Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 119419. Qaytys bolghandar — 2034
Ádebiyet 2994 2 pikir 6 Sәuir, 2020 saghat 10:46

Nesipbek Aytúly. Tanghy shyqtyng taghdyry

Nesipbek Aytúly,

Memlekettik syilyqtyng laureaty.

Tanghy shyqtyng taghdyry

Jaryq dýnie jalghasynday,
Ay núrynan tamdy sýt.
Qara týnning kóz jasynday,
Móldiregen tanghy shyq.

Sezetindey kóp túrmasyn,
Dirildeydi tizilip.
Jel terbese shópting basyn,
Jerge týser ýzilip.

Bar tirshilik shól qandyrar,
Tógilgende tang núry.
Kimdi biraq tolghandyrar,
Tanghy shyqtyng taghdyry?..

Tang kýzetip

Medet kýtip jarylqaushy IYemnen,
Óz otyma kýnde janyp-kýiem men.
Talyqpastan tang kýzetip shyghady,
Qara kózim kirpigine sýiengen.

Jas sәbiyding janarynday túnyq bir,
Móldir sezim jyrda ghana túnyp túr.
Shaqtarymda qatty sharshap qalghyghan,
Ua, Tәnirim, kirpigimdi tynyqtyr!

Janym nege, janym nege jaraly?
Kónil nege, kónil nege qaraly?
Ruhymnyng mýlgip ketpey janary,
Kirpigine sýiene alsa jarady..

Qasym Amanjolovqa aryz aitu

Kóteril, túr ornynnan, sóile, Qasym,
Ólgen dep eshkim seni oilamasyn!
Salsa da ot pen sugha jany siri,
Myna júrt aqyndarmen oinamasyn!

Jagha ma búl jalghanda pende kópke?
Qysylsam qolyndy soz, kel kómekke!
Toqymday tozyp bitken laqtyryp ket,
Últyma jaramasam men kerekke.

Úshqynday senen qalghan órtten jetken,
Janymdy menin-daghy dert mendetken.
Kýrkildep kórpe astynda jatqanymdy,
Syrtymnan qaydan bilsin ótken-ketken?

Ólenning kók nóseri – órshil, agha,
Maghan da ezuinnen ber sybagha!
Býrkittey borandatyp bir soghyp ket,
Qanaty qayyrylghan qarshyghagha.

«Baryng da, baqytyng da óleng edi»,
Júldyzday jarqyraghan tóbedegi.
Aqyngha altyn-kýmis jaraspaydy,
Jaratqan odan artyq ne beredi?

Ózgeden sening ornyng bólek edi,
Kiygening jyrtyq-tesik kenep edi.
Bizding de ýstimizden týser bir kýn,
Bes kýndik búl pәniyding kebenegi.

«Kók bórik, kók jaghanyng zamanynda»,
Qara búlt ýiirildi qabaghynda.
Aytqanyng sening zarlap bylay qaldy,
Qara jer zyr ainaldy tabanymda.

Kóz jazyp kókjaldarym qayran jerden,
Atudan qalghandary aidauda ólgen.
Solardyng kebin kiyip qalmas ýshin,
Aldymen seni izdeymin maydan kórgen!

Kýrkirep nayzaghayday búltty jaryp,
Kórinseng qalar edi júrt quanyp.
Namystyng sen bardaghy qyzyl órti,
Mayshamday syghyrayyp bitti janyp.

Kóbeydi jylmandaghan jana pysyq,
Aspangha shilding boghy barady úshyp.
Kóbimiz jýrgendeymiz osy kýni,
Qualap qaranghyda qara mysyq.

Qanatyng jel túrghyzsa samúryqtay,
Qalmaydy qu zamannyng shany búqpay.
Qazaqtyng qasiretin qaydan úqsyn,
Óskender ózge týgil ózin úqpay.

Sharq etip shamyrqanghysh, shamshyl agha,
Qayghymdy men aitpayyn, sen súrama.
Betining qytyghy joq bezbýirektin,
Etinen et kesseng de qan shygha ma?!

Bir júmbaq balyqshy bar

Tirige jayghan tory kórinbeytin,
Bir júmbaq balyqshy bar ólim deytin.
Óluge jaralghan song ókinbeysin,
Kór qazyp, júrtyng bolsa kebindeytin.

