Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Jazylghan jaydyng jalghasy... 5197 5 pikir 6 Sәuir, 2020 saghat 15:17

Qapshaghaydyng әkimi joq bolsa, әkimdigi júmys istemey me, Amandyq myrza?

Osydan bir apta búryn, Almaty oblysyna qarasty Qapshaghay qalasynda bes balaly otbasynyng ýii órtenip, 8 ailyq sәbiyden 80-degi keyuanagha deyin 8 adamnyng baspanasyz qalghanyn jazdyq.

Qapshaghay qalalyq kitaphanasy Instagram-daghy resmy paraqshasynda bes balanyng anasy, kitaphana qyzmetkeri Maygýl Sahariyding jaghdayyn jetkizip, beynejazba jariyalaghan eken. El-júrttan kómek súrap, Maygýlding bank kartasyn kórsetip, qayyrymdy jandardan kómek súrapty.

Maygýl Sahary Qapshaghay qalalyq kitaphanasynda eden juushy bolyp júmys isteydi. Bes balasy bar. Eng kenjesi 8 ailyq. 80-degi enesi de qolynda kórinedi. Bir ýide (ýsh bólmede) 8 adam túryp jatqan. Al 30 nauryz kýni olar túryp jatqan ýy týgeldey órtenip ketken. Tótennen tóngen tilsiz jaudan bir otbasy, bir otbasynyng bes birdey balasy baspanasyz qaldy. Qúdaygha tәube, balalardyng bәri din aman. Al olar túryp jatqan ýy endi joq.

Osydan son, biz de kóp balaly otbasynyng jaghdayyn «Abai.kz» portalynda jariyalap, Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Ghabbasúly men Qapshaghay әkimi Talghat Qanatúlyna qarata sóiledik. Japa shegip qalghan shanyraqqa qúzyrly organdar tarapynan qanday da bir kómek kórsetiler dedik.

Arada apta ótti. Bes balasymen dalada qalghan otbasyna jergilikti qúzyrly organdar bardy ma? Qanday da bir kómek kórsetildi me? Segiz ailyq balasy men seksendegi anasyn jetektegen búl otbasy qazir qayda túryp jatyr? Biz Maygýlge habarlasyp, jaghdaydy bildik.

Maygýl Sahari, kóp balaly ana:

- Qapshaghaydyng әkimi әli kelgen joq. Aldynda anasy qaytys bolghanyn estidik. Kónil aitamyz, әriyne. Biraq, әkim joq bolsa, әkimdikte adam bar shyghar?..

Býgin eng bolmasa, әkimning orynbasaryna kireyin dep, әkimdikke bardym. Jaghdayymdy týsindireyin dedim. Ákimning orynbasarlaryna jazylyp, qabyldauyna kireyin degen em. «Tótenshe jaghdaygha baylanysty, myna karantinde eshkimdi qabyldamay jatyr», dedi. Mening basymdaghy jaghday da – tótenshe jaghday ghoy.

Osymen әkimdikke ekinshi ret baryp otyrmyn. Aldynda ótinishimdi qaldyryp ketkenmin. Ol kezde әkim joq bolghan. Býgin taghy bardym. Ákim orynbasarlarynyng barlyghy jinalysta otyr eken. Sondaghy bir qyz maghan: «Sizding telefon nomeriniz bar. Ákimning orynbasaryna aitamyn. Habar kýtiniz», dedi. Sodan kýtip otyrmyn. Telefon nomerimdi de alyp qaldy.

Mine, bir aptadan asty. Ákimdikten eshkim kelgen joq. Sol ýy órtengen kezde, 31 nauryzda әleumettik kómek bóliminen Ajar, Núrlan degen kisiler ketip ketken. Basqa eshkim kelgen joq. Eshkim habarlasqan joq.

Ýy órtengen kezde anamnyng ýiin baryp panalaghanbyz. Ol ózi 2 bólmeli ýi. Sol 2 bólmede 10 adam 3-4 kýn túrdyq. Qazir Qapshaghayda pәter jaldap túryp jatyrmyz. Dostarymyz 3 bólmeli pәterdi jaldap berdi. 2 aiynyng aqshasyn tólep qoydy. 70-75 myn. Al 2 aidan song qaytemiz, bilmeymin...

Anau órtengen ýidi baryp, zattaryn tazalayyq desek, ol ýidi әli eshkim kelip teksergen de joq. Órt sóndirushilep kelip, órtti óshirip, bir japyraq protokol toltyryp ketken. Sol qalpy túr...

Týiin. Qapshaghay qalalyq kitaphanasy Maygýlding bank kartasy әleumettik jelide jariyalap, júrttan kómek súraghanyn jogharyda aittyq. Ashyq qol azamattardan az-kem aqsha beripti, ras. Biraq, ol aqsha ýy alugha nemese ýy salugha jetpeytini jәne ras.

Aytpaghymyz ol da emes. Apta ótti. Segiz ailyq sәby men seksendegi keyuana «kvartira» kezip jýr. Al jergilikti әkimdikten birde-bir adam baryp, japa shegip qalghan otbasynyng jaghdayyn súramaghan. Kómek kórsetilmegen.

Ákimning anasy qaytys boluyna baylanysty júmysta emes kórinedi. Qayghy kórip, qara jamylyp otyrghan adamdy júdyryqtamaq jәne adamdyqqa jatpaydy. Biraq, әkim joq bolsa, әkimdikte adam bar shyghar?.. Álde Qapshaghaydyng әkimi joq bolsa, әkimdigi de júmys istemey me, Amandyq myrza?

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1492
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3261
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5584