin», - dep, jay ghana aita salatyn tirkesti zangerler bylaysha tәptishteydi eken: «Osy Kelisim arqyly men saghan óz mýddeme, qúqyghyma, mәrtebeme jәne talabyma sәikes osy apelisindi qatty qabyghymen, júmsaq qabatymen, etimen jәne shyrynymen qosa, sonday-aq atalghan apelisindi tisteuge, kesuge, sorugha nemese ózgedey tútynugha nemese odan qútylugha barlyq qúqyqtarymen nemese sonynan osy Kelisimge tirkeletin barlyq týzetulerge sәikes atalghan apelisindi ýshinshi jaqtyng biylik etuine qatty qabyghymen, júmsaq qabatymen, etimen jәne shyrynymen nemese qatty qabyghynsyz, júmsaq qabatynsyz, etsiz jәne shyrynsyz beru qúqyghymen beremin, syigha beremin jәne bireuden berip jiberemin».
Zangerlerding sózdik tehnologiyany paydalana otyryp, bir-eki auyz sózben jetkizuge bolatyn sóilemning nysanyn qanshalyqty dәrejede ózgerte alatyny, әzil týrinde bolsa da, osy mysaldan aiqyn kórinedi.
Normativtik qúqyqtyq aktining mazmúnyna, sonyng ishinde onyng jazylu tiline qoyylatyn talapty oryndau ýshin sózdik tehnologiyany jetik mengeru auaday qajet. Mine, sondyqtan da ol qazaq tilinde zang әzirleu mәselesinde alghashqy oryngha shyghady. Áriyne, memleket tilinde zannama әzirleu isinde búdan basqa da tolyp jatqan sheshilmegen mәseleler bar. Alayda olardyng bәri de zandy tikeley jazumen, yaghny memleketting erki men biylik ókilettikterin sózdik tehnologiyany mýltiksiz saqtay otyryp, zang tili arqyly jetkizumen salystyrghanda ekinshi qatargha ysyrylatyn mәseleler.
Normativtik qúqyqtyq aktini praktikada qoldanudyng tiyimdiligi de kóbine ol jazylghan tilge baylanysty bolady. Qújat qúqyq qoldanushygha ghana emes, kez kelgen azamatqa týsinikti bolugha tiyis ekendigi zang shygharu tehnikasynyng búljymas erejelerining biri bolyp tabylady. Endeshe mәtinde qúqyq normasy retinde jazylghan nәrsening ghana emes, onyng qalay jasalghanynyn, yaghny qanday tildik qúraldarmen beynelenip, bekitilgenining de orasan zor mәni bar.
Zannama mәtininde eng jii qoldanylatyn tildik birlik - terminder. Jalpy ereje boyynsha, normativtik úghymdy neghúrlym tolyq bildiretin termin - jaqsy termiyn, al úghymnyng shynayy maghynasyn túmshalaytyn termin - sәtsiz termiyn. Úghymdyq aiqyndyq jәne soghan say keletin terminologiyalyq dәldik qúqyq normasyn mәtindik resimdeuding asa manyzdy prinsiypi.
Terminologiya mәselesin qozghaghanda biz terminderdi últtyq zannama shenberinde qarastyratynymyzdy birden aityp ótuimiz kerek. Óitkeni zandar qogham ómirining barlyq salasyn retteytin joghary qúqyqtyq akt bolyp tabylady. Sondyqtan zannama terminderi qoghamnyng tirshilik-tynysynyng barlyq salasyn qamtidy.
Qúqyqtyq normalardyng tilinde zang shygharushynyng erkin dúrys jәne dәl bildiruge qajetti qanday da bir kәsiptik úghymdardy beyneleytin zany terminderding jetilgen jýiesi bolugha tiyis. Onda yurisprudensiya, basqa da gumanitarlyq ghylymdar, sonday-aq retteu salasyna qaray, qoghamtanu men tehnika terminderi qoldanylady, olardyng әrqaysysynyng azdy-kópti jýielengen terminologiyalyq sózdikteri bolugha tiyis.
