Úly túlghanyn 185 jyldyghyna arnalady

Avtor.

Shoqan turaly zertteuler jetkilikti, bizden әldeqayda artyq ghalym-jazushylar, osy erekshe túlghagha ózderining kóptegen shygharmalaryn arnaghan. Degenmen, úly ghalymymyz mәngilik ornyn tapqan Altynemel ónirining tumasy bolghandyqtan ózime belgili birer jaytpen oqyrmanmen bólise ketsem, artyq bolmas degen oidamyn. Búghan týrtki bolghan, «Jaqsynyng artynan sóz eredi» dep atam qazaqtyng aitqanynday, keyingi kezde Shoqan turaly kóptegen, zerttelgen-zerttelmegeni bar, daqpyrtty-danqy mol, qauesetti-jelsózderding kóbeyip ketkendigi desem bolady. Ásirese, әleumettik jelilerde «Shoqan 1865 jyly ólmegen eken... 1875 jyly Amerikadaghy әldebir gazette habarlama bar eken... Orys әskery biyligi Shoqandy qoyghan son, basyna kýzet qoyyp, eshkimdi jolatpay túrghan eken... Shoqan shonjar túqymy, kókirek auruymen auyruy mýmkin emes... t.b.» degen siyaqty sózder tipti kóbeydi.

Eriksizden, sonda qalay bolghany degen oigha qalasyn!

Sirә, úlylardyng artynan qanday da bolsyn sóz ilespey qalmaytyny shyndyq! Búl, mýmkin, qart tarihtyn, elding óz úlylaryn eshqashanda úmytpaytyndyghynan da shyghar!

Altyn Emel elinde búrynnan jetken mynanday sóz saqtalghan: «Ótken ghasyrdyng bas kezinde «Kóshen Toghandaghy» Shoqan súltannyng basyna qoyghan eskertkish tasyn ekige bólip, qol diyirmen jasamaq bolghan bir pereselen orystyng basyna tasty shauyp otyrghanda úshqyn tiyip, kózi shyghyp, ýiine әreng jetip, auyryp jatyp qalyp, sodan ólgen. Odan qoryqqan artyndaghy ýi-ishi, tuystary, «proklyatyy kameni, mesto» dep ataghan desedi. Keyinirek, uaqyt ótken sayyn, taspen qosa beyiti de qúlap, jer bolyp ketken eken. Alasapyran zamanda oghan qaraytyn eshkimning de mýmkindigi bolmaghan da.... (sol vandalizmning tastaghy shabylghan orny qazir de naq kórinedi). Búl jerde shyndyq ýshin aita ketelik, orys ókimeti Tezek Tórening úly Batyrhannan «Shoqannyng qúlap qalghan mazaryn týzetip, jóndeudi» súraghanda, «qarajatymyz jetispeydi» degen jauap alghany turaly arhivtik qújat bar (balanyng bәri ataqty, úly әkesine tarta bermes).

Sonymen, aitsa aitqanday, sonau 1950 jyldary da «Shoqannyng sýiegi qayda eken? Altyn Emelde degen bos sóz eken? Balasynyng sýiegin Tezek Tóre estirtken son, Shynghys súltan, kelini Aysaramen birge Shoqan qazasynan keyin, alyp ketipti-mys», degen sekildi әngimeler órbise kerek...

Tarihy qújattargha jýginelik. 1865-shi jyldyng 14 aqpanynda Shoqannyng Tezek auylynan general G. Kolpakovskiyge jazghan hatynda osy ónirdegi jalpy jaghdaydy, Qytaylyqtardyng Tezek Tórege jazghan hattaryn jәne ol turaly jazghandaryn audaryp, bayanday ketkeni anyq. Oghan qosymsha Shoqannyng general-gubernatordan dәrigerlik kómek súraghany jәne әkesine de hat jazyp, halynyng mýshkil ekeni turaly aitqany da shyndyq.

...Orys ghalymy A. Geynsting 1865 jylghy kýndeliginde Altyn Emeldegi Tezekting auylynda bolghandyghy bylay keltirilgen:

«31 qyrkýiek. Býgin tanerteng bizge Alban ruynyng súltany Tezek keldi. Ol – Úly Jýz ishinde óte yqpaldy adam. Ol polkovnik mundiyrinde boldy. Tezek úzyn boyly emes. Onyng jaltyldaghan ótkir kózi ýy ishin keze qarap otyrdy. Ózi tez, әri aqylmen bayyptay sóileydi. Biz Tezekti birge tamaqtanugha shaqyrdyq.

1 qazan. Tanerteng Tezekke bardyq. Ol óz auylymen kýzdeude otyr. Onyng qystauy kýzdeuinen otyz shaqyrymday qashyqtyqta. Súltannyng auyly Altyn Emelding asuynan onsha alysta emes, bir qolat anghardaghy búlaqtyng basynda. Tau sol aradan birden bastalady.

Altyn Emelde eki asu bar: bireui qazir qasynda Tezek otyrghany Jaman Altyn Emel; ekinshisi soltýstik-shyghystau jatqan Jaqsy Altyn Emel, aldynghysynan joly jaqsylau.

Súltan ordasynyng jaqyn manyna bizge arnap ýy tigilipti. Kóp keshikpey Tezek keldi. Kishkene kýttik te biz onyng ýiine bettedik. Onyng ýi-ishi ózge de auqatty qazaqtardyng ýiinen erekshelenbeydi. Tek kerege basyna ilip qoyghan san týrli qarular bar. Múnda Tulada jasalghan qosauyz myltyq, oqpany kýmispen kýptelgen óte kóne shtuser, qisyq qylysh, jebe toly qoramsaghymen sadaq jәne eki aibalta iluli túrdy. Men barlyq qarudy qarap shyqtym. Aybalta óte jaqsy jasalghan.

