Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 2794 2 pikir 4 Sәuir, 2020 saghat 13:00

Koronavirus (әngime)

Akademik Qaltay Qarabalin ayaq astnynan auyryp qaldy. Ol kóp shәkirt tәrbiyelegen belgili mikrobiolog edi. Dene qyzuy kóterilip, boyy auyr tartty. Tamaq jútuy qiyndady. Toqsangha kelgen jasy bar.

Kempiri jedel-jәrdem shaqyrdy. Dәrigerler keldi de Qaltaydyng ystyghyn ólshedi.  Ystyghy 38-den asty. Búl dәrigerlerdi ayaq astynan әbigerge týsirdi. 5-10 minut ótpey Tótenshe jaghday qyzmetkerleri de kelip jetti. Dezinfeksiya jasaldy. Bәrining betterinde maska bar. Shúghyl týrde qan alyp, «tergey» bastady.

-Ýige kim keldi, kim ketti? Shetelge baryp kelgen eshkim joq pa?

Súraq ýstine súraq qoyylyp jatyr.

-Shyraqtarym, qoryqpandar, mening ózim de dәrigermin, anginam bar edi. Sol ghoy ystyghymdy kótergen, - dedi Qaltay dәriger men Tótenshe jaghday qyzmetkerlerine. – Nemenege qaru asynyp jýrsinder? Búl sender oilaghan koronavirus emes...

-Sonda ne?

-Búl irindi angina. Kempirding aiqayyna qaramay tonazytqyshtan alyp airan iship edim. Ózime de obal joq. Basqa týk te emes.

-Joq, akademik bolsanyz, akademik shygharsyz. Sizding zamanynyz da, ghylymynyz da ótken. Mine, bizding qolymyzda jana indetting belgileri turaly aqparat túr. Sol boyynsha sizding indet – koronavirus. Karantinge jabamyz.

- Endi ne isteyin? Juynyp shayynatyn zattarymdy alayyn...

Qaltay ornynan túryp sómkesin ynghaylay bastady.

-Eshtene almaysyzdar. Bәri auruhanada beriledi.

-Aynalayyndar-au, men mikrobiologpyn. Endi aituga da bolar. Bayaghyda Araldaghy «Barsa-kelmeste» bakteriologiyalyq zerthanany basqarghanmyn.

-Biz ondaydy bilmeymiz. Estigen joqpyz, - dedi beti jylt-jylt etken, kózildirikti, iyneliktey, qatpa qara jigit. - Ýiiniz kýzetke alynady, qoryqpanyz. Qaqpanyzgha  eshkim eki metr de jaqynday almaydy.

-Áueli tekserip alyp, aurugha diagnoz qoymaysyndar ma? Osylay aparyp qoyday toghyta beresinder me?

-Qatal bolmasaq eshkim baghynbay jatyr. Indet tarap ketse, halqymyz opatqa úshyraydy. Osyny da bilmeysiz be?

-Bilem ghoy, sodan song aityp jatyrmyn.  Shúghyl analiz jasamaysyndar ma? Sonda bәri belgili bolyp shygha keledi.

-Onday jedel-zertteu qúraldary joq bolyp túr.

Kempir men shal jedel-jәrdemge otyrghyzyldy. Ekeuin qala syrtyndaghy jedel jasaqtalghan aurhanagha aldy da ketti.

«Aydalada aq otau, auzy múrny joq otau» degendey oqshau jerdegi eski bala baqsha ýii auruhana eken. Gýljahan kempiri ekeui bir bólmede bolarmyz dep oilaghan. Biraq olay bolmady.

-Tәrtipting aty  - tәrtip, - dedi dәriger. – Bólek-bólek jatasyzdar.

-Kempirimsiz...

-Oghan qam jemeniz, arnayy kiyimi bar medbiyke bolady.

Júpyny auruhana bolghanymen jaghdayy oilastyrylghan eken. Tamaq ta, susyn da berilip jatyr. Endi tek shydam kerek.

Ertesine týs aua test qorytyndysy shygharyldy. Qany taza, kempiri de din aman.

Ekpe jasalyp, tanqúray salynghan shәy ishkennen keyin Qaltaydyng jaghdayy kýrt týzeldi. Qinalghany kempirinsiz uaqyt ótpeydi. Teledidargha shúqshiyp,kýni boyy aqparat kóredi de otyrady, arasynda konsert tyndaydy.

-Testilering sәtti boldy, endi ýige aparmaysyndar ma? Tym bolmasa masqa taghyp ýiimning aulasynda jýremin ghoy.

-Qaltay Qarabalinovich, - dedi qatpa qara jigit. – Jón súraspappyz da. Aty jónim – Núrlan Qayratúly. – Bәri sizder ýshin jasalyp jatyr ghoy. Jasy kelgen adamdargha óte qauipti kórinedi. Ataqty adam ekensiz, týsinersiz. Eshqanday kómek jasay almaymyz.

-Nege?

-Tәrtip boyynsha, karantin jariyalanghan kezde sizdi ýiinizge qaytara almaymyz. Nede bolsa on tórt kýn karantinde bolasyz. Ýsh kýn sayyn test tapsyrasyz. Bәri dúrys bolsa ýilerinizge jetkizip salamyz.