1930 jyldardan bastalghan internasionaldyq terminderge basymdyq beru ýrdisi kýni keshe tәuelsizdik alghan 1990 jyldargha deyin alpys jyl boyy jalghasyp keldi. Sonyng saldarynan qazirgi zannama mәtinderinde óz tilimizding mýmkindigin sarqa paydalanyp jasalghan terminder emes, syrttan engen sózder kóptep kezdesedi.
Jekelegen terminderdi basqa elding tilderinen alugha bolar, biraq ony últtyq tilding grammatikasyna, sóz qúrylysyna kiriktirip jiberu kerek. Mysaly, orystar tildik qorynyng 30 payyzyna deyin latyn men grekten alghan. Bizding kóbimiz onyng orystyng sózi emes ekenin bilmeymiz. Olar til zandylyghyn saqtay otyryp, ózderining tiline kiriktirip jibergen. Shet tilderining sózderin osylaysha beyimdeuge bolady. Mysaly, jetpis jyl «traktor» dep keldik. Endi solay qalyptasyp ketkennen keyin ony qaytadan auystyrudyng mýmkin qajeti de joq shyghar. «Mashina» dep aldyq. Tipti ghúlamalarymyzdyng enbekterinde, Áuezovtin, Ghabittin, Sәbitting shygharmalarynda «mashina» dep alynghan. Ony qaytadan basqasha jazudyng qajeti de joq. Ol tilimizde qalyptasqan.
Birneshe úrpaq sol syrttan engen terminderding tilimen oqyp, búl sózder әbden qúlaqqa sinisti bolyp qaldy. Endi kep biz olardy jappay audarugha kóshtik. Jóni kelse audarghan dúrys, әriyne. Biraq, ókinishke qaray, termindi, atau sózdi audarghan kezde kópshilik jaghdayda onyng kez kelgen sóz tirkesindegi әmbebap maghynalyq prinsiypi, yaghny terminning audarmasyna degen akademiyalyq kózqaras saqtalmady. Kópshilik júrttyng ony qalay qabyldaytyny, audarma terminning tildik ortagha sinisu mәselesi eskerilmedi. Sodan kelip bir sózdi birneshe núsqada audaru problemasy payda boldy. Akademiyalyq kózqaras songhy jyldary qaptap ketken sózdikterde de saqtalmaghan. Ókinishke qaray, akademik Á.Qaydarovtyng sonau 90-shy jyldardyng basynda aitqan: «Qazaq tilining terminologiyasy әrtýrli jaghdaylargha baylanysty býginde daghdarysqa úshyrap otyr: onyng ghylymy prinsipteri jana ýrdiske baghyt-baghdar berip, alda jýrip otyrudyng ornyna artta qalyp, termin praktikasy ayaqasty bolyp bara jatyr. Osynyng saldarynan әrkimning óz bilgeninshe termin jasauy nemese ony auystyruy tәrizdi beybereket әreketke (anarhiya) jol berile bastady» degen sózi býgingi kýni kýrdeli problemagha ainalyp, aldymyzdan shyghyp otyr.
Qazirgi kezde qúqyqtyq normalar tilinde shetten sóz aludyng ýsh týri bayqalady. Birinshisi - tolyq iygerilgen sheteldik sózder. Mysaly, «mashina», «traktor», «kombayn» degen sózder. Búlardy júrttyng bәri týsinedi, sondyqtan shekteusiz qoldana beruge bolady. Orystar da óz tilindegi shetten kirgen «veteran», «invaliyd» degen sózderdi «stariyk», «slabosilinyi» dep audarmady. Óitkeni, sәtsiz qoldanylghan termin ózi beyneleytin obekt turaly búrmalanghan úghym tughyzady.