Kiyiz ýide bizdi Tezekting bәibishesi qarsy aldy, onyng tórt әieli bar. Bәibishening qasynda әdemi, biraq beti úipalanynqyraghan qyzy jәne sary qytay shapanyn kiygen bet auzy satpaqtau úly otyrdy. Aman-saulyq súrasqan son, Tezekting qaryndasy Shoqan Uәlihanovtyng jesirining ýiine kirdik. Biz oghan kýieuining erte ketkendigine óte ókinetinimizdi, tiri bolsa aqylymen jәne mәlimetterimen, bizge asa paydaly bolatyndyghyn aityp, shyn jýrekten kónil bildirdik. Jesir, sirә, qayghydan qayysyp otyrghan bolar, biraq bosamady, jylamsyrap pysyldamady. Týsi jyly  iygili әiel eken...

Qaryndasyndikinde otyrghanda Tezek bizge imperator Aleksandr I, Alban bolystaryn basqaru múrageri Hakimbek súltangha 1824 jyly bergen gramotasyn kórsetti. Gramota oqamen qaptalghan barqyt kitapshagha (papkagha) salynypty jәne oghan ýlken kýmis mórdi qosyp ilip qoyypty. Gramotada Úly Jýzdi әskerge aludan mәngi bosatatyndyghy jayynda uәde kórinip túr».

...Búl qújattan Tezek Tórening bet-әlpeti, túrmysy, minez-qúlqy, meken etken jerleri turaly jәne Shoqan Uәlihanovtyng qay jerde, qashan qaytys bolghandyghy kórinetin mәlimetter alugha bolady. Osy esteliginde Geyns, jaqyn manda Shoqannyng jesirin әmengerlik jolymen alyp ketuge kelgen Shynghysúly Jaqyp súltannyng da sәn-saltanatty, әshekeylegen, jasau-jabdyqty ordasyn kórgendigin aitady jәne Tezekting oghan qaraghanda óz ýiin qarapayymdau ústaytynyn da sóz etedi...

Bastyrushylardan ketken qate me, әlde Geyns dúrys týsinbedi me, tek búl jerge alyp-qosarymyz, I Aleksandrding bergen gramotasy jónindegi mәlimetting dúrys emestigi. Bizding oiymyzsha ol gramota, 1824 jyly Úly Jýz súltany Sók Abylayhanovqa nemese Sankt-Peterburgte imperatordyng qabyldauynda bolghan Eraly súltangha ghana berilui mýmkin. Óitkeni Áliyúly Hakymbek súltan onday gramota alghan joq degen oidamyz.

Keybir qazaq zertteushileri atalghan gramota Ádil súltangha berilgen dep jazatyndyghy qisyngha kelmeydi, óitkeni Ádil súltan 1824 jyly búl ómirde bolghan joq. Ádil súltangha Qytay bogdahany atynan berilgen gramota bar ekenin aldynghy jazbalarda aitqanbyz.

...A. Geynsting kýndeliginde kórsetilgen jer – qazirgi Kerbúlaq audanyndaghy Saryózek - Jarkent avtojoly ótetin Altyn Emel asuy ejelden «Jaman Altyn Emel» asuy atalady. Al odan shyghysqa qaray qazirgi «Altyn Emel» auylynyng basyndaghy asu, búrynnan «Jaqsy Altyn Emel» atanady. Asulardyng bylay ataluynda jaqsy, jaman týsinigi joq, tek joldyng ynghayyn kórsetedi. Búl turaly Zibbershteyn de, sәl qateleskenimen, jazyp ketken. «Jaqsy Altyn Emelden» shyghysqa qaray Týlkili, Qoyandy taulary bastalyp, olardyng kýngeyinde Semenov-Tyanshanskiy jazghan Basshi, Qonyróleng jatyr. Al «Jaman Altyn Emelden» batysqa qaray Qayyndy, Júryndy, Matay, Shymyldyq taulary kólbey jatyr. Odan әri Zibbershteyn ótken asu - Jýz asu, odan ary – Qyz Asu, Taldy, Tamshy bolyp, Qarashoqygha qaray jalghasa beredi.

Qosymsha aitarymyz Tezek Tórening qystauy qazirgi Kerbúlaq audanynyn, Basshy auylynyng manynda bolghan. Ol kezde jәne keyingi Kenes dәuirining alghashqy jyldarynda ol ónir Tógerek (Tógerek bolysy) atalghan. Sol manda «Dәneker» atalghan ózen bar. Dәneker apamyzdyng túrghan tamynyng Basshi-Araltóbedegi ornyn key qariyalar qazir de kórsete alatyndyghyn aitady. Avtojol ótetin Altynemel (Jaman) asuyna Saryózekten bara jatqan tústan ongha qarasanyz, Matay tauynyng eng biyik shynynyng sol jaghynda ýlken bel kórinedi. Shyghyp kórseniz tegisteu, naghyz jaylau. Sol jer «By qatynnyng jaylauy» atalady. Nelikten solay atalghanyn súrasanyz el, Tezek Tórening әieli Dәneker apamyzdyng qúrmetine solay atalghandyghyn, sol kisining jaylauy bolghanyn әli kýnge deyin aityp beredi...

Taudyng bergi Saryózek jaghyn el teriskey, al Basshy óniri jaghyn kýngey ataydy. «Jaman Altyn Emel» asuynyng teriskey etegindegi, Tezek Tórening auyly túrghan jer - búrynnan «Maqpal» atalatynyn da aita keteyik.

Tezek Tórening jatqan jeri de sonda. Osy «Maqpaldan» batysqa qaray Matay tauynyng eteginde qazirgi Shoqan, Amangeldi, Shanhanay auyldary ornalasqan. Mine, sol jerlerdegi «Kóshen toghan» atalatyn jerde Eraly súltan jәne birtalay adam jatqan sebepti, qazaqtyng aspanynda jarq etip aqqan júldyzy Shoqan babamyz da jerlengendigin naqty aita alamyz.

Kýlli Alashtyng mandayyna jaryq júldyz bolyp bitken Shoqan súltannyng qazasy turaly, jatqan jeri turaly, tipti sýiegi turaly da kezinde neshe týrli әngimeler bolghan kórinedi. Qazirgi kýnde de neshe týrli alyp-qashpa sózder keyde órship ketetindigin aittyq. Osyghan baylanysty da, estigen-bilgenderdi aita ketelik degen oidamyz.

