Sergek Erqosay. Etnosaralyq kelisim: qazaq hәm basqalar
Qazaqstannyng ishki sayasatynda etnosaralyq kelisim basty ról atqarghanymen, onyng jýzege asu mehanizmderi ómir talabyna say aiqyndalmaghan. El qauipsizdigining ishki sipaty atalmysh salagha basymdyq berilgenimen, onyng sayasy negizdemesi eldegi úsaq etnostardyng mýddesin qazaq últy men Qazaqstan memleketining mýddesi esebinen qamtu qolgha alynghan. Búl sayyp kelgende ózin aqtaytynday sayasy tetik bolmay otyr. Múnyng saldaryn songhy jyldar ishinde elde bolyp jatqan etnosaralyq qaqtyghystardyng oryn aluyna әkelip soghuda.
Qazaqstandaghy etnosaralyq kelisimning ózi ne nәrsege negizdelgenin aiyru qiyn. Bir qaraghanda, eldegi azamattardyng qúqyq tendigi ghana emes, etnostardyng da tepe-tendigi sayasy jalausha jelbireydi. Alayda, búl tendikting tamyry nede ekendigi jәne qanday kriyteriylerge negizdelgendigi týbirimen anyq emes. Ghylymy negizsiz jәne zerttemesiz qúrylghan Qazaqstan halqy assambleyasy atauynyng ózinen «halyqtary» sózining juyrda ghana yghysuy memleketting subektilik sipatynda qanday qauipting bolyp kelgendigin kórsetip berdi. Búl qúrylym qazirgi kezde konstitusiyalyq qayshylyqqa úryndyryp otyrghan zannamalyq kóp faktordyng biri bolyp otyr.
Qazaqstannyng ishki sayasatynda etnosaralyq kelisim basty ról atqarghanymen, onyng jýzege asu mehanizmderi ómir talabyna say aiqyndalmaghan. El qauipsizdigining ishki sipaty atalmysh salagha basymdyq berilgenimen, onyng sayasy negizdemesi eldegi úsaq etnostardyng mýddesin qazaq últy men Qazaqstan memleketining mýddesi esebinen qamtu qolgha alynghan. Búl sayyp kelgende ózin aqtaytynday sayasy tetik bolmay otyr. Múnyng saldaryn songhy jyldar ishinde elde bolyp jatqan etnosaralyq qaqtyghystardyng oryn aluyna әkelip soghuda.
Qazaqstandaghy etnosaralyq kelisimning ózi ne nәrsege negizdelgenin aiyru qiyn. Bir qaraghanda, eldegi azamattardyng qúqyq tendigi ghana emes, etnostardyng da tepe-tendigi sayasy jalausha jelbireydi. Alayda, búl tendikting tamyry nede ekendigi jәne qanday kriyteriylerge negizdelgendigi týbirimen anyq emes. Ghylymy negizsiz jәne zerttemesiz qúrylghan Qazaqstan halqy assambleyasy atauynyng ózinen «halyqtary» sózining juyrda ghana yghysuy memleketting subektilik sipatynda qanday qauipting bolyp kelgendigin kórsetip berdi. Búl qúrylym qazirgi kezde konstitusiyalyq qayshylyqqa úryndyryp otyrghan zannamalyq kóp faktordyng biri bolyp otyr.