Akademik Qaltay Qarabalin búl jaghdaydy týsinedi. Sondyqtan da alghashqyday renish tanytpaydy. Onyng ýstine teledidardan Preziydentting sózin tyndady. Jasalyp jatqan sharalargha kónili toldy. «Esimi әlemge tanylghan sayasatker ghoy. Indetting aldyn alyp jatyr. Kóp júrt týsinbegendikten pendeshilik sóz aitady. Áytpese halyq qoyday qyrylmay ma? Ár zamannyng óz auruy bolady. Joly bolsyn azamattyn. Bayaghyda әkesin tanushy edim. Ornyqty, tau qozghalsa qozghalmaytyn minezi bar, salmaqty, saliqaly jigit edi. Búl da әkesine tarta tuypty. Oza da túghan. Óitpese halyq qoldap dauys berer me edi?!».

Osynday oilarmen jatqanda taghy da Allanyng bir kýni atty. Jaqsy úiyqtady, tynyghyp túrdy. Týs әletinde dәrigermen birge Núrlan Qayratúly keldi. Ekeui de skafandr kiygendey. Dezinfeksiya kiyimderi, ýlken kózildirikteri bar. Olar әldebir gharyshtan kelgen adam sekildi kórinedi.

Qaltay ekeuine qarap jymiya kýldi.

-Maghan da osynday kombiynezon kiygizip qoymaysyndar ma? Sonda bap kelisetin edik.

-Qaltay agha, kýlki ómir vitamiyni desedi. Búghan quanbasaq renjimeymiz. Bәri saqtyq sharalary. Sizge ótinish aita keldik. Halyqtyng birazy búl indetting auyrlyghyn әli de sezinbey otyr. «Qayter deysin, ýirengen túmau emes pe» dep, beyjay qaraydy. Siz sekildi auzy dualy adamdardyng sózi kerek-aq.

Qalam men qaghaz әkelip beremiz. Halyqqa toqtau sóz aituynyzdy súraymyz. Gazetke jariyalaymyz. Áleumettik jelige qoyamyz.

Búl sózderdi akademik jyly qabyldady. Tәrtip bolmasa indet indep ketedi. Halyqqa onyng zardaptary jóninde maman retinde, aqsaqal agha retinde sóz arnaghany dúrys ta  bolar.

Qalam men qaghazgha biraz shúqshiyp, sózin neden bastaryn bilmey otyrdy. «Bismillәh», dep bastady. Sonan son, aq qaghazgha óz oiyn marjanday etip jazdy. Jas kezinde mektepte «kórkem jazu» degen sabaq bolghan. Sondyqtan da jazuy kalligrafiyalyq dengeyde, әri әripteri marjanday tizilip jazylyp jatty.

«Ómir sýrgim keledi»  dep bastady akademiyk. - Adamzat, adamzat bolghaly úzaq ómir sýrgisi keledi. «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» zamandy izdedi.

Adam ata men Haua anadan jaralghan úrpaqtar bәrine de qol jetkizdi. Ghylym men tehnikany damytty.

Ómir jaqsarghan sayyn adamnyng niyeti ózgerdi, әlemdi jaulap aludy ansady. Adamzatqa ýstemdik qúrghysy keldi. Biraq, soghystyng óz zany bar, ómirding de óz zany bar.

Adamzat sonau kóne dәuirlerden beri qansha ma qyrghyndy kórdi, «oba», «sýzek», «tyrysqaq» tarady. Halyq qyrylyp jatty. Bizdin  halqymyz da, sol qyrghynnan ótti, tarihtan kóship kete jazdady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys adamzatty oisyratty, fashizm obadan da auyr indet eken. Jiyrma million adam opat boldy. Búl qazirgi Qazaqstannyng halqynan da kóp. Tútas bir el joghaldy dey ber. Oilanynyzdar...

Japoniyanyng Hirosima men Nagasaky qalalaryna yadrolyq bomba tastaldy. Orasan, ghalamat kýsh adam ýshin emes, adamzatty qúrtu ýshin jasaldy.

Yadrolyq atom bombasynyng astynda qalghan eki qalany da kórdim. Tas balqyghan, adamnyng denesi tasqa sýret bolyp týsip qalghanyn kórdim.

Sadoka degen qyz bala turaly әngime estidim. Ol yadrolyq synaqqa qarsy ýndeu aityp, ózenge qaghazdan qayyq jasap jiberipti. Onda «yadrolyq synaqty toqtatynyzdar» degen jazular bolghan. Biraq qarshaday qyzdyng jýrek lýpilin Adam estimedi.

Mening ómir sýrgim keledi. Kenester odaghy túsynda Semeyimiz yadrolyq synaq alanyna ainaldy. Tiri tabighat, tiri qazaq synaq nyshany boldy.