...Basynda aitqan әngimemizdi jalghastyrsaq, sonau 1950 jyldary-aq «Shoqan sonda ma, sonda emes pe» degen sózder shyqqangha úqsaydy. Naqty anyqtau maqsatynda osy ónirge qazaqtyng belgili jazushysy Sәbit Múqanov kelip, zertteu júmystaryn jýrgizgen. Basynda eshkim asa syr asha qoymaghanmen, ol kisi de tegin adam emes qoy: «әy senderding eldiktering qayda, tóreliktering qayda, aityndar bilgenderindi», dep aqyry bizding atalarymyzdyng shynyn aitqyzypty.

Bizding Qazaq bir nәrseni úmytushy ma edi?! Sol ónirdegi aqsaqaldar bilgenderin aqyry Sәbit atamyzgha bayandaghan. Búl jerde әngimeni kóbinese 1895 jyldary tughan Bektas jәne Medesh atalar aitsa kerek. Ol әngimelerding úzyn-nobayy esimizde: «...Ata-әkelerimizden estigen edik, Tashken jaqtan oryspen qosylyp Uәliy-Shynghystyng úly Shoqan, Kenesarynyng balalarymen jәne Qoqanmen soghysqan eken. Ózi orys ofiyseri bolypty, aqyry oryspen de kelispey osy jaqqa Tezekke qashyp kelgen. Tezek oghan qaryndasy Aysarany berip, jaqsy qarsy alghan. Biraq, jastay, kóp jasamay, kókirek auruynan birer jyldan song osynda qaytys bolypty da, Tezek Tóre Shynghysqa estirtuge biylerin jiberipti. Odan Shoqannyng bir bauyry kelip jesirin alyp ketken. Al Shoqandy «Kóshen Toghandaghy» tóreler beyitine qoyghanda, qazylghan qúdyghy qayta-qayta qúlay berip, aqymyna týspes ýshin ýlkender qúdyghyn qysh kirpishpen qalatyp shygharghan. Keyinirek, general Kolpakovskiy aityp, sonau Samarqannan qashalghan, jazuy bar dәu kóktasty týiege artyp әkelip, sonyng basyna qoyghan eken. Sony keyin bir orys shauyp diyirmen jasamaqshy bolghanynda kózine tas úshyp tiyip, sodan ólipti. Qúrsyn dep tasty qaytadan ornynda qaldyrypty...». Búl, halyq auzyndaghy әngimeler sol kezdegi tarihy qújattardyng barysyna dәl úshtasady, eskertkish turaly sózge, egerde senbeymin deseniz, qúlpytastaghy «vandalizmnin» orny qazir de kórinip túrghanyn aittyq.

...Sәbit Múqanov búny esty salyp, әlgi kisilerdi alyp baryp, beyit ornyn kórip, anyqtap alady da Almatydan arheologtardy shaqyryp (shyndyghynda búl әngimening týbine jete almadym. Sonda qatysqan arheologtardy taba almadym), qazyp jiberse tas ta shyqqan, kirpishpen qalanghan beyiti de shyqqan. Sonymen Sәbit Múqanovtyn, auyl aqsaqaldarynyng jәne kolhoz basshysy bolghan, soghys ardageri IYgibay Bazarbaev qariyanyng arqasynda Shoqan babamyzdyng jatqan jeri naqty anyqtalyp, 1958 jyly, Ókimet tarapynan eskertkish ashylyp, ýlken saltanatty jiyn bolyp, arty as retinde ótkizilip, bәige berilip, eskertkish ashylghan eken. Sol bәigede mening atam Altaydyng aty ekinshi kelipti...

...Al, qazirgi Shoqannyng sýiegi turaly sóz degenimiz, keybireuler: «...ol kisining basy joq eken, óitkeni Qytaylar onyng orys barlaushysy ekendigin bilip qoyyp, arnayy adam jiberip, óltirtip, basyn alyp ketipti-mys», degen әngimesin órshitip jýr.

Atalarymyz turaly sóz bolsa odan qalys qalmaytynymyz sebepti, osy әngimening shyghu tórkinin anyqtadyq. Sol sózdi bastaghan adamdy tauyp әngimelesuding de reti keldi. Ol kisi bylay deydi: «... 1958 jyly 5-6-daghy balamyn, eskertkish ashylatyn ýlken toy bolghan son, auyldan jayau ketip bara jatyr edim, artymnan bir mashina kelip, toqtap meni otyrghyzyp aldy. Ishindegiler búl jaqtiki emes, qala adamdary. Meni bala sanady ma, elemesten, әngimelerin jalghastyra berdi. Solardyng sózinen úqqanym, Shoqandy qazyp kórgender eken jәne bireui ekinshisine ol kisining basy joq eken dedi. Sodan ózim qatty qoryqtym...».  

Mine, qúrmetti oqushy, búl әngimening shyqqan tórkini osylay. 5-6 jasynda shala estidim degen әngimege senemiz be, joq, elge enbegi singen Shoqannyng atyn óshirmey, keyin 1958 jyldardan bastap, jýgirip jýrip Shoqan atyndaghy auylda ýlken eskertkish qoygha, ýlken muzeyin ashugha ýles qosqan ata-aghalarymyzgha senemiz be? Onyng ýstine sonday iygi isterding basy-qasynda bolyp, ózining talay enbekterin Úly ghalym atamyzgha arnaghan, Shoqan babamyzdyng úrpaghy, bar qazaqtyng ayauly úldarynyng biri – Shota Uәlihanov (Shota Aman Uәlihan) aghamyz qatelese qoymas.

...El auzyndaghy, Kókshedegi Shynghys súltangha Jetisudaghy Tezek Tórening arnayy adamdar jiberip, Shoqan qazasyn estirtken әngimeni de aita ketuimizge bolady.

«Qazaqtyng ataqty ghalymy, belgili aghartushy, әri sayahatshysy Shoqan Uәlihanov qaytys bolghanda Tezek Tóre ony Shynghys súltangha elding basty adamdary arqyly estirtedi...

