Senbi, 28 Jeltoqsan 2024
46 - sóz 7483 17 pikir 31 Nauryz, 2020 saghat 14:22

Biylik «bizbirgemiz» dep úrandatyp, taza piar jasaugha kóshken

Eldegi jaghday kýnnen kýnge qiyndap barady. Halyq ýreyde. Tәjtajaldyng beti qaytar emes. Biraq biylik búl jaghdaydy әli tereng týsinip, jýregimen qabylday qoymaghan syndy. Memlekettik komissiya qúrylyp, oghan Ýkimet basshysy jetekshilik etude. Ary qaray ne istep jatqandary belgisiz. Bәrin dәrigerlerge artyp qoyyp, qarap otyr ma dep qalamyn. Osylay indetpen kýresuge bola ma?

Kórshi Reseyge qarasaq, eldegi jaghdaygha baylanysty kýn batystaghy Kaliningradpen qiyr shyghystaghy Vladivostok arasyndaghy múqym әskeri tynymsyz jattyghugha kóshken. Soghysqa dayyndalyp jatqan joq. Koronavirus indetine qarsy halyqqa kómek beru ýshin, qay jerde, ne isteu kerek, sony pysyqtau ýstinde. Mine búl bizge ýlgi.

Keshe qytaydyng Uhanynda indet oshaghy payda bolghanda Qytay halyq armiyasy halyqqa qalay kómek berdi. Qytay biyligi armiyany sәtti paydalana aldy. Al, bizding elde qalay? Onday tirlikti bayqap túrghan joqpyn. Ras, kóshelerde poliyseylermen birge jýrgen Últtyq úlannyng sarbazdary kózge shalynyp qalady. Bar bolghany osy. Elde múnday tótenshe jaghday jariyalanghan kezde armiya kez-kelgen oqighagha dayar túruy tiyis emes pe! Kóshiretindi kóshirip, kómek beretinge qol ýshin sozyp degendey... Búl bir dep qoyynyz.

Ekinshiden biylik «bizbirgemiz» dep úrandatyp, taza piar jasaugha kóshken. Ásirese eldegi sayasy alanda monopolis bolyp otyrghan «Núr Otan» múqtaj jandargha kómek berip jatyrmyz dep ózin-ózi taza jarnamalaugha kóshken syndy. Óitkeni qyr astynda parlament saylauy túr. Olardyng azdy-kópti jasap jatqan kómegining astarynda «Mine býgin biz kómek berip jatyrmyz, erteng saylauda bizdi qoldandar» degen ishara jatqany anyq. Jәne ol kómegi múqtaj jandardyng barlyghyna jetip jatpaghany taghy belgili.

Ýshinshiden, múnday jaghdayda eldegi kez-kelgen ministrlik әleumettik jeliler arqyly kýndelikti halyq aldynda esep berip otyruy tiyis. Sonda ghana biylikting syn saghatta halyq ýshin, memleket ýshin ne istep jatqany belgili bolyp otyrady. Ókinishtisi, bizde ol joq. Kerisinshe bir otbasygha bireu kómek retinde bir qorap kóterip baryp, berip jatsa, fotootchet retinde bes-alty adam sony suretke taryp, viydeogha týsirip jýredi. Osyda kómek pe?

Halyqqa jany ashityn Ýkimet múnday kóz boyaushylyqpen ainalyspas edi.

Azamathan Ámirtaydyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1685
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2068