Týspese yqylasy pendesine,
Tәnirding kim talasar bermesine?
Baqidyng bas búidasyn tartyp ketken,
Kóz jetti búrynghynyng kelmesine.

Syilaghan bireuge sor, bireuge baq,
Taghdyrdyng týsi suyq kýreng qabaq.
Shandatyp, sheruletip biz de ótermiz,
Qalaryn qay quysta kim andamaq?

Er jigit enbek etse el men jerge,
Kedeyi qayyr súrap telmender me?
Baydyng da balpandaghan kýni biter,
Tyqqanmen qazynasyn kórden-kórge.

Qu bolsang qiyanatty kóp jasaghan,
Qashsang da shybyn janyng qalmas aman.
Shyn sýisen, seni sýiip senen de artyq,
Qúlynday qyzmet qylar el de saghan!

Su júqpas qu bolsang da, súm bolsang da,
Týbinde bir týsesing qúrghan torgha.
Halqyndy zar qaqsatyp, zәtte qylsan,
Topyraq salatúghyn kim bar sonda?

Jaghda Babalyqty eske alu

Uyn jútyp zamannyng ózegine qúiylghan,
Sary atanday saz keship, sýrleu saldyng qiynnan.
Tasqa soghyp tósindi, alyp shyqtyng kóshindi,
Órmekshining torynday taghdyr salghan shiyrdan.

Qarasha ýiding býtindep arqan-jibin qiylghan,
Qazaghyndy qorghadyng qaptay soqqan qúiynnan.
Últ ýmitin aqtadyn, tәbәriktey saqtadyn,
Synyq týime tabylsa, halqyng tútqan búiymnan.

Moynyng ozyp súnqarday alqa topta jiylghan,
Olja saldyng ortana, Tәnir bergen syiynnan.
Saghynghanmen býginde, sózindi estip tirinde,
Bizde de arman bar ma eken, sizden sarqyt búiyrghan,

Tilin tauyp uaqyttyn, sauyn saughan tiynnan,
Qaryz alyp júrtyng jýr, keler jylgha biyldan.
Kózimdi sap qarasam ótken menen ketkenge,
Ózing qúsap búrqyldap bu shyghady miymnan.

Beybit kýnning qadiri

Zәresi úshyp indet degen dýleyden,
Býkil әlem qaltyrady ýreyden.
Áuejayda qantarylyp úshaqtar,
Jartastardan aumay qaldy sileygen.

Ómir-ólim betpe-bet kep tiresti,
Poyyzdardyn, kemelerding ýni óshti.
Memleketter bir-birimen jaulasqan,
Bir-birining amandyghyn tilesti.

Tura kelgen ajaldan kim búltardy?
Adamzattyng kók aspanyn búlt aldy.
Shekaralar, kósheler de jabyldy,
Terezeler, esikter de qymtaldy.

Kóniline uayym kirgen kýiinde,
Paqyr da otyr, patsha da otyr ýiinde.
Beybit kýnning bilmeppiz ghoy qadirin,
Ishken tamaq, mәz bop kiygen kiyimge.

Ar aldynda esep berer kýn keldi,
Qaraqshylar, jemqorlar da jym boldy.
Úmytyldy soghystar da keshegi,
Esten shyghyp kim jenildi, kim jendi?

Týsken kezde auyr taghdyr tezine,
Shyrqyrady shaytandardyng ózi de.
Tajaldar da tәubasyna kelip bir,
Shybyn jany elestedi kózine.

Ey, bauyrlar, qu dýniyege qúnyqpa,
Mónireme mәnsap degen túlypqa.
Qyrghyn tiyse kóppen birge kebinsiz,
Qara jerge kirerindi úmytpa!

Adamzatqa kelgen tosyn zobalan,
Aulaq ketsin, bolsyn barlyq el aman!
Dostyq qana bekitedi irgendi,
Qastyq qashan qajetine jaraghan?

Bir-birindi han-tóredey kýtinder,
Tuysyna tapsang qústyng sýtin ber!
Meyrim ghana jetkizedi múratqa,
Qayyrym ghana qabyrghandy býtinder!

Abai.kz

2 pikir