Tezekting suyt habarlauy boyynsha, Jetisudan barghan biyler aldymen Atyghay Keldibek by men Álibek batyrgha kelip aityp, bәri kóp nóker ertip Shynghys súltannyng ýiine kelip týsedi. Kelse, súltan ishtey seskenip otyr eken. Keldibek by oily pishinmen jadyray sóilep:

- Tóre, dýniyede ne qymbat? – deydi.

- Adam qymbat, - depti Shynghys.

- Adamgha ne qymbat?

- Bala qymbat, eger sýienish bolar perzent tusa.

- Jansyzda ne qymbat eken?

- Jansyzda qymbat gauhar deushi edi...

- Tenizding túnghiyq týbinde jatqan sol gauhardyng da iyesi bola ma?

- E, iyesiz dýnie bar deysing be, әr nәrsening eki iyesi bar ghoy.

-   Eger osy jandy-jansyz eng qymbattygha sol eki iyesi talassa, qaysysy alar edi? – degende, Shynghys tóre; «Eng kýshtisi, kýshtisi alady» - dep óz sanyn ózi bir soghypty da, - «Mening gauharym Múhammed-Qanapiyagha taghdyrdyng oghy tiygen eken ghoy», - dep ókire jylap, jer bauyrlap jatyp qapty.

Keldibek by toqtau aityp:

-  Ua, súltan, bala sizdiki edi, baqyty halyqtiki edi. Púlsyz berdi qúnsyz aldy, ne shara! – dep kemsendep, tóniregine kóz tastaghanda ýidegilerding bәri enirepti»... Oilansanyz, keremet tәmsil-taghlym emes pe?!

...Shoqannyng suretshiligi, әsirese, ómirining songhy kezderi ótken Tezek Tórening salynghan suretteri turaly da biraz oy qozghay ketsek, artyq bolmas.

Osy kýnge Tezek Tórening ózi kózi tirisinde salynghan eki sureti jetken. Biri - tura qarap otyrghandaghy, ekinshisi - qyrynan salynghan әr týrli kiyimderindegi suretter. Búl suretterding qúndylyghy, qazirgi key suretshilerding qiyalynan tughan emestiginde, yaghni, sol kezdegi adamdardyng bet-әlpetin, kiyim ýlgilerin shynayylay kórsetedi. Olay deytinimiz, qazirgi uaqyttaghy key suretshilerding ózimiz kýndelikti kórip jýrgen әldebir adamdardyng beynesin qalpaq, dulygha kiygizip ótken ghasyrlardaghy ataqty adamdar dep kórsetkenine ishing ashidy. Kýleyin desen, jylaghyng keledi, jylayyn deseng kýlking keledi. Qúrysyn, ózimen ketsin delik.

Qazaq zertteushileri Tezek Tórening qyrynan qaraghandaghy suretin ataqty babamyz Shoqan Uәlihanov salghan dep tabady (ózining jazghan qoltanbasy bar). Búghan eshkimning de talasy bola qoymas. Baq pen óner qatar qonghan tóre úrpaqtarynyng ishindegi bar qazaqtyng mandayyna bitken birtuar ghalymy Shoqannyng suretshilik óneri de zor bolghany barshagha mәlim. Ákesi Shynghys súltannyn: «Qúday maghan baq berse, inim Hanqojagha (Qorqyttan keyin qazaq arasyna qobyz tartudy qayta janghyrtyp, alyp kelgen, dәulesker kýishi) óner bergen», degen sózi bar emes pe.

Qazaq suretshi-mamandary Shoqannyng suretshiligin bylay baghalaydy: «Shoqan – adam minez-qúlqyn dóp basyp bere alatyn psiholog, joghary sheberliktegi suretshi. Onyng kóptegen portrettik enbekteri ishki adam dýniyesining sezimine qúrylghan ozyq tuyndylar. “By Sartay”, “Súltan Mamyrhan Ýristemov”, “Hanqoja Uәlihanov” portretterinde әr keyipkerdi ózindik túghyrda bilgirlikpen beyneley bilgen. Suretshining suret tehnikasy, ilim zandylyqtaryn jete biletini enbekterinen bilinip túr. Onyn, adam denesining ara-qatynas ólshemderin (proporsiyasyn, kanondyq ólshemderin) jete týsinetini, suret qúrylysyn qúrudyn, kompozisiyalyq ornalastyrudyng asqan sheberi ekenin bayqau qiyn emes. Suretshining sheberligi onyng tehnikasyna kóp baylanysty, mysaly syzyqtardyng ýilesimdi týsui, nәzik te әsem iz qaldyruy jәne jaryq pen kólenkening jarasymdylyghy. Osynyng bәrin Shoqan tamasha bere bilgen. Onyng әsirese qysqa merzimde salghan suretteri ózindik bet-beynesimen, әserliligimen, professionaldyq oryndaluymen maman suretshining ózin qayran qaldyrady.

Sonday tuyndylarynyng biri “Tezek tóre” (portreti) keskini. Múnda qazaqtyng beldi súltany, ýlken diplomat beynesi aishyqty da oily, tereng filosofiyalyq dәrejede keskindelgen. Shoqan suretterin múqiyat qarar bolsan, úly suretshilerge tәn әdis-tәsilin bayqaysyn. Onyng kóptegen suretteri «Qayta órleu dәuiri» suretshilerining tuyndysyna úqsaydy, solardyng tehnikasy men әdisterin qaytalaydy. Búl Shoqannyng úly suretshiler Leonardo da Vinchi, Rafaeli Santiyding grafikalyq suretterimen tanys bolghanyn dәleldeydi. Ásirese, onyng dolbar suretteri (nabroskileri) Leonardo da Vinchiyding eskiz suretterine óte úqsaydy.