Ekinshi - últtyq qúqyqty halyqaralyq qúqyqtyq standarttargha say keltiru qajettiginen tuyndaghan joghary dengeydegi terminder. Mysaly, «irisdiksiya», «referendum», «konvensiya». Múnday sózder normativtik qúqyqtyq aktiler tilinde bolmay qoymaydy jәne olardy qúqyqtyq mәselelerden birshama habary bar adam dúrys týsinedi.
Ýshinshi - ghylym-bilimning әrtýrli salalarynyng shet tildik terminderi. Mysaly, «konserafobiy», «ipohondriya». Zang tilinde múnday sózderdi paydalanudan qashu kerek. Óitkeni olardyng maghynasy, arnayy týsinik bermese, attóbelindey adamdar tobyna ghana týsinikti.
Últtyq zannama terminologiyasyndaghy ózekti mәsele - normativtik qúqyqtyq aktilerdegi atau sózderdin, terminderding birizdiligi problemasy. Normativtik qúqyqtyq aktiler jobalarynyng orys tilinde әzirlenui, Parlamentke kelip týskenshe osy jobalardyng orys tilindegi mәtinining ghana pysyqtalyp, al qazaq tilindegi audarma núsqasynyng nazardan tys qaluy, Parlamenttegi júmys toptarynda da jobamen júmystyng negizinen orys tilinde jýrgizilui, jalpy alghanda, últtyq zannama tilinin, onyng terminologiyasynyng orys tilindegi núsqagha baylanyp qaluy últtyq zannamanyng tili men terminderindegi birizdilikting saqtalmauyna sebep bolyp otyr. Tiyisti sala mamanynyn, zangerding tezinen ótpegen últtyq termin aldy-arty, keyingi qoldanylu jaghdayy boljanbay, jalghyz audarmashynyng oi-óresine baylanyp, bir qaynauy ishinde, shala-sharpy kýiinde ketip jatady.
Mәselening týiini normativtik qúqyqtyq aktiler jobalaryn qazaq tilinde әzirleude jatyr. Sonda ghana birneshe satyda aluan týrli mamandar talqysynan ótken әmbebap terminder qalyptasar edi.
Osylaysha, dúrys qalyptasqan terminderden terminologiyalyq negiz nemese tezaurus týziledi. Belgili bir normativtik-qúqyqtyq aktide paydalanylghan úghymdar men anyqtamalardyng retke keltirilgen jiyntyghy onyng tezaurusyn nemese terminologiyalyq negizin qúraydy. Tezaurusy qalyptasqan til - qanday kýrdeli zannamany bolsa da jazugha jaraytyn til. Tezaurustyng qalyptasqan terminder negizinde ghana jasalatynyn eskersek, búl tilding jetkilikti dәrejede termindengeni turaly da aitugha bolady. Tezaurus mynaday talaptargha say keluge tiyis.
Birinshiden, konstitusiyalyq iydealdar men prinsipterdi dúrys beyneleuge, ekinshiden, mazmúny men mәni jaghynan, bazalyq qúqyqtyq úghymdargha jәne konstitusiya men zandyq kýshi neghúrlym joghary aktilerde alynghan terminderge say keluge, ýshinshiden, qoldanystaghy normativtik qúqyqtyq aktilerdegi qúqyqtyq retteuding sol salasynda qalyptasqan birkelki úghymdardy qamtugha tiyis.
Dúrys tezaurustyng qarapayym ýlgisi retinde myna tirkesti alugha bolady: «Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining Apparaty». Al «Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Apparaty» desek, ol tezaurustyng búzylghandyghyn kórsetedi. Óitkeni elimizding Konstitusiyasynda qos palataly Parlament turaly norma bayandy etilgendikten, memlekettik organ retindegi Apparat Mәjilis pen Senattyng qúrylymynda jasaqtalady. Sondyqtan ol «Parlament Mәjilisining Apparaty» nemese «Parlament Senatynyng Apparaty» dep qana aitylady.