Búl nәubet saldarlary úmytyla ma? Kenester odaghy qyryq jyl ishinde ata-júrt Semeyde 473 yadrolyq synaq jýrgizdi. Onyng 90-ny auada, 26-sy jer ýstinde, 374-i jer astynda jaryldy. Bilip qoyynyzdar. Osy jerde himiyalyq qospalary bar 175 jarylys jasaldy. Olardyng 44-ning on tonnadan astam zaryady boldy.

1964-1989 jyldary Semey poligonynda jer astynda qosymsha 352 yadrolyq synaq jasaldy. Olardyng ortaq quaty - 50 megatonnany qúrady.

Radioaktivti qaldyqtar 304 myng sharshy shaqyrym jerge jayyldy. Sonda synaq astynda  1,7 million adam qaldy.

Radioaktivti sәulelerding kesirinen balalardyng ólimi on esege deyin ósti. Mútant balalar ómirge keldi. Jer jaramsyz bolyp qaldy. Ol últtyq qasiretke úlasty. Oilanynyzdar...

Mening ómir sýrgim keledi. Kenester odaghy men AQSh әlemdik biylik ýshin taytalasty. Ol az bolghanday adamdy jappay qyryp-joyatyn bakteriologiyalyq qaru jasala bastady. Oghan milliardtaghan qarjy bólindi. Álemde myndaghan bakteriologiyalyq, mikrobiologiyalyq ghylymiy-zertteu instituttary men zerthanalary júmys isteydi.

Men de sonday zerthanalardyng birinde júmys istedim. Búl qorghanu ýshin qajet degen sayasy dogma sanagha sindi. Sondyqtan da bakteriologiyalyq qarugha qarsy vaksina jasau qolgha alyndy. Ol ýshin bakteriya qoldan ósirildi. Biz múny adamzat ýshin qajet dep úqtyq. Búl bizding elimizde de bar.

Mening ómir sýrgim keledi. Qytayda payda bolghan koronavirus ta jay jarghanattardan taramaghanyn sezemin. Uhan qalasynda eki iri bakteriologiyalyq zertteu ortalyghy bar desedi. Synaq kezinde  virus kezdeysoq «bostandyqqa» shyqqan bolar. Shtamm virustaryn jarghanattar ilip әketken shyghar. Biz sanasyz jarghanattar emespiz ghoy. A-d-a-m-d-a-r-m-y-z!

Koronavirus – jay túmau emes. Ol – indet. Sondyqtan da memleketimizding basshylary, Ýkimetimiz aityp jatqan sharalardy zerdede ústayyq. Búl erikkenning ermegi emes, bәri halyq qamy. Koronavirus adamzatty jútyp qoyghysy keledi...

Mening ómir sýrgim keledi. Jylandar tabighatty tilimen sezedi, jemtigin tilimen sezinedi. Onyng bәrin iyis arqyly qabyldaydy. Keyde olar iyis sezu qabiletinen aiyrylyp qalady eken. Onda jylan óz qúiryighyn ózi jep, túnshyghyp óletin kórinedi. Biz sonday kýige tap bolmayyq. Qauipti indetti birigip qana jene alamyz.Ýide otyru qamalu emes. Sanang bos, qolyng bos, oqy, jaz, bilimindi jetildir, balandy, nemerelerindi tәrbiyele, ata-anandy kýt.

Mening ómir sýrgim keledi.

Akademik Qaltay Qarabaliyn».

Núrlan Qayratúly jýrekten shyqqan sózdi erekshe sezimmen oqydy.

-Qaltay ata, osynday sóz jetpey túr edi, - dedi Núrlan.- Qúshaqtayyn desem, jaghdayymyz mynau. Sóziniz halyqqa jeter, kompiuterge tergizip, pikirinizdi últtyq gazetke jiberuge rúqsat etiniz, әleumettik jelige salayyq.

Akademik Qaltay Qarabalin bir ýlken is bitirgendey keruetine jatty. Smartfonyn qosyp kempirimen, Núr-Súltan qalasyndaghy qyzymen, úlymen  sóilesti. Nemeresi men shóberesining atalaghan dauysyn estidi. Bir rahat kýige bólendi.

On tórt kýn de óte shyqty. Qaltay Qarabalin kempiri ekeui ýiine keldi. Biraq qaqpa aldyna kelgende qúlaghyna týrpidey tiygen sóz estidi. Kórshiler masqa taghyp alyp, qaqpa aldynda aighaylap túr.

-Karantin uaqyty bitken joq, nege әkeldinder? Indeti júghady.

-Akademik qoy, tanystary kóp, solar kómektesken shyghar?

-Erteng birdenege úshyrasaq osy shal kinәli.

-Balasy Astanada ýlken qyzmet isteydi desedi. Olargha bәri bir. Kýzetti almandar. Dýken aralap keter. Shal әli tyn, jýrisi shiraq...

Akademik Qaltay Qarabalinning óni qarayyp ketti. Qúlaghyn japty.

-Adamnyng sózi koronavirusten de auyr eken ghoy,- dep kýbirley berdi.

Qaltay ómirge ghashyq. Onyng ómir sýrgisi keledi...

Al Sizding she?...

Uәlihan Qalijanov

Abai.kz

2 pikir