Shoqannyng shoqtyghy biyik júmystarynyng biri – osy nobay suretteri. Suretshining sheberligi, úlylyghy onyng kóp kartinalar jazuymen eseptelinbeydi, bireu de bolsa biregeyliginde. Kezinde Pikasso tamasha iyirimdi grafikalyq syzyqpen syzghan (nobay suret) kógershin suretimen aty әlemge әigilenedi. Onyng sol sureti beybitshilik simvoly bolyp dýniyening týkpir-týkpirine tarady. Pikassonyng tuyndysynday syzyqtyng tolqyndy izimen tuyndaghan tartymdy suretter Shoqanda jeterlik. Sonyng biri – “1856-jyly Qúljada qytay jaysandaryn qabyldauymyz” atty toptama portrettik shygharma. Múnda suretshi jay syzyqty nobay suretpen-aq qytay elshiligining adamdarynyng týr-týsin, minez-qúlqyn, kónil-kýiin dóp basyp beyneley bilgen. Sonymen qosa kartinada quaqy kýlkige qúrylghan kónil de bayqalady.

Osynday talghamy joghary tuyndylarynyng qataryna “Potanin portreti”, “Qazaqtyng beynesi”, “Qyrghyzdardyng at baptauy”, “Úighyrlardyng kiyim kiyisi” t.b. júmystaryn jatqyzugha bolady. “Qyrghyzdardyng at baptauy” nobay suretinde bir dәuirding últtyq boyauyn, halyqtyng minez-qúlqyn, salt-sanasyn bilgirlikpen, shynshyl jetkizgen. Ondaghy qimyl-qozghalys asa bir nanymdy sol kezenning ómir kelbetin kórsetedi.

Jalpy alghanda Shoqan Uәlihanov óte sezimtal, kóregen suretshi, sheberligi jaghynan sol kezendegi orystyng ataqty suretshilerining aldynghy tobynan oryn alady. Onyng bizge qaldyryp ketken múra-suretteri sony aighaqtaydy.» (Shoqan jәne ghylym, óner).

(Tezek tórening Shoqan salghan sureti)

Shoqan atamyzdyng taghy bir kópke tanylghan qyry - suretshiligin adamgershilikpen, shyndyqpen, qyzghanyshsyz, shyn kónilmen bayandaghan qazaq suretshilerine rahmetimizdi, alghysymyzdy aita otyryp, óz tarapymyzdan osy suret turaly kelesidey oy bildiremiz.

Suret - Shoqan Uәlihanovpen Tezek Tórening alghashqy kezdesulerining birinde 1856 jyly salynsa kerek. Ony Tezek Tórening bas kiyiminde Qytay Ókimetinen berilgen biylikti bildiretin asyl tastardyng qadalghany bildiredi. Ol tústa Resey biyligi qazaq arasyna tolyqtay dendey qoymaghan.

Al, Tezek Tórening tura qaraghan suretin Orys zertteushileri P. Semenov- Tyanshanskiyding kómekshilerining biri Tomskilik suretshi P. M. Kosharov salghan dep keltiredi jәne handy bylayynsha beyneleydi: «...qymbat, jyly shapan kiyip, asyl, jalpaq belbeumen buynghan. Keng órnekti shalbar kiyinip, basyndaghy bórki baghaly terilermen әdiptelgen. Ashyq kózderining janary ótkir. Bastyrylghan múrtty, siyrekteu saqaldy. Ashang óndi, ór minezi sheshimdi, aqyldy kisini kórsetip túr. Bet-әlpeti bir qaraghannan-aq únamdy jәne tumysynan asyp tughan zerek ekendigi bayqalady» (Alatauskie ocherkiy).

(Tezek tórening Tomskilik suretshi P. Kosharov salghan sureti)

Keyinirek A. Geyns, Tezekti: «...ortasha boyly. Ótkir kózdi, qaraghanda janary tike qarap, ónmeninnen ótkendey. Sóilegende sheshendikpen aghylyp, óz oiyn anyq jetkizedi...», dep suretteydi.

Semenov-Tyani-Shanskiyding ózining aituynsha: «Tezek - Úly jýzding súltandarynyng ishindegi eng er jýrek әri alghyr adam, qazaqtyng keng dalasyna tegis tanymal kisi».

Búl ataqty adamdardyng eshbir sayasatsyz, shyndyq (realizm) turasynda aitqanyn eskere otyryp, Tezek Tórening suretterdegi beynesine eshqanday alyp-qosarymyz joq.

Suretterding sapasyna, beyneleu sheberligine pikir bildirushi mamandardyng da sózderine tolyqtay toqtalamyz. Tek, suretting P. Semenovtyng Ystyqkól sayahaty kezinde, yaghny 1857 jyldary salynghanyn aita ketelik.

Búl jerdegi taghy bir júmbaq jaghday - osy suretting 1889 jylghy Tashkentte shyqqan E. T. Smirnovtyng «Sultany Kenisara y Sadyk» atty kitabynda «Tezek tore. Potomok Chingishana» dep jazylghan anyqtamasymen berilgendigi. Búl kitapta Tezekten basqa han Abylaydyn, han Kenesarynyn, súltan Syzdyqtyng (Sadyq), súltan Shynghys Uәlihanovtardyng da suretteri basylghan. Osyghan qarap E. Smirnov Shoqan Uәlihanovtyng jәne P. Semenov-Tyanshanskiyding enbekterin qoldanghan bolar dep oilaymyz...

...Osy jerde óz tarapymyzdan qosymsha tyng oi (әzirge bireu aitqanyn estimedik) úsynbaqshymyz. Ol Tezek Tórening (boluy mýmkin) ýshinshi sureti turaly. «Shoqan jәne óner» kitabynda [20] (40 myng danamen shyqqan) «Agha súltan» atty 1864 jyly Shoqannyng salghan sureti bar.

(1864 jyly Shoqan salghan «Agha súltan» sureti)

Sol kezdegi (1864 jylghy) Shoqan ómirine oy jýgirtip kórelik, búl jóninde tarihshy S. Óteniyazov (jәne basqalar) bylay dep jazady: «1864 jyly 10 mausymda Shoqan Áulieata qalasyn qoqandyqtardan bosatqan son, Chernyaev otryadynan shyghyp, Vernyigha, sodan song Jetisudaghy Tezek tórening auylyna kelip, onyng qaryndasy Aysaragha ýilendi. Aysarany jaqyn biletin Shoqannyng dostary onyng óte aqyldy әiel bolghandyghyn aitady»[9].