Assambleyanyng qúrylu maqsaty men qalyptasu әdisi de, joly da sayasy jәne zandyq qisyngha kelmeydi. Eger assambleyanyng maqsaty eldegi úsaq etnostardy qazaq últymen tenestiru bolsa, onyng týbinde qanday pighyl jatsa da, memleketting unitarlyq qúrylymy men múratyna qarama-qayshy. Al assambleya mәrtebesining anyqtalmaghandyghy óz aldyna, endi onyng atynan memlekettik basty organdardy jasaqtau mýmkindiginin jartylay zandanuy elding ishki sayasatyn túiyqqa tireytin taghy bir faktorgha ainalatyn týri bar. Mәselen, demokratiyalyq ta, zandy jolgha da tatymaytyn әdispen assambleya atynan parlament mәjilisining toghyz deputatynyng saylanbay taghayyndaluy (saylau tek qana saylaushylar tarapynan atqarylatyn akt) azamattar tensizdigining jana kórinisin әigilep otyr. Onyng ýstine úsaq etnostardyng tikeley joqshylary parlament dengeyinde payda bolyp, memleket qúraushy últ retinde qazaq etnosynyng mýddesin qorghaytynday zandyq motivasiyagha negizdelgen mandatty túlgha bolmay qaluda. Múnyng ózi qazaq últy tarapynan zor qarsylyq tuyndatuda. Sóitip, o basta eldegi etnosaralyq kelisimdi nyghaytugha tiyisti Qazaqstan halqy assambleyasynyng missiyasy keregharlyqqa tap boluda.
Onyng ýstine sóz etip otyrghan organnyng ne memlekettik ekeni, ne qoghamdyq ekeni belgisiz, mәrtebesi aiqyndalmasa da, jogharghy memlekettik organdarmen tenestirilui elding strategiyalyq sayasy baghytyna ýlken ózgeris aparugha iytermeleude. Mәselen, 2030 jylgha deyingi elding strategiyalyq damu programmasyna sәikes bolashaqta azamattardyng etnostyq tegin moyyndamau arqyly qazaqstandyq últ atalmaqshy kosmopolittik pighyl osy jayttan tuyndap otyrghan sayasy saldar deuge bolady. Búl pighylgha qazaq halqy týgili úsaq etnostardyng ózi ózderining jútylu qateri retinde ýzildi-kesildi qarsy boldy.
Assambleyany qúraytyn últtyq-mәdeny ortalyqtardyng jasaqtaluy da kókeyge kóp týitkil tuyndatatyn mәsele. Qazirgi kezde Qazaqstangha kezdeysoq kelgen kez kelgen azamattar tobynyng әldebir etnosqa birigu kórinisi sayasy jәne zandyq mәrtebege ie bola beretin týri bar. Qazaqstannyng kez kelgen bir etnosqa birikken onshaqty azamaty elding kez kelgen ónirinde ózderining últtyq mәdeny ortalyq qúru mýmkindigine ie bolyp otyr. Mәselen, tarazdyq dúnghandar Astanagha saudamen jayghasyp alyp, assambleya men ishki sayasat departamenti tarapynan tegin taratylatyn grantty alu mýmkindigine qol jetkizu ýshin taghy da elordada últtyq mәdeny ortalyq qúryp alghan, soltýstikke búryn sondy jolamaghan úighyr, ózbek, tәjikter de bir bir otau tigip ýlgeripti. Shyn mәninde Astanada gasterbayterlerden ózge mýddeli bolyp otyrghan atalmysh etnostyq top bar deuge bolmaydy.
Astana qalasy boy kótergeli jinalghan týrli etnostyq sheteldik toptargha deyin últtyq ortalyqtar qúru mýmkindigi eshbir naqty talapsyz, kriyteriysiz týrde mәdeny etnostyq oshaqtaryn qúrumen birge kәsiptik nysandargha da ie boluda. Mysaly, ukraindar Astana manynan gektarlap jer alu arqyly ózderining últtyq mәdeny yqpaldaryn kýsheytudi qolgha aluda, oghan Ukraina elshiligi qarjylay jәne zattay jәrdem bermek bolghany bar (onyng qanshalyqty nәtiyjesi barynan habarsyzbyz), onyng ýstine Qazaqstan halqy assambleyasy tarapynan bólinetin grant taghy bar. Osynday maqsatpen elorda manynan úighyrlar da qauymdasqan týrde jer telimin aluda. Bolgarlar Pavlodardan jer izdeude. Bir qaraghanda, múnda túrghan eshtene de joq sekildi, úsaq etnikalyq toptargha mәdeny mýmkindik berilip jatqanday synay bar.
