Últ joqshysy
Abay: «Ózing ýshin enbek qylsan, ózi ýshin ottaghan hayuannyng biri bolasyn; adamdyq qaryzy ýshin enbek qylsan, Allanyng sýigen qúlynyng biri bolasyn» deydi. Ózi ýshin emes qazaq ýshin, qazaqtyng qúndylyghyn suyrylghan qúmnan altyn izdegendey izdep, kóniline toqyp qana qoymay, hatqa týsirip, qattap jinaghan, Álkey Marghúlan ýlgisin ýlgi tútqan sanaly jannyng biri - Jaghda Babalyqúly edi. Ol aqyryn jýrip, aqyrmay sóileytin. Biraq tamyryn tap bassang aghyl-tegil oy terbep, arghy-bergi tariyhyndy, әdet-ghúrpyndy, salt-sanandy qozghap, sóz kenin arshyp, kóne mәdeniyetti, jauhar jәdigerlerimizdi jana ýlgimen úshtastyryp, jeti atandy jeti qazynandy týgendep, sayatshylyghyndy saralap, últtyq kiyim ýlgilerin surettegende... tenizdi qoyyp, múhitta jýzip jýrgendey bolatynsyn. Sol sәtte anyz bolghan abyzyn, qazynaly qartyng osynday-aq bolar deytinsin.
Últtyng ruhany dýniyesining kóshbasynda túrghandardy týgendep, sergektik tanytyp jýrgen belgili aqyn Qasymhan Begmanov sol abyz qartty armansyz sóiletip, býkil derekterdi býge-shigesine deyin jazyp alypty. Ony tayauda «Etnografpen әngime» degen atpen kólemdi kitap etip shygharypty. Alghysózin Jaghda Babalyqúlymen kezinde qyzmettes bolghan qalamger Zәkir Asabaev jazypty.
Abay: «Ózing ýshin enbek qylsan, ózi ýshin ottaghan hayuannyng biri bolasyn; adamdyq qaryzy ýshin enbek qylsan, Allanyng sýigen qúlynyng biri bolasyn» deydi. Ózi ýshin emes qazaq ýshin, qazaqtyng qúndylyghyn suyrylghan qúmnan altyn izdegendey izdep, kóniline toqyp qana qoymay, hatqa týsirip, qattap jinaghan, Álkey Marghúlan ýlgisin ýlgi tútqan sanaly jannyng biri - Jaghda Babalyqúly edi. Ol aqyryn jýrip, aqyrmay sóileytin. Biraq tamyryn tap bassang aghyl-tegil oy terbep, arghy-bergi tariyhyndy, әdet-ghúrpyndy, salt-sanandy qozghap, sóz kenin arshyp, kóne mәdeniyetti, jauhar jәdigerlerimizdi jana ýlgimen úshtastyryp, jeti atandy jeti qazynandy týgendep, sayatshylyghyndy saralap, últtyq kiyim ýlgilerin surettegende... tenizdi qoyyp, múhitta jýzip jýrgendey bolatynsyn. Sol sәtte anyz bolghan abyzyn, qazynaly qartyng osynday-aq bolar deytinsin.
Últtyng ruhany dýniyesining kóshbasynda túrghandardy týgendep, sergektik tanytyp jýrgen belgili aqyn Qasymhan Begmanov sol abyz qartty armansyz sóiletip, býkil derekterdi býge-shigesine deyin jazyp alypty. Ony tayauda «Etnografpen әngime» degen atpen kólemdi kitap etip shygharypty. Alghysózin Jaghda Babalyqúlymen kezinde qyzmettes bolghan qalamger Zәkir Asabaev jazypty.
Syr-súhbat týrinde jazylghan kitaptyng betasharynda Jәken: «Mine, tәuelsizdik aldyq. Búdan asqan baqyt bar ma! Balalaryma bylay dep ósiyet qaldyrdym: «Tәuelsizdikti kórdim. Mәngilik tileymin!». «Múny beyitimdegi tastyng betine qashap jazyndar», - dedim» deydi. Tәuelsizdikti tәuelsiz elding әr azamaty osylay sezinse ghoy.
Kitapta әr sózding atauyn, әr oqighany aqyn men etnograf әngime ýstinde taratyp aityp, taygha tanba basqanday týsindirip otyrady. Biz kiyeli sandar degende kóbinde jeti sanyn aitsaq, abyz qart toghyz sanyn da taratady. Kóbimiz qasiyetsiz dep qaraytyn qasqyrdyng aqyldan kende emestigin, qas qylmasang ol da qarsy shappaytynyna mysaldarmen kózindi jetkizedi. Qazir ekining biri biylep jýrgen «Qara jorgha» biyining tarihyna ýnilip, túsau kesu tәrizdi saltymyzdy saralaydy. Qazaq jerining ekologiyasynyng auyrlyghyn eske salyp, әlemde osy apattan jyl sayyn 15 million adam kóz júmatynyn bayan etedi. Últtyq sport týrleri 500-den asatynyn, jylqynyng aqyly men ailasyn, iyesine degen adaldyghyn mysaldarmen dәiekteydi. Jylqy ataularyn, jylqy sýtinen, etinen alynatyn tagham týrlerin taratady. Qazaq dalasy bayaghydan-aq jylqygha kende bolmaghanyn, oghan mysal dep Janaarqa ónirin meken etken Sapaq degen kisining 20 myn, key derekterde 30-40 myngha tayau jylqysy bolghanynan derekter keltiredi.