Olay bolsa, Shoqan, 1864 jyly qay agha súltannyng suretin saluy mýmkin dep oilaysyzdar?

Búl jyly ataqty ghalymymyz Úly Jýz ishinde (Jetisu, Týrkistan many) boldy, yaghny Orta Jýzding súltandarymen kezdesken joq dep esepteymiz. Al Úly Jýzdegi agha súltan Ály Ádilovti kórdi desek (eger tiri bolsa), ol kisi 1864 jyly 78 jasta (óitkeni tarihy derekte 1846 jyly 60-ta) boluy kerek, yaghni, suretke kelmeydi. Al, Áulie Ata, Týrkistan, Shymkent jaghynda agha súltan ol kezde joq ekenin (Resey imperiyasy jaulap, úrys qimyldary jýrip jatty) eskersek, surette salynghan tek qana, Jetisudyng ataqty súltany - Tezek Tóre bolar dep payymdaymyz.

Búghan osy ýsh suretti salystyra qarap, kәsiby suretshi (úqsas shtrihtaryn anyqtap, suretti salu tehnikasyn zerttep) baghasyn berse ong bolar edi.

Mine, dәl osy súraq boyynsha maman retinde belgili tәuelsiz suretshi – Berik Janke myrzagha suretterge óz baghasyn saraptau retinde beruin súraghan edik. Ol kisi bylay dedi:

«...Shokannyng shamamen 1850 jyldary salynghan Tezek tóre súltannyng sureti men 1864 jyly salynghan (avtordyng payymdauy boyynsha - Tezek tóre súltan) portretin salystyrghanda salynu qoltanbalarynyng óte úqsastyghy taygha tanba basqanday-aq bilinip túr.

Suretshining (Shoqan) tehnikalyq salu әdisi bir izben órilgen. Mysaly, bas kiyim men ýstige kiygen kiyimning qalyng konturlyq syzyqtarynyng úqsastyghy, shtrih boyaularynyn bir izdiligi, sonday-ak bet әlpetining arada shamamen on tórt jyl uaqyt ótip salynghanymen de, qastyn, qyr múrynnyn, múrt pen saqaldyng úksastyqtarynda dau tughyzar element joq, yaghny naghyz úqsastyq bayqalady. Qyr múryn men iyekting P.Kosharov salghan surette de qaytalanuy, bәri - bir túlghanyng beynesin ashyq kórsetedi.

Bir qyzyghy, osy ýsh suretting salynu kezenderinin arasy jeti jyldan eken, yaghny 1850 jylghy salynghan surettegi adamnyng jas shamasy shamamen 30-35 jas dep alsaq, P.Kosharov salghan 1857 jylghy surettegi adamnyng jasy shamamen 37-42, al 1864 jyly salynghan portrettegi jas 44-49 jas aralyghyn kórsetedi. Áriyne, aqshyl-qara grafika jas mólsherin naqty anyqtaugha qiyndau, әitkenmen solay boljamdaymyn.

Sol sebepti, osy salynghan ýsh suretting bir adam beynesi ekendigine esh shýbә keltiruge bolmaydy, sondyqtan óz tarapymnan búl ýsh suret te bir - agha súltan Tezek tórening portreti dep aita alamyn.

Qazirgi damyghan zamanda, mýmkin, kompiuterlik ekspert arqyly da anyqtaugha bolatyn shyghar, alayda ol suret әleminde ómir sýretin adamgha artyq bolar dep esepteymin...».

Qúrmetti oqyrman, tarihshy, suretshi aghayyndardyng osy payymdauymyzgha alyp-qosarlarynyz bar ma eken degen oimen, sizdermen bólisip otyrmyz.

Osynda aitylghan suretshi dosymyzdyng saraptamasyna nebir ózderin ataqty sanaytyn suretshiler eshteme dey almady... Sondyqtan, osy aitqan, yaghny 1864 shi jylghy Shoqan salghan surettegi «Agha Súltan» suretinde Tezek Tóre dep aitqan uәjimmen kelisetin bolarsyzdar...

...«Shoqan júmbaqtary» dep qazirgi sensasiyagha qúmarlaulardyng duyldatyp jýrgen birer mәselelerine de toqtala ketsek.

- Shoqannyng tughan jylyna talasatyndar da bar eken, biri – 1835 dese, biri – 1836 desedi. Ózimizding kózge týsken 1860 jylghy, sentyabridegi «Qyzmettik formulyarynda» (ol kezde әrbir qyzmetkerge osynday formulyar, «Poslujnoy spisok» jýrgizilgen) Shoqannyng jasy 25 te ekeni kórsetilgen. Alayda, keybir jerlerde bir jasy kem kórsetilgeni de bar desedi. Búl jerde mynany eskergen dúrys bolar, onday qaghaz sol jyldyng qay aiynda toltyryldy eken jәne qazaqy jyl sanauda әldebir birer ay kem-artyq boluy da әbden mýmkin. Sondyqtan, osy kýni qalyptasqan, yaghni, 1835 jyly tudy degen mәlimet dúrys dep aitugha tolyq negiz bar;

- Key zertteushiler Shoqannyng 1855 jylghy ómiri mýlde belgisiz desedi! Alayda, 1855 jyly Shoqannyng Ombylyq general-gubernator Gasfordpen birge jýrip, oghan adiutanttyq jәne audarmashy bolyp qyzmet etkeni belgili emes pe! Mýmkin, erekshe tapsyrmamen Orys Imperiyasyna әli baghynbaghan Qoqan handyghy jәne Úly Jýz qazaqtary ishine baryp, olardyng jaghdayymen tanysqan da bolar. Óitkeni, sol sapardan son, Gasfordtyng úsynuymen, Shoqangha poruchik sheni berilgeni anyq qoy. Ol úsynysta generel-gubernator atynan «Shoqannyng búl saparda óte ýlken payda әkelgeni» turaly jazylghany belgili;