Osydan kelip shyghatyn mәsele, jeke sózder men terminder jәne tirkester әrtýrli týsinilmeui ýshin qoldanystaghy zandardyng terminologiyalyq sózdik - tezaurusyn jasau kerek, sonda әrtýrli qúqyq shygharu organdary qúqyqtyq aktiler jobalaryn dayyndaghanda qoldanystaghy zannamanyng úghymdary men anyqtamalaryn eskerip, olardy ortalyq jәne jergilikti organdarda birdey qoldanar edi.
Zannama terminderine baylanysty taghy bir aitylugha tiyisti mәsele - sózdikter. Býgingi kýni termin sózder men ataulardaghy ala-qúlalyqtyng basty sebebi birinshi kezekte, sózdikter desek, qatelespeytin shygharmyz. Áriyne, búghan merzimdik basylymdardyng da qosyp otyrghan «ýlesi» az emes. Búl - qazir memlekettik tilimizdi, onyng ishinde últtyq zannama terminderin qalyptastyruda paydasynan ziyany kóp bolyp otyrghan taghy bir ýlken mәsele. Osynyng saldarynan jaryspaly sózder jappay etek aldy. Búryn qalyptasqan sózderding jana balamalary payda bolyp, júrtty shatastyrdy. Mysaly, «ohrana» sózi әuelde «kýzet» dep alynghan edi. Endi ony qazaq tildi basylymdar «qorghauyl», «syrttauyl», «saydauyl» dep te alyp jýr. «Semiyany» әli kýnge deyin «janúya» dep jazady. Ol әldeqashan «otbasy» dep qabyldanghan joq pa? «Qazanshynyng erki bar qaydan qúlaq shygharsa» degen mәtel zannama tiline jýrmeydi. Qazaq Altaydan Atyraugha deyingi úlan-baytaq jerdi jaylap otyrsa da, tilinde dialektisi joq edi, endi sol dialektini ózimiz qoldan jasap bergeli otyrghan siyaqtymyz. Al dialekt sózderdi zang tilinde mýldem qoldanugha bolmaydy. Búl mәselede tәrtip bolmasa, qalyng júrtshylyqty bylay qoyghanda, termin jasaushy mamandarymyzdyng ózi kóp úzamay әbden shatasatynyn, al uaqyt óte kele ony retke keltiru óte qiyngha soghatynyn qazirding ózinde sezip otyrmyz.
Qogham ómirining ekonomika, ghylym-bilim, mәdeniyet pen óner siyaqty sektorlary óz kezeginde sala-salagha taramdalyp ketetini belgili. Mine, osy salalardyng әrqaysysynda basshylyqqa alynatyn bir ghana sózdik bolugha tiyis. Meyli, ol «ýlken sózdik» dep atala ma, meyli 2-3 kitaptan túra ma, bәribir, alayda ol bir ghana sózdik bolugha tiyis. Oghan sol salada shyghyp ýlgergen barlyq sózdikterdegi qamtylghan sózder ekshelip alynuy kerek. Sóitip, ol barshamyz basshylyqqa alugha tiyisti mindetti basylym bolugha tiyis. Búl - ýlken júmys. Bir instituttyng júmysy. Biliktilik pen bilimdi qajet etetin asa qiyn әri kýrdeli júmys. Alayda búl - zәru qajettilik. Onsyz qazirgi jaghdaydy jәne bolashaqta oryn aluy yqtimal beyberekettikti týzeu mýmkin bolmaydy. Endeshe, últtyq zannama terminderin qalyptastyru isi de qazirgi kýiinen aryla almaydy. Sondyqtan terminografiyadaghy osy isti, qansha qiyn bolsa da, qolgha alatyn uaqytty ótkizip almau kerek.
Dәuitәli OMAShÚLY, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng Redaksiyalau jәne audarma bólimining mengerushisi, Memlekettik terminologiya komissiyasynyng mýshesi