Alayda, búl tereng oilastyrylyp, әdiletti sipat alyp otyrghan shara emes. Eldegi úsaq etnostyq toptar arasynda kelisimdi nyghaytudan góri egoistik ózara bәseke bary anyqtala týsude. Elde kimning yqpaly men mýmkindigi mol bolsa, sol qarpyp qalugha tyrysuda. Mysaly, bayyghysh ta birikkish ókilderi arqasynda kәrey diasporasy da ózderin materialdyq jәne mәdeny jaghynan әjeptәuir erkin sezinude. Al, noghay, qaraqalpaq sekildi joqshysy joq etnostyq toptardyng haly kerisinshe mýshkil. Sóitip, eldegi әrbir biyliktegi yqpaldy nemese baquatty etnos ókili óz etnosyn sayasy әlemge jeteleytin lokomotivting rólin atqaratynday ahual qalyptasqan.
Assambleya tarapynan úiymdastyrylyp jatqan sharalardyng dittegen maqsattaryna jetip jatqanyna kýmәn keltirerliktey jaghdaylar da oryn aluda. Mysaly, ana bir jyly Tilder merekesi kýni Astananyng ortalyq stadionynda etnosaralyq sport jarysy bolyp ótti. Sol jarystaghy әielder arasynda ótken qolkýres nәtiyjesinde dúnghandar men tәjikterding arasynda tóbeles bola jazdaghany bar. Búl sharanyng ne maqsatty kózdegeni de belgisiz, sportty nasihattau ma, әlde etnostardy sporttyq bәsekesin arttyru arqyly kiykiljinge úryndyru ma? Múnday etnosaralyq sport bәsekesi kimge kerek edi degen saual ózinen ózi tuyndaydy. Múnyng ózi assambleya tarapynan bólinetin qarjynyng júmsaluyn oilastyrylmaghany, arnayy joba retinde rәsimdelmegeni kózge qorash kórinedi.
Jalpy, eldegi etnosaralyq sayasat shynayylyqtan góri syrt kózge jaqsy atty boludy kózdegen jalang nasihattan túratyndyghy barghan sayyn ashyla bastauda. Birneshe jyl búryn birinshi mamyrda Qazaqstan halyqtarynyng birlesu kýni atalatyn merekege baylanysty Astana qalalyq kishi assambleya mýsheleri bolyp tabylatyn týrli etnostyq mәdeny ortalyqtar ózderining ónerlerin dayarlau sәtinde últtyq-mәdeny ortalyqtardyng basshylyghy mindetsip, búldana otyryp, kishi assambleya hatshysyna baghynbay ony jylarman etkeni bar. Soghan qaraghanda, kishi «últtardyn» sharuasy әbden týgeldenip, memleketting qamqorlyghy olar ýshin mindetti әldiyge ainala bastaghan sekildi. Tipti, әr últtyng әnin shyrqap, kiyimin kiyip, biyin biylep jýrgen qazaqtyng úl-qyzdaryn kórgende ne derindi bilmeysin!
Bir qyzyghy, birneshe jýz myndaghan qazaqtar atynan astanalyq assambleyagha tek bir ghana «Til jәne mәdeniyet» qoghamdyq birlestigi engen. Shyn mәninde assambleyagha enu tәrtibi men talaby tiyanaqsyz, naqty aiqyndalmaghan. Astanada túratyn kezdeysoq kelgen on japon da, bógde planetalyq primattar da qazaqtyng tólqújatyn qolgha týsirse bolghany, últtyq ortalyq qúryp alatyn qúqyghy bar, al on million qazaq ta olarmen tenestirilip, bir úiymmen barlyq mәdeny mýmkindigin damytugha qanaghat etude.
Basqa jaghynan alghanda assambleya qúramynyng birynghay últtyq-mәdeny ortalyqtarmen birge qoghamdyq sayasy qozghalystardan da qúralghany tang qalarlyq jaghday. «Lad», slavyan qauymdastyghy men kazaktar qoghamyn qanday etnostyq mәdeny ortalyqtargha jatqyzugha bolatyny týsiniksiz.