- 1856 jyly Shoqannyng ol kezde Qytaygha qarap qalghan Qúlja ónirine, Orys Ókimetining diplomatiyalyq kezdesuge barghan top qataryna ayaq-asty qosylghany turaly da týrli qauesetter bar. Búl elshilik Qúlja-Shúghyshaqta qara halyqtyng orys jaqtyng kópesterine narazy bolyp, faktoriyany órtegen sebepti barghan edi. elshilikti moyor Peremyshliskiy basqaryp, eldi qorqyta-ýrkite jýrgizu ýshin qaruly jasaq alghany belgili. Mine, sol elshilikke, dәl jýrer aldynda Shoqan qosylghan. Shoqannyng óz kýndelikterinen qarasanyz, ol jaqta ózin tipti erkin sezingen, eshkimdi qajetsinbey bazar da aralaydy, tisi auyryp, dәri de izdeydi, qala syrtyna da shyghyp, balyqshylardy kóredi t.s.s.

Qazirgilerding osy oqighany nelikten týrli qaraytyndyqtary, Shoqannyng sol kezde qytay sheneuniyk-mandarinderin salghan sureti siyaqty ezu tartqyzady. Nemenesi týsiniksiz, qazirgishe qaraghanda әskery leytenant polkovnikke asa baghynbay, óz júmystarymen ainalysyp jýrse, ol degenimiz Shoqannyng qatardaghy әskeriylerge qaraghanda bólek mindetteri bar ekendigi kózge úryp túr emes pe?! Ol Shoqannyng qasyndaghylargha baghynyshty emes, joghary imperiyalyq qyzmetter (mýmkin qúpiya, barlau) organdaryna tikeley baghynghanyn kórsetedi ghoy. Jana ashylghan elderding etnografiyasynan bastap, kartografiyasyna deyin taldau jasay alatyn Shoqan, әriyne, qaradýrsin әskeriylerden imperiya mýddesine anaghúrlym artyq ekendigi beseneden belgili ghoy;

- Úly ghalymnyng Qashqar sapary turaly da týrli sózder aitylady. Ol turaly Shoqan ózine tәn úqyptylyqpen tәptishtep túryp jazyp, artyna keremet múra qaldyrdy emes pe? Ol uaqyttaghy jaghday, Ortalyq Aziyany otarlaugha Aghylshyn, Orys imperiyalary, Qoqan handyqtarynyng qarama-qarsy mýddeleri shiyelenisip túrghan kez bolatyn. Altyshar-Qashghar óniri әlemge «aqtandaq» bolyp jatqany da belgili, mine, sol elding barlyq jaghdayyn óz ómirin qauipke tigip túryp barghan Shoqan janalyq retinde alyp keldi (onyng aldynda Indiya arqyly barghan Shlagintveytti biyleushi Uәlihan tóre óltirgen bolatyn. Onyng Qoqan handyghyna Aghylshyn imperiyasynan Orys imperiyasyna qarsy baghyttalghan tapsyrmalary-qújattary bolghany da qúpiya emes...).

Osy saparynda Qashqardyng bas qalasy Yarkendke Shoqan bardy ma, joq pa degen súraqtar da qazir bar, olargha aitarymyz, keyingi zertteushilerding ghalymnyng qanday maqsatpen bolsyn, barghandyghyn dәleldep otyr;

- Shoqan ómirindegi taghy bir júmbaqtyng bireui, onyng Parijge barghany, nemese barmaghany turaly órbiydi. Ómir jolyna kóz salsaq, Shoqan Peterburgke 1860 jyldyng basynda baryp, onda tamasha enbek etti. Joghary dengeydegi «Geografiyalyq qogham» aldynda Qashqar sapary turaly keremet janalyqtarymen bólisip, talay ataqty ghalymdardyng auzyn ashtyrdy. Osy súraqty Shoqan ómirin zertteushi, úrpaghy Shota Uәlihanovqa qoyyp, biraz әngimelesken edik, 1860 jylghy, qarashadaghy ýiine jazghan hatynda Shoqan «bir aidan keyin Parijge de baratynyn» jazghan. Shota aghanyng payymdauynsha Shoqan Parijde de bolghan, oghan onyng «Kolokol» jurnalyndaghy maqalary kuә bolady, biraq, óz qyzmetine baylanysty búl jaghday kópke aitylmaghan...

...Shoqannyng «Kóshen Toghandaghy» mazary turaly aldynghy jazylghan maqalamyzdan ýzindi keltire ketelik.