Sóz tórkinine kelgende tipti sheshilip ketedi. Mysaly, kóz ataulary turaly sózderdi tizbektepti. Ol 300-den asyp jyghylady. Sol sekildi qas, kirpik ataulary da jiyrmanyng ýstine shyghady. Kóshpeli ómirge ynghaylap jasaghan besik turaly baylamdary da erekshe.
Aqyn men etnograf qazaqtyng últtyq qasiyetterine kelgende zamangha qaray onyng qyryq qúbylyp, ózgerip bara jatqanyn, asyldyng jasyqqa ainala bastaghanyn, jigerding júqarghanyn, bir sózdiliktin, sózge toqtaudyng súyylyp ketken, jaghympazdyq pen satympazdyng órship túrghanyn, agha men ini, әpke men qaryndastyng syilastyghy bayaghyday emestigin tilge tiyek etken tústa Jәkeng «Qúldyq úran kóbeyse, Quraghannyng belgisi. Qúlyn, tayyng oinasa, Qútayghannyng belgisi», degen halyq danalyghyna jýginip, til taghdyryna kelgende ashynyp aitqany mynau: «Biz azattyqty, qasiyetti Tәuelsizdikti әli kýnge deyin jete týsinbey otyrmyz. Paraqor, úry, qiyanatshyl, suyq qoldylargha mýlde jol beruge bolmaydy... Jerdi sattyq. Qazaqtyng qolynan jer iyeligin mýlde shygharyp jiberuge bolmaydy... Qúldardyng eng jamany әri qauiptisi - qaryny toq, qayghysy joq, qolyna tizgin ústaghan, el taghdyry turaly oilamaytyn... satqyn qúldar» deydi. Abyz qart taghy birde: «Jerdi satamyz degendi barlyq qazaqtyng úghymynan alyp tastau kerek. Jer bolmasa biz qanghyp qalamyz. Últ boludan qalamyz!», dep dinimizge ala-qúlalyqty engizip otyrghan syrt kýshter ekenine mysaldar keltiredi. «Oyyn biznesine» kelgende tipti qyranday shanqyldaghan-aq eken. «Oyyn biznesinde» zandastyrylghan batystyq súmdyqtardyng bir de biri qazaq tariyhynda, qazaq mәdeniyetinde bolmaghan bәleketter... jezókshelik bazary, jalanash biyleu týrleri, pornografiyalyq kino... Orys pen qytay sosializm men kommunizmdi qalay jýrgizse, batys bizge jahandanudy solay úsynyp otyr... Jahandanu - jaulap alu emes, jaulanu. Alu emes, beru. Útu emes, útylu. Últ retinde qalu emes, últ retinde joyylu. Sening olargha qaray beyimdeluing - jahandanu. Batysty beyimdeu emes, batysqa ózindi beyimdeu. Mine, kórding be, batys sening últtyq ruhyndy almaydy, sen batystyng «shardәri» ruhyn qabyl alasyn» degen tústa aqyn: «Shardәri» qanday maghynagha iye?» degende: «Shardәri» - qospa degen sóz. Anadan, mynadan qosyp bir dәri jasasa, sony «shardәri» deydi». «Sonau Kóktýrikting Kók tuynan keyingi býkil qazaqty birlikke shaqyrghan Kók tudy biz endi ghana kórdik. Eniregende etegimiz jasqa tolyp, kóz jasymyz kól bolghanda kórgen Kók tu ghoy búl, qaraghym-au! Ghasyrlap qyrghyn kórip, qanymyz suday aqqanda kórgen Kók tu ghoy búl! Endeshe Kók tu astyna toptala bilude, toptay bilude shartsyz oryndaugha tiyisti últtyq paryzymyz emes pe?!» deydi. Múhtar Áuezovting «Abay joly» epopeyasyndaghy 16 983 sóz qoldanysyn mysalgha keltiredi. «Týrki halyqtarynyng ishindegi eng suretshil, beyneli til - qazaq tili. Qazaqtar ózining sheshendigimen, әsem auyz әdebiyetimen de danqty» degen S.Malov sózine jýginip ózining qazaq sózin erinbey jiynaghanyna dәiekter keltirip, «...eng aldymen, qazaqty qúldyq kózqarastan bir jola aiyru kerek. Qazaqty qazaq qana qútqarady. Últshyl bolu últ namysyn qorghau ýshin qajet. Últshyl bolghanda sauatty últshyl bol», deydi. Ángimede jerasty baylyghyn bylay qoyghanda, ósimdikter baylyghynyng ózi úshan-teniz ekenin menzep, dýnie jýzinde ósimdikterding 500 mynday týri bolsa, onyng 220-sy suda, qalghan 280 myndayy qúrlyqta ósetinin, mәdeny ósimdikterding týri 20 mynnan asatynyna dәiek keltirip, qazaq topyraghynda 6 mynnan astam ósimdik bolsa, sonyng 500-ge juyghy dәrilik ósimdikter ekenin jetkizedi. Osynday qúndylyqtyng qúnyna jetpey, hiymiyalyq zattardan jasalghan dәrilerge boy aldyratynymyzgha ókinish bildiredi. Tabighattan jaralghan adam sol tabighattyng baylyghyn әletine jaratsa, ómir jasy úzaratynyn, oghan ózining toqsan jyldan asa ghúmyry dәlel ekenin tilge tiyek etedi. «Adamgha eng qymbat nәrse ol - densaulyq. Odan basqanyng bәri ótkinshi. Jiynaghan dýniye, samsap jatqan altyn, aldamshy» deydi. Sóz týiinine kelgende «Qazaq bir tal sirinkeden bastap, zymyrangha deyingi óz ghylymyn ózi ashpasa, memleket qúra almaydy», degen kýdigin de býgip qala almapty.
Sýleymen MÁMET.