Qazaqstandaghy últ pen etnos jәne etnostyq top úghymdary ajyratylmaghan. Eldegi etnostardyng eriksiz sayasilanuy barghan sayyn terendey týsip, onyng arty etnosaralyq shiyeleniske aparatyn týri bar. Búl jaghdaydy ýilestirip, baqylap otyrghan maman da, organ da joq. Qazyrghy assambleya atalatyn memlekettik qúrylym tek qana diasporalargha qarjy tauyp berip, solardyng mýddesin kózdeu arqyly әlgi assambleyadaghy jekelegen qazaq qyzmetkerleri ózderining de jeke mansabyn kózdeytindey ahual ornaghan.
Al, eldegi qazaq emesterding qazaqtargha qatynasy jalang úran men nasihatqa qúrylghanyn eskersek, múnyng arty jadaghay sayasy nәtiyjege úryndyratyny sózsiz. Eldi egesizdik biylep bara jatqanday әser bar. Qazaqqa degen qúrmet emes, ony mýsirkeu oryn alghan.
Jogharyda atalghan últtyq ortalyqtardyng belsendileri Qazaqstannyng patriottary emes, eng aldymen ózderining tarihy otandarynyng osyndaghy bir bólshegi sezinedi. Astanadaghy Beybitshilik jәne kelisim sarayynda respublika kýnine arnalghan últyq mәdeny ortalyqtarynyng bir konserti kezinde armyandardyng kórkemónerpazdary arqalaryna badyraytyp «Armeniya» dep jazyp alypty. Sóitip, olardyng qay elding respublika kýnin toylap jýrgeni kýdik kýiinde qaldy. Ayta berse, múnday kórinis jetkilikti. Mәsele, eldegi etnos ókilderining qazaqty ne Qazaqstandy mensinbeuinde emes, etnosaralyq sayasattyng beybastaq ketuinde jәne elding etnostyq sayasy mәrtebesining naqty aiqyndalmauynda. Búl salanyng elding ishki sayasatynyng manyzdy bóligi retinde saliqaly sayasatqa ainalmay otyrghandyghynda.
Qazaqstandaghy etnosaralyq kelisim ishki sayasy saudagha ainalmas ýshin, jogharydaghy jayttardy atay kelip, mynaday úsynystardy algha tartudy jón kóremiz:
1. qazaq halqyn memleket qúraushy últ retinde resmy týrde moyyndau qújaty kerek;
2. atalghan qújat qazaq últynyng missiyasy men onyng ruhaniy-mәdeny damu tújyrymdamasyn jәne baghdarlamasyn qamtuy kerek;
3. eldegi etnostyq toptardyng mәdeny saqtaluy jónindegi óz aldyna bólek baghdarlama jasaluy kerek;
4. Qazaqstandy etnostyq sayasilanudyng qúrbany etkeli otyrghan assambleya atalatyn jasandy zansyz organnan qútqaru kerek;
5. Últtyq-mәdeny ortalyqtardyng zandyq formasy naqtylanyp, olardyng qúrylu jәne jasaqtalu joldary zandandyryluy qajet;
6. Últtyq-mәdeny ortalyqtar, etnostyq-mәdeny ortalyqtar atalyp, olardyng qyzmet etetin etnostyq toptary sandyq jәne sapalyq jaghynan ajyratyluy kerek jәne olardyng qyzmetterin túraqty baqylaytyn, monitoring jasaytyn, sonday-aq materialdyq jaghdaydy úiymdastyratyn arnayy tiginki baghyttaghy qúrylym boluy kerek;
7. etnosaralyq kelisim sharalary men etnostyq mәdeny talaptardy oryndau sharalary bir-birinen ajyratylatynday naqty jobalar bilikti mamandardyng qatysymen jýzege asyryluy qajet.
«Abay-aqparat»