...Tarihshy dosym R. Orazov Pantusovtyng 1898 jyly jazghan (Úly ghalym qaytys bolghannan song 33 jyl keyin jazylghanyn eskeriniz) «Mogila Chokana Valihanova» enbegin berip, «sol mandaghy kisi, jer attaryn jaqsy bilesiz, múqiyat qayta qaranyz» dep úsynys aitty. Búryn bilsek te, talay mәlimet bar eken, key manyzdy jerin qazaqshalap, kórsete ketelik: «...Mazar Qoyankóz stansiyasynan 5,5 km (verstiti shaqyrymgha eseptedim) jerde, Altynemel st. baratyn pochta joldyng sol jaghynda. Joldan kórinip túr. Aynalasynyng bәri egin, aryqtar, sondyqtan atpen barasyz», yaghni, qazirgi Amangeldi auylynan Shoqan auylyna baratyn eski jol. Ol jerlerde búrynnan egin, kóbine tary egiletinin estigenbiz. «...Qazirgi kýnde mazar eskirgen, jóndelmegen, manayynda beyitter kóp. Mazar kýidirilgen kirpishten qalanghan tórt baghanadan jәne solargha ornatqan kýmbezden túrady. Qazirgi kýnde kýmbezi qúlap jatyr. Qúrylystyng úzyny - 5,3 metr, kóldeneni - 4,3 m., biyiktigi – 2,8 m (arshyndy metrge eseptedim). Shoqan beyiti basyndaghy tórtbúryshty aq mәrmar tas-pliagha: ...Zdesi pokoitisya prahi... 1865 jyly qaytys bolghan,  1881 jyly eskertkish qoyylghan... degen jazu bar...», yaghni, qazirgi Shoqan muzeyindegi belgili tas (Úly ghalym qaytys bolghan song 16 jyldan keyin qoyylghanyn úmytpanyz!) «...Osyghan úqsas tas-plitany Vernyy qalasyndaghy jer silkinisinen keyin, hristian beyitiniing manynan kórgem, yaghny eki eskertkish dayyndalghan. Ol qalay ol jaqqa bardy, kimge arnaldy, ony bilmedim. Qazir de sonda jatsa, el shatasuy da mýmkin ghoy...» dey otyryp, Pantusov ekinshi tasta jazu boldy ma, joq pa ony aitpaydy. «...Shoqan beyiti suretke týsirildi jәne ekinshi fotogha qalghan mazarlar týsirildi...», yaghni, bizge jetken fotosuretten basqa taghy bir suret bar ekeni anyqtaldy. Ol qazir bar ma, joq pa belgisiz. «...Shoqan mazarynan solgha qaray, mayor Iraly Adilovtyng ýlken, piramidagha úqsas mazary (qazirgi kýnde ýiilgen topyraq, tóbe kýiinde jatyr), odan solgha qaray Abish Iralinning mazary. Búlardan basqa Hodja-Ahmed Iraliyn, Mamadair Iraliyn, Kasym Iralinderding beyitterinde belgi bar» (búl kisilerdi qazirgiler estimegenbiz. Pantusov belgi bar degende jazuy bar tas boldy ma, joq pa... ol jaghyn aitpaydy). «Shoqan beyiti qorshauynyng syrtynda, bólek qorshalghan Abish Iralinning beyitimen birge, Muhammad-Yari Abiyshev, Abbas Murtaziyn, Djunis Abdimuminov, Djabinhan Hodja-Ahmedov súltandar jәne Syrgabay Djarmuhamedov, Bektemis Kyrgyzbaev atty tólengitter jerlengen...» (búl kisilerden Jýnis Ábdimomynúlynan basqasyn estimegenbiz. Kisi attaryn jazghanda, sol jazbadaghy orfografiyany saqtadyq). Búdan әri Pantusov, «...Shoqannyng kim ekeni, qanday enbekteri bar ekeni bylay da belgili, Ómirbayanyn aityp ta jatpayyn...» dey kele shyghu tegining genealogiyalyq shemasyn keltiredi: «...Sultan Ablay-hani ∞ Sayman (karakalpachka) – Valihani – Chingizi ∞ Zeynebi (dochi biya Chormana) – Djakubi; Chokani ily Muhamedi-Hanafiya puteshestv. v Kashgari; Mahmudi...» dey kele jazbasyn ayaqtaydy. Barlyq keltirilgen mәlimetterdi Pantusov qaydan, kimnen alghanyn aitpaghan...

...Áriyne, Shoqan turaly zertteuler jetkilikti degenimizben, onyng әli de bolsa, ashylmaghan qúpiyalary jetkilikti. Biz, osy ónirding tumasy bolghandyqtan, Shoqannyng «Kóshen Toghanda» naqty jatqandyghy turaly, Sizdermen biraz qosymsha oilarymmen, janama derektermen bólistik. Sózimizdi tómengi, osy jaqyn jyldary Shoqan muzeyindegi bir oqighamen ayaqtasaq degen oidamyz.

PS: ...«Altynemel» etegindegi «Shoqan memorialdy muzeyinde». Aldynghy jyldary Ýkimet qomaqty qarjy bólip, restavrasiyadan ótken. Jaqsy janartylyp, birtalay júmys istelinipti. Ishi-syrty jóndelipti. Quanyp qaldyq.

Muzey qyzmetkerleri bilimdilikterin kórsetip túr, basshysy tanys edi, izetpen qarsy alyp, әngimesin aityp jatyr:

– Elimizding ardaqtylary Dimash atanyn, Mústafa Óztýriktin... taghy da basqalardyng jәne kóptegen shet eldikterding kelgenin bilesizder...

– Jaqynda qazirgi әlemning әigilisi sanalatyn, Djonatan keldi. Kele salyp, saghatyna qarady da, «Bar bolghany 15 minut uaqytym bar, ne kórsetesinder tezirek...»,- dedi.

Kórsete, týsindire bastadyq. Birazdan son, ol basyn shayqap: «Stop... ghalymdarynyz 30 jyl ómir sýrip, osynsha jerdi kórip, sonshama enbek jazuy mýmkin emes, onyng ýstine balalyq shaghyn alyp tastau kerek...»,- dedi.

Búnysy namysymyzgha tiyip ketti de, ataqty ghalymymyzdyng bar ómirin, enbekterin... týgeldey qújattarmen dәleldey, anyqtap túryp, bayanday bastadyq!   

Qaraymyz, tang qalghannan basy ainalyp, ol 15 minutyn úmytyp ta ketti! Keter emes. Men sharshaghandyqtan, kómekshime berdim kezekti. Qoyynyzshy, sonymen kesh batyp, týn bolghanda әreng shygharyp saldyq»...

Dәl sol jerde eriksizden, oiyma myna bir shumaqtar orala berdi:

Muzeyde  

Qazaghymnyng kóginde janyp túrghan,
Bar elge aty – anyz, naghyz úran.
Jarq etken, jaryq júldyz, mәngi óshpeytin,
Dara túlgha, danyshpan, Shoqan babam!

Talmastan, jastayynan bilim qudy,
Qatarynan jarqyrap, ozyq túrdy.
Qazaghymdy tanytty bar әlemge,
Aq tuyn adaldyqtyng alyp jýrdi.

Qazirgiler tang qalar, qarap túryp,
Úlan-teniz enbegin sanap túryp.
San ghylymdy qalaysha iygerdi eken,
Bar bolghany otyz jyl ómir sýrip...

Azken Altay

Jetisulyq.

